Eesti Kroon esitlus (0)

Eesti Kroon Elisabeth Ots 7.b


Rahatähtedest üldisemalt Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 
2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava 
konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda 
kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika 
või sümbolit. Kuni 1994. aastani olid kupüüride 
mõõtmed 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride 
mõõtmed olid 140 × 69 mm. Kasutusel oli kaheksa 
erinevat rahatähte.


1. kroonine Ühe kroonise esiküljel on kujutatud Kristjan Raud (1865-1943) – Eesti 
maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane. Ta alustas kunstialaseid 
õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias ja peale seda 
Saksamaal, elas 1904-1914 Tartus ning seejärel Tallinnas. 1904 asutas ta 
oma kunstistuudio. Tema loomingu, pedagoogilise ja 
muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool 
sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Suurimateks teosteks on  "Viru vanne" (Tõotus) 
(1928), "Kalevipoja sõit Põhjamaale" (1935),  "Kalevipoeg põrgu väravas" 
(1935), 


2.kroonine Kahe kroonisel on peal Karl Ernst von Baer(1792-1876)  
kes oli loodus- ja arstiteadlane. 1810-1814 õppis Tartu 
Ülikoolis arstiteadust. 817-1834 oli Köningsbergis 
zooloogia ja anatoomia professor, edasi oli ta 
1834-1862 Peterburi TA akadeemik ning 1869-1876 sai 
temast  Loodusuurijate Seltsi esimee. Tema uurimis 
alaks oli  kalade, kahepaiksete, roomajate, imetajate 
embrüoloogiat( arenemisõpetus ehk lootelugu) , eriti 
uuris ta kalu, avastas inimese munaraku ja selle 
arengu seadused.  Ta oli ka üks ökoloogia rajajaid.


5. kroonine 5 kroonisel on aga kuulus eesti maletaja Paul Keres, kes 
elas aastatel 1918-1975. veetis oma lapsepõlve- ja 
noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas 1934. aastal Pärnu 
Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu 
Ülikoolis matemaatikat.Kerese suuremaid kordaminekuid 
oli 1938. aastal võit Reuben Fine vastu  AVRO turniiril 
Hollandis. Tänu selle võidule sai Keres õiguse 
maailmameistrimatšiks Alehhiniga, kuid matš ei 
toimunud. Ta oli ka  NSV Liidu teeneline meistersportlane, 
kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 
1951) ning kuulus 7 korda NSV Liidu võistkonda, mis 
võitis maleolümpia.


10. kroonine Jakob Hurt (1903-1907) kuulus kümne kroonisele. Ta oli 
oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning 
ühiskonnategelane. Õppis 1859–63 TÜ-s usuteadust, 
1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi. 1872. a-st  oli ta 
pastor Otepääl, 1880. a-st Peterburi eesti koguduses. 
Osales ÕES-i tegevuses ning alustas rahvaluulekogumist 
juba kooliõpilasena oma kodukandis. Oli 1872–81 EKmS-i 
president, 1886. a. sai Helsingi ülikoolis kraadi 
keeleteaduse alal ning 1888. aastal alustas suurt 
kogumisaktsiooni, mis kujunes üldrahvalikuks ürituseks 
(üle 1400 koguja pea kõikjalt Eestist). Hurt  publitseeris 
ka eesti rahvalaule (Vana Kannel ja Setukeste laulud), 
avaldas artikleid ja uurimusi.


25.kroonine 
“5. kroonisele asetses kirjanik A. H. 
Tammsaare(1878-1940). Sündis kohas 
vargamäe, edasi läks sääsküla kooli. Hiljem 
1898–1903 õppis Tammsaare Tartus Hugo 
Treffneri gümnaasiumis. Samalajal kirjutas ta 
Rahva Lõbu-Lehes ilmunud luuletuse „Petetud“. 
1908 asus TÜ-sse õppima õigusteadust. Käies 
vahepeal Kaukaasias ja  Sotšis, jõudis ta 
jäädavalt eestisse 1913. Tema tuntumad teosed 
on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja 
Põrgupõhja uus Vanapagan. 


50.kroonine 
50. kroonise esiküljel on Rudolf Tobias (1873-1918) , kes oli eesti helilooja, organist ja 
koorijuht. Ta omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii 
helilooja kui ka organisti erialal. Lisaks on Tobias kirjutanud Eesti esimesed 
instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu 
("Julius Caesar", 1896) ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1907). Aastal 1910 
asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 
sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni 
liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani töötas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus 
Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Teda loetakse koos Artur Kapiga eesti 
sümfonismi rajajaks. 


100.kroonine 100. kroonisel asetses kirjanik Lydia 
Koidula(1843-1886). Koidula oli oma aja luule 
suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tema varasem 
looming koosnes põhiliselt tõlgetest-mugandustest 
saksakeelsetest kirjatöödest. 1861 ilmus Perno 
Postimehes,(mis oli ta nii isa kui ka ühtlasi 
esimene perioodiline ajaleht eestis) Lydia 
trükidebüüt – tõlgitud lugu "Kivirist". 1863 ilmus 
eraldi tema esimese  raamatukesena "Ojamölder 
ja tema minia".   Tänu Jakobsoni vaimustusele 
anonüümse luulekogu “emajõe 
ööbik”-u vasu , sai anonüümsele 
autorile kirjanikunimeks 
L.KOIDULA. Selle raamatu 
kaudu said Koidula luuletused 
rahva seas üldtuntuks ja 
armastatuks. 


500.kroonine Selle rahatähe peal on Carl Robert Jakobson (1841 -1882). 
Ta olin eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja 
pedagoog.Aastast 1878 hakkas Viljandis ilmuma ajaleht 
"Sakala", mida toimetas C. R. Jakobson. Lisaks avaldas 
palju raamatuid ja õpikuid. Kooli õpikutest ilmusid näiteks: 
"Kooli lugemise raamat" (1867-1876), "Uus aabitsaraamat" 
(1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide 
lugemik "Helmed" (1880). Kokkuvõttes oli Jakobson 
ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik 
ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja 
Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. 
sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I 
Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi.


Kastutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Eesti_kroon_1992.E2.80.932011 http://web.zone.ee/ekunst/k_raud.php          https://et.wikipedia.org/wiki/A._H._Tammsaare https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud  https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer 
http://www.virumaa.ee/2002/04/ve-carl-robert-jakobson/  http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=297&PHPSESSID=skosodjzguuif http://www.kuulutaja.ee/male-suurmeister-paul-keres-igavene-teine/ http://www.folklore.ee/era/ajal/hurt.htm   http://vjk.vil.ee/crjg/index7097.html?a=2&b=15 https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias