arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Noort inimest on kerge painutada Sa pead suutma tipust alla astuda, kui vaja Mis teeb juhist hea juhi Ümbritsen end endast parematega Ma ei sea endale eesmärke Vaesus genereerib vaesust Ettevõtja (isiklik) elu ongi tormilisem Mida rohkem meedia sind armastab, seda rohkem ka lööb Minu sõnad kellegi äri paremaks ei tee Lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto Algas esimene aktsiamäng (tänane ,,Börsihai") 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2004 Peakontor kolis City Plaza büroohoonesse 2005 Avati esindus Vilniuses ,,Börsihai" laienes Lätti ja Leetu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus
LHV lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto 2001 Alustas investeerimistoode ,,Kasvukonto" Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus...
Inglise termin floating rate field audit Eesti termin ujuv intress kohapealne auditeering Eesti definitsioon, Muutuva või ujuva intressiga laenu Kõnealune kord hõlmab krediidiasutuse kui on või investeerimisühing nõuete ostmise korral koosneb intress kahest programmi kõigi kriitiliste etappide komponendist: ajas muutuvast korrapäraseid auditeid, ülesannete
puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot. 6 Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll. Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping. Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI: 1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud.
2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument; 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber või tuletisleping; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. 1. reguleeritud turu korraldaja; 2. krediidiasutus; fondivalitseja; 3. investeerimisühing; 4. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5. muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank
( Panganduses on regiooni ehk geograafiline ja valdkonna põhine ehk funktsiooni järgi (või selle segasüsteem) juhtimine ja ülesehitus ( krediidivaldkond, eraisikutepangandus ). Kliendi ja toote põhine- läbi põimunud geograafilise jaotusega. Kaubamärgi põhine- Sampo Pank Tugiüksused- panga või kindlustustehnoloogia, operatsioonid, it arendus ja turva. Äriüksused- klienditeenindus ja müügivõrk ( pank eraldi, kindlustusselts eraldi, investeerimisühing eraldi- katusorganisatsioonid ) Lisaks on esindusorganisatsioonidele erinevad koostööpartnerid- arvelduskeskused, sularahakeskused, mitmesugused sihtasutused, kinnisasutuse firmad.
kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta
inflatsiooni mõõtmiseks? Väärtpaberituru osalised. Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). Aktsiate liigitus ja olemus. · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist
jm. Investeerimis- ja pensionifondid: Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja. Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond); Lepingulised investeerimisfondid (42 fondi); Kohustuslikud pensionifondid (23 fondi); Vabatahlikud pensioonifondid (12 fondi). 7. Investeerimisühingud ja investeerimisteenused Investeerimisühingud - Investeerimisühing on vastava tegevusloaga aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud: 1. Admiral Markets AS; 2. AS Cresco Väärtpaberid; 3. AS KIT Finance Europe; 4. Evli Securities AS. Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi
korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia
Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või
· fondi vara investeerimine · fondi vara üle arvestuse pidamine jm. Investeerimis-ja pensionifondid Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja. Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond) Lepingulised investeerimisfondid (42 fondi) Kohustuslikud pensionifondid (23 fondi) Vabatahtlikud pensionifondid (12 fondi) 7. Investeerimisühingud ja investeerimisteenused Investeerimisühingud Investeerimisühing on vastava tegevusloaga aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Peamised investeerimisteenused: · väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel · väärtpaberitega oma arvel kauplemine · väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine · väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid
). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19
väärtpaberite järelturul. 24. Tagatisfondi olemus Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv... 25. Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalisteks on: 1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). 3) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 26. Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad: Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara
- alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on p-des 1–4 ja lg 3 p-s 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud p-s 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga; (TuMS § 171 lg 2 p 5) 8 - p-dega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on p-s 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on p-des 2–4 nimetatud finantsvara ja (TuMS § 171 lg 2 p 6) - p-dega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud p- s 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lg 2 p- des 1–4 sätestatud tingimustele. (TuMS § 171 lg 2 p 7) 20
annaabi.ee 
