Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa.
kaheksa miljoni tonni põlevkivi. Viru kaevandus ja Narva karjäär Viru kaevandus: Viru kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1965. aastal tööd alustanud ja 2013 suletud allmaakaevandus. Kaevandus asub Ida-Virumaal Jõhvi ja Mäetaguse valla territooriumil. Kaevandusväljal on põhiliselt künklik moreenmaastik, mis läänes, Kalina järve lähistel, läheb üle laialdaseks soostunud tasandikuks Kalina sooks. Kaevandus andis 2010. aasta seisuga toodangut umbes 2,2 miljonit tonni kaubapõlevkivi aastas. Kaevanduse ressursi lõppemise tõttu suleti see 1. juunil 2013. Narva karjäär: Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud pealmaakaevandus. Karjäär asub Ida-Virumaal Vaivara vallas Mustajõest lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe
Pangatähed Europangatähti on seitme erineva nimiväärtusega: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, ja 500- eurone Pangatähtede esikülgedel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatuse ja koostöö vaimu Euroopa Liidu lipu 12 tähte sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu, mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas Robert Kalina Sündinud 29. juuni 1955 Euro pangatähtede kujundaja, kes hetkel on Austria keskpanga pangatähtede disainer Mündid Erineva suuruse, värvuse ja servaga Erinev kaal mida suurema väärtusega münt on, seda raskem ta on Erinev paksus suurema väärtusega mündid on raskemad Aversil on suures kirjas nimiväärtus, mille autor belglane Luc Luycx Eurot kasutavad maad Austria Kreeka Belgia Küpros Eesti Luksemburg
Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29 Virunurme raba Jõe lähe Kalina raba naabruses Ojamaa pkr(1963) Kaevandustega seotud Vahtsepa (1924) Kohtla kanal (1963) tehisveekogu (kaevatud aasta) Kiikla pkr (1963)
esimese etapi käivitumisega. Euroopa Ülemkogu Madridi tippkohtumisel võttis vastu ühisraha nimetuse euro. Euro sümboliseerib Euroopa identiteeti. Iga eurosedel kannab Euroopa kaarti ja Euroopa Liidu lipu kujutist. Lisaks numbrile on rahal kiri euro ladina ja kreeka tähestikus. Euro on lühike ja suukohane nimetus rahale, mida peavad kasutama hakkama väga erinevaid keeli rääkivad rahvad. Euro tähendus on kõigis Euroopa keeltes sama. Paberraha kujundamise konkursi võitis Robert Kalina Austria Keskpangast. Kirja poolt on mündid ühesugused: stiliseeritud Euroopa kaart numbri taustal. Müntide teine pool on lähtuvalt iga liikmesriigi traditsioonist tema enda kujundatud. 6.1 Euro poole ja vastu argumendid Suhtumine eurosse kui 12 riigi rahasse on riigiti väga erinev. Eelkõige mõjutab eurosse suhtumist raha stabiilsus ja kasutusulatus. Samuti see, kui otseselt tunnetavad euro käibeletuleku mõjusid ettevõtjad ja tavakodanikud. Euro positiivsed küljed:
Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald
Selleks, rukis idu esimese aurutatud ja seejärel kuivatatakse. Kuivatatud rukis toodetud rukis linnaseid. Valmis linnased segatakse rukkijahu ja vee, kuni konsistents vedel hapukoor. Segu valati potti ja panna vene ahi. Hommikul võta ahjust välja ja lase veidi jahtuda. In Saadud segule lisati ja lasti käärida üleöö. Morning pannakse ahju uuesti. Valmis Kulaga muutub roosakas-punane värv koos magusa järelmaitsega. Coulagot söömise lõpetamist mett. Mõnikord Coulagot lisada Kalina saada uus roog - "kalinnitsu" [2; 4]. Piimatoodete ahi, nagu enne, valmistada küpsetatud piima ja kohupiima. Lõpp-suvila talvel (kui ei ole piima) valmistab kuivatatud kohupiima. Kasutatakse on kuivatatud kohupiima pohlebok, suured pirukad kapsa (metsis), väike koogid [2; 4; 5]. Ahjus küpsetada liha ja kala. Nende hulka kuuluvad esimese eine lisatakse täidis koogid. Sea- ja veiseliha ahjus küpsetatud kapslites.
rokokoo, 200-eurosel raud- ja klaasarhitektuuri ning 500-eurosel 20. sajandi modernset arhitektuuri. Pangatähtede värvid on vastavalt hall, punane, sinine, orants, roheline, kollakaspruun ja lilla (Lisa 6). Eurodel on kujutatud Euroopa Keskpanga esimese presidendi Willem F. Duisenbergi allkiri või Jean-Claude Trichet' allkiri, kellest sai EKP president 1. novembril 2003. Mõlema allkirjaga pangatähed kehtivad. Euro pangatähed kujundas Austria keskpanga pangatähtede kujundaja Robert Kalina. Euro müntide nomiaalid on 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine. 2- ja 1-eurosel ning 50-, 20- ja 10-sendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Alates 2007. aasta 1. jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. Itaalias (k.a San Marino ja Vatikani Linnriik), Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega vaid 2008
87 RG 404/01Viljandi 2004 2629 2.67 RG 404/01Kuusiku 2004 3792 2.63 RG 404/02Viljandi 2004 2765 3.19 RG 404/02Kuusiku 2004 2755 3.54 RG 4403 Viljandi 2004 2745 2.87 RG 4403 Kuusiku 2004 3541 2.99 Kalina Viljandi 2004 2780 2.9 Kalina Kuusiku 2004 3661 3.04 RG 4409 Viljandi 2004 2419 2.86 RG 4409 Kuusiku 2004 3399 3.31 RG 4410 Viljandi 2004 2721 2.93 RG 4410 Kuusiku 2004 3438 3.09 RGS 003 Viljandi 2004 2608 2.91 RGS 003 Kuusiku 2004 2884 2.96 RGS 3005 Viljandi 2004 2766 3.12
28 Olga Kuusiku 3514 3,05 130 30 Quantum Kuusiku 3553 2,87 129 32 RG 404/01 Kuusiku 3792 2,63 127 34 RG 404/02 Kuusiku 2755 3,54 129 36 RG 4403 Kuusiku 3541 2,99 130 38 Kalina Kuusiku 3661 3,04 130 40 RG 4409 Kuusiku 3399 3,31 130 42 RG 4410 Kuusiku 3438 3,09 131 44 RGS 003 Kuusiku 2884 2,96 128 46 RGS 3005 Kuusiku 2859 3,49 131
annaabi.ee 
