Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahanduse alused 1-1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, finants, neto, finantskohustus, netosissetulek, taotleja, krediidipoliitika, laenuintress, laenusumma, pangast, autoliising, finantskohustused, kujuneks, olemasolevad, matemaatikaTER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€ Täiendava finantskohustuste igakuise makse leidmiseks lahutame igakuiste
...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1. Finantsilise ekvivalentsuse printsiip on mõnes mõttes siiski ka suhteline või hinnanguline. Nimelt, finantsilise ekvivalentsuse määrab turul kehtiv või lepinguosaliste vahel
palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida. Rahandusest näiteid: 1 Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt. Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata. Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne. 2-3. loeng: Raha ajaväärtus 5. Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage. Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab
• Mõõdikuks on rahavood • Signaliseerimine ja informatsiooni asümmeetria • Finantsturud on efektiivsed • Risk ja tulu on otseselt omavahel seotud • Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt
osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub mitmest asjaolust: 1
Panga intressimäär on 1,5% kuus . Lis kuu lõpus 200 eurot. Kui palju on pangas rah NPER(määr; makse; praegune_väärt; tul_väärt; tüüp) 2. Kui palju pead panka raha paigutama, et j NPER(rate; pmt; pv; fv; type) jooksul saaks iga kuu alguses pangast 100 e PV -60 võtta? Intress on 4% aastas. 3. Võtsid pangast 800 eurot laenu intressiga RATE 0.0033333333 tagasi maksta võrdsetes osades iga kuu lõpu NPER 50
1. Tahad auto sissemaksuks raha kõrvale panna. Paned panka 200 eurot. Panga intressimäär on 1,5% kuus . Lisaks paned panka iga kuu väärt; tul_väärt; tüüp) lõpus 200 eurot. Kui palju on pangas raha 2 aasta pärast? 2. Kui palju pead panka raha paigutama, et järgneva 3 aasta jooksul saaks iga kuu alguses pangast 100 eurot üüriraha välja võtta? Intress on 4% aastas. 3. Võtsid pangast 800 eurot laenu intressiga 2% aastas. Laen tuleb tagasi maksta võrdsetes osades iga kuu lõpus 10 kuu jooksul. Kui suur on igakuise tagasimakse suurus? 4
17239 10070 13061 33274 30617 3217 12873 1,5 1 0,5 0 Column D -360 -300 -240 -180 -120 -60 0 60 120 180 240 300 360 -0,5 -1 -1,5 2004 2005 2006 majandusteaduskond Koosta üks tabel 75000 laenu kvartali tagasimaksete arvutamiseks kui laen võetakse 5, 10 või 20 aastaks ja laen laenu suurus 75 000,00 kr Intress Intress Aeg Aeg 5% 7% 8% 5 -4 261,53 kr -4 476,84 kr -4 586,75 kr 5 10 -2 394,11 kr -2 622,91 kr -2 741,68 kr 10
NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................
Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000 · Laenukapital: 2550 Juhtkond 5 6 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE Peamised tegevusvaldkonnad Minevikus: - Praegu: Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi Tootmiskorraldus Majandustegevuse tulemused . Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus Põhikapital ja olemasolevad laenud 5 aastaga on tagasi makstud kogu laenusumma, 3000 . 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 6 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS · Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused: · Toote (teenuse) füüsiline koostis Jrk Tooraine nimetus Mõõtühik Ühiku nr. hind 1 Puhastusteenus Kord 15 2 Remont Töötund 30
p 20 1 20 Märkmik 3 1 3 Muusika 180 1 180 Kokku 1128 85 1996 Tabel 3. Sisseseade maksumus 1.5 Algbilanss Kuna ettevõtte juriidiline vorm on osaühing, siis vaba kapital on 2500€. Ettevõtte käivitamiseks on vaja võtta laenu, laenusummaks on 2000€ intressiga 7%. Laen on võetud kaheks aastaks. (Lisa2) Aktiva Passiva Raha(€) 2500 Laen(€) 2000 Vahendid 1996 Omakapital(€) 2500 Aktiva kokku(€) 4496 Passiva kokku 4500 Tabel 4. Algbilanss 5 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1 Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted OÜ VolleyS pakuks kvaliteetseid spordiriideid/varustust võrkpalluri harrastajatele kui ka
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt
ad ei maksa kahe/2 Suurbritaanias ja rbritaanias 2) a? e selle Rootsi määraga 7% UR? 10% , gituludest, m määr on 15%? 1. Ettevõttes olid seisuga 31.12.200…järgmised majandus näitajad (tuh, kr) Käibevara: Raha pangakontol Nõuded ostjatele Varud Põhivara soetamismaksumuse Akumuleeritud põhivara kulum Tütarettevõtja aktsiad Lühiajalised kohustused Pikaajaline pangalaen Riskivaba intressimäär Rootsi pikaajalistel võlakirjadel Ettevõte sai eelmisel kuul pangast laenu intressiga Ettevõtte riskipreemia (firma tegeleb kütusetransiidiga) Kapitali struktuuri lähimalajal muuta ei kavatseta Milline on kapitali kaalutud keskmine hind? WACC 2. Investeering maksumusega € 10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4000 3 aasta jaol Turuintressimäär on 10% Kas te investeerte? Põhjendage oma otsust vähemalt 2 investeeringute hindamise meetodi abil. 3. Omanikud nõuavad uue projekti puhul tasuvust 12%. Milline projekt valida?
Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada
Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
1. Milleri-Orri visuaalne mudel (Maness, Zietlow 1993) 3 Sarnane tuletuskäik tuleb ette ka varude optimeerimise alapeatükis. Siin võib käsitleda raha hoidmist varuna (lühiajalistes väärtpaberites). 4 Minimaalse rahasaldo määrab finantsjuht normatiivselt, uurides mineviku aruandeid. 2 3 7.3. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja krediidipoliitika Tänapäeval vaadeldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügitingimustest. Kõik ettevõtted sooviksid saada raha kohe kauba või teenuse müügil, aga konkurentsi tõttu ei ole see tihti võimalik. Seetõttu ongi aktuaalseks küsimuseks debitoorse võlgnevuse juhtimine, et vähendada raha hilisemast laekumisest tingitud kulusid. Enne võlgu müümist tuleks selgeks teha kliendi usaldusväärsus, hinnata tema likviidsust, uurida andmeid Krediidiinfost
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 3 4 5 6 7
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
120 100 93 80 70 60 40 20 0 2010 2011 2012 Joonis 1. Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa (mln EUR). Allikas: Äriregister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Nagu näha, ulatus reguleerimata turu laenujääk 2012. aastal 118 miljoni euroni ning on viimasel kahel aastal kasvanud keskmiselt 30% aastas, mis on keskmise laenusumma suhtelist väiksust (turuosaliste hinnangul alla 300 euro) ja laenude lühikesi tähtaegu arvestades väga kiire tempo. Võrdluseks, kommertspankade (sh BigBank) poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2). Kokkuvõttes ulatus tarbimislaenude jääk Eestis 2012. aasta lõpuks kättesaadavaid andmeid arvestades 726 mln euroni, millest 118 miljonit ehk 16% moodustas
pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. 1. raha toodi pank A hoiusele 100 eurot Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED Sularaha 100 hoius 100 2. pank A annab välja laenu kliendile Y (reservi määr 10%) Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED reserv 10 hoius 100 laen 90 3. pank A klient Y ostab kaupa ja tasub selle eest ülekandega 90 eurot panka B Pank B bilanss: VARAD KOHUSTUSED sularaha 90 hoius 90 Selle tulemusena on A-pangas 100 eurot ja B-pangas 90 eurot. Kokku 190 eurot varasema 100 euro asemel. B-pangas on nüüd 90 eurot, millest 10% tuleb kanda keskpanka ja seejärel annab pank B välja laenu 81 eurot. B-panga bilanss:
teenustasu vähendama, et nad rohkem uut raha sisse tooks. Natuke see aitas, kuid lõpuks pidid hoiustajad rahvale peale maksma, et nad oma vaba raha neile tooks. See on klassikalise panga sünd. Hoiustajatele makstakse intresse, laenajad peavad maksma peale. USALDUSRAHA EMISSIOON- rahal puudub osaliselt või täielikult väärismetalli või konverteeritava valuuta tagatus. Isegi kui väike osa ei ole tagatud, siis see on ikkagi juba usaldusraha. Sinna maale kui ei laenatud raha pangast välja, oli raha kullaga tagatud. 19. saj lõpuni ja 20. Saj alguse osas kehtis enamikes riikides convert. Pangatähtede süsteem, mis tähendas, et tsekikviitungit saab vahetada kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema , selle algus on I maailmasõda. Sõja seisukorras kaotab riigi valuuta oma usalduse. Arveldused riikide vahel ei saa toimuda rahvusvaheliste valuutadega, vaid kullas. Raha võetakse pangast ja liigub kaupmeeste kätte. Pärast
saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks, eksport ja importkrediit (akreditiivi,
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise d
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt
annaabi.ee 
