Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus
Sisemajanduse Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on kogutoodang (SKT teatud perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja ehk GDP) teenuste turuväärtus. SKT puudused - ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida elatustaseme toodetakse arvutamisel - hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu - hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) - inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust - ei kajastu kvaliteedi muutused - rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa)
4. Tootmine ja tootlikkus Mõiste Definitsioon Sisemajanduse Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on teatud perioodi kogutoodang jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. SKT puudused ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida toodetakse elatustaseme hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu arvutamisel hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust ei kajastu kvaliteedi muutused rahvastiku muutused kahjulikud kaubad ja teenused turuvälised tooted mõõtmisvead Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud tootlikkus ajaühiku jooksul võimelised tegema.
Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu.
- Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada
kajastab mingit keskmist. Kui keegi teeb paremini tööd, siis ta toodab ettevõttele kasumit. T – toode/teenus Selles seoses puudub raha. Osaühingul miinimum sissemakse 2500 € Aktsiaseltsil 25 000 € Ettevõte peab olema kasumlik. TJ R -> TV -> To -> K -> R´ M R – raha TJ – tööjõud TV – töövahendid M – materjal To – tootmine 1 K – kaup Süsteemis toimub aga inflatsioon. Inflatsioon sööb raha väärtuse ära / hävitab raha väärtust. See on kõikides normaalsetes ühiskondades nii. Seega R´ peab olema suurem kui algne R. R´ > R. R´= R + m (kasum) Hetkel inflatsioon umbes 3%. Kasumlikkus/rentaablus võiks olla u 12-15%. Siis katab ära inflatsiooni taseme, saab uuendada seadmeid, areneda. Raha tuleb uuesti ringlusesse panna. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, kestma pikka aega.
Hakkas levima väärimetallid ( kuld). Kaupa vahetati kulla vastu. Kuna seda eriti saada ei olnud, oli ilus ja kuna oli väga nõutud, siis selle väärtus kasvas. Kõik tahtsid oma kaupa kulla vastu vahetada. Kuld oli pehme ja vajadusel sai seda väiksemaks murda. Nii hakkas l'kuld levima üle maailma. Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj. Tekkis RAHA- on üldine maksevahend, mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides, mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. KAUPRAHA- tal oli nii kauba kui raha omadused. S.t võime kasutada nii kauba kui rahana. Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles
(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei
Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantsinstrument on igasugune leping, mis on: samaaegselt ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav finantsinstrument. Väärtpaberid jagunevad: omandiõigust tõendavad väärtpaberid võlakohustust tõendavad väärtpaberid ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid: 1. vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2
· väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS
· Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
· Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks.
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka.
krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8
3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20
kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark)
Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed. Põhikirja kohaselt oli Eesti pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Ühtlasi sätestati põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1mark=0,2903225 grammi puhast kulda. Eesti Panga üheks peaülesandeks oli raharingluse korraldamine, milleks pank sai 30. aprillil 1919 ainuõiguse emiteerida pangatähti. Esimesed 50-margased pangatähed trükiti Helsingis 1919.aastal, kuid lasti käibele veel kassatähtedena
Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
