Tekitab vähki ning teisi rakkude väärarenguid Paljude rakkude hävimine üheaegselt võib põhjustada surma Lõhub immuunsüsteemi Kõige tundlikumad on luuüdi-, vere-, sugu- ja karvanääpsude rakud Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud Kiiritustõve sümptomid: Peavalu Iiveldus, oksendamine Naha punetus Südame- ja neerutalituse häired Ohuallikad Eesti jaoks Kuna Eestis radioaktiivsusega ei tegeleta siis levivad radioaktiivsed ained Eestisse mujalt maailmast. Aatomielektrijaamade (Eestile lähimad on Sosnovoi Bor, Ignalina, Loviisa) või tuumaseadmete (laevadel) avarii koos territooriumi radioaktiivse saastumisega Avariid radioaktiivseid aineid transportivate veokitega Tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine.
Ohtlikku RBMK tüüpi grafiitaeglustiga Tuumkütuse trantsportimine on juba väga ohtlik tuumareaktoreid (nagu Tsernobõlis) on veel kasutusel ainult Venemaal Uuringute andmetel tekitab Prantsusmaa ühe Tuumajaam võib olla ohuks ka riigikaitse elaniku kohta aasta jooksul alla ühe kilogrammi seisukohalt: vaenlane võib võtta märklauaks just tuumajäätmeid, millest 10 g on pikaajalise kõrge tuumaelektrijaama ja sellega tappa ning kiiritada radioaktiivsusega väga palju inimesi. Sellele lisanduvad ka looduslikud kahjud Vähendab sõltuvust ühest energiaallikast - Jääkide lagunemiseks kulub sadu tuhandeid põlevkivist aastaid Vähedab sõltuvust Venemaa energiasüsteemist Sealt oleks võimalik saada materjali tuumarelvade valmistamiseks (hüpoteetiliselt)
Ernest Rutherford oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Rutherford määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matermaatikas. Ta lõpetas Cambridgei ülikoolis. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Ta ja teiste teadlaste, tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete
energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised
oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi
kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on terve lagunemise aja vältel ohtlikud, mille pärast tuleb neid ka jälgida sama kaua
Ernest Rutherford (30. august 1871 19. oktoober 1937 ) Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises farmeriperes Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Cambridge'is hakkas tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme erinevat tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp - aatomituum, ning et suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle mitmeid andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi
Gravitatsioonilist tõukumist pole avastatud. Ptolemaios lõi geotsentrilise maailmasüsteemi 2 saj. meie aja järgi. M.Kopernik lõi heliotsentrilise maailmasüsteemi. Galilei tõestas katsetega, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirusega. Seotud massiga. 17 saj lõpul I.Newton üldistas ja pani kirja matemaatiliselt gravitatsioonilise vastastikmõju seaduse. Esineb kõikide kehade vahel. Suhteline sagedus 10 miinus 38ndal. Mõjuraadius - lõpmatu. 2)Nõrk vastastikmõju - avastati seoses radioaktiivsusega. Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 15ndal .Mõjuraadius on 10 miinus 18ndal m. 3)Elektromagneetiline - 1864 a. J.C.Maxwell näitas, et elekter ja magnetism on omavahel seotud. Esineb elektriliselt laetud kehade vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 2. Mõjuraadius - lõpmatu. 4)Tugev vastastikmõju - kui suured võivad olla aatomi tuumad (kuni 2000 osakest). Esineb nukleonide vahel. Suhteline tugevus on 1. Mõjuraadius on 1 rööpkülikureeglit:
Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu ning vastu pidama loodus katastrfooidele ja terrorismi rünnakutele et ei korduks Tsernoboli katastroof. Antud katastroofi puhul on süüdi inimene ise, sest
3 Põllumajandus Radioaktiivsus on kasutusel ka põllumajanduses. Viljakehade mutatsiooni teel aretatakse välja paremaid ja täiustatumaid sorte. Tänu radioaktiivsusele on aretatud nt. selliseid vilju, mis kannavad ühe asemel mitut viljakeha ja ka näiteks külmakindlaid sorte. Radioaktiivsus põllumajanduses on asendamatu. Nii nagu meditsiinis, ei saa ka põllumajanduses radioaktiivsusega kergelt ümber käia: - füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed ained tuleb ladustada eraldi, et ei tekiks ohtlikke reaktsioone. - töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika. Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus. 4 Tuumareaktorid
Radioaktiivsed jäätmed Mis on radioaktiivsed jäätmed? radioaktiivseteks jäätmeteks loetakse igasugused ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE TEKE Kõige erinevama isotoopkoostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekkib tuumkütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumkütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärk: Kaitsta inimesi Kaitsta keskkonda. KÕIK TEKKIVAD JÄÄTMED
Suur osa riikidest tunnustab ja jälgib rahvusvahelisi radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtteid, konventsioone. Rahvusvaheliste alusdokumentide baasil on välja töötatud siseriiklik seadusandlus, tagamaks inimese, keskkonna, järeltulevate põlvkondade kaitset. Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks igasugused ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: · kontsentreerimine ja isoleerimine · ahjendamine ja hajutamine · viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõppeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega
kalandus veeturism Reostus: oma väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu reostub kiiresti nt. fosfori- ja lämmastikuühendid põllumajandusest ja reoveest -> vetikate vohamine -> liiga palju toitu -> veeloomad ei jõua ära süüa -> surnud vetikamass vere põhja -> kogu hapnik kulub selle lagundamiseks ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt
Olukorra negatiivseim külg on tõsiasi, et takistades terroriste abistava teabe levikut ja suurendades selliselt tuumarajatiste ohutust, piiratakse samal ajal ka avalikkusele tuumarajatiste ohutusest selge ja läbipaistva ülevaate andmist. Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine Tuumkütuse tsükli kõikidel etappidel tekkib radioaktiivseid jäätmeid, mis kuuluvad kas väheaktiivsete või keskaktiivsete kategooriasse. Nende enamasti suhteliselt lühiealise radioaktiivsusega jäätmete käitlemise, sh ladustamise, ohutus on teaduslik-tehniliselt lahendatud ja küllaltki palju nõuetekohaseid maapinna-lähedasi hoidlaid erinevates riikides rajatud. Suure ohu allikaks neid nõuetekohase käitlemise korral ei peeta. Keerulisem on olukord kasutatud tuumkütusega, mida osa riike tunnistab kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete hulka kuuluvaks ja seega - maa-alusesse lõpphoidlasse ladustatavaks.
Märgistatud aatomi meetod seisneb selles, et keemiliste reaktsioonide uurimiseks asendatakse uuritav element osaliselt sama elemendi radioaktiivse isotoobiga, hiljem on radiaktiivsuse järgi lihtne kindlaks teha, kuhu see element siirdus. 31. Kirjelda uraani lõhustumisreaktsiooni. 32. Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega? Millised neist on ohtlikumad? Inimene puutub kiirgusega, mis tuleb kosmosest, maa seest ja keha koostisesse kuuluvate madala radioaktiivsusega ainetest kokku pidevalt. Samuti võib tavainimene kokku puutuda meditsiinilises läbivatuses kasutatava röntgenkiirgusega. Neist suurimad ja seeläbi ka ohtlikemad on kosmiline kiirgu, maa radioaktiivsus ja röntgenkiirgus. 33. Oska lahendada tuumafüüsika osa ülesandeid, mida õpid tundides.
). Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka haigla ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. 6 Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. RAVIMIJÄÄTMED.
Kui avarii korral rõhk läheb suuremaks, siis on olemas ventiilid, mis lasevad osa heitmeid välja, et kõik heitmed välja ei pääseks. Normaalselt kaitsekupli alust ventileeritakse, gaasid läbivad radioaktiivsust eemaldavaid filtreid. Olkiluoto 3 kaitsekuppel on kahekordne, peab vastu ka lennukiga tabamisele. 21. Tuumaenergia tootmises tekkivad jäätmed, nende iseloom ja käitlemine. Reaktori heitmed. Radioaktiivsed jäätmed 1) Kõrge radioaktiivsusega jäätmed – kasutatud tuumakütuse vardad. 95% reaktori radioaktiivsusest. 1000 MWe reaktoris tekib 25-30 tonni/aastas, s.o. 3 m Algul hoitakse neid vähemalt 1 aasta reaktori kõrval jahutusbasseinides. Järgnevalt transporditakse hoiupunkti. Koostised: „Värske“ tuumakütus: 4% 235U 96% 238U Reaktorist eemaldatud kütus: 1% 235U 1% xPu 3% laguprodukte 95% 238U Kütust saab ümber töötada ainult 1 kord, mitte rohkem. Praegu on Uraan liiga odav, et kütuse
ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud, kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest Inimese ökoloogiline jalajälg Fukushima tagajärjed - . Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Septembris ütles üks merekeemia vanemuurija, et iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 30 miljardit bekrelli radioaktiivset tseesiumit ning sama palju ka radioaktiivset triitiumit. Radioaktiivsus on
nende endi kui perekonna jaoks (see on 53% hinnang, samas kui 38% nii ei arva). 3.2.Jäätmed Kogu ELis tekib igal aastal umbes 40 000 m3 radioaktiivseid jäätmeid. Valdav enamus kõnealustest radioaktiivsetest jäätmetest tekib tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste igapäevase tegevuse tulemusel ning tegemist on madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmetega. Kasutatud tuumkütus toodab aastas umbes 500 m3 kõrge radioaktiivsusega jäätmeid, omades kas kiiritatud kütuse või ümbertöötlemisel klaasistatud jäätmete kuju. Madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmete osas rakendatakse peaaegu kõikides tuumaenergiaprogramme omavates ELi liikmesriikides tööstuslikke strateegiaid. Kokku on selliseid jäätmeid ELis ladustatud umbes kaks miljonit kuupmeetrit, millest enamus on ladustatud maapinnal asuvates või maapinnalähedastes rajatistes.
kasutamisel reageerib see veega, mistõttu kivistub kiiresti ning moodustub uuesti esialgne kristallveeline struktuur. (vastav valem: CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O CaSO4 x 2H2O) Ehitusmaterjalina tuntakse kipsi juba ammustest aegadest. Viimastel aastatel on tähelepanu keskpunkti tõusnud. kipsi kasutamine ehitusobjektidel teostatavate viimistlustööde jaoks. Selle tendentsi põhjustajaks on alljärgnevad asjaolud: · ökoloogiline puhtus kips on ehitusmaterjalide seas kõige väiksema radioaktiivsusega. · kips avaldab soodsat mõju ruumide mikrokliimale, reguleerides nendes olevat õhuniiskuse taset. · kipsiga viimistletud ehituselementidel on suurepärane esteetline väljanägemine. · kipstooteid iseloomustab suur tulekindlus. · kipstooted on hea termo-ning heliisolatsiooniga. · kõrge külmakindlus. · kipstehnoloogiate kasutamine tõstab viimistlustööde tööviljakust. Kasutatud kirjandus: http://www.google.com , keemia õpik
lahutus, vilets masside lahutusvõime raskete elementidele, vilets tundlikkus kergetele elementidele. Peale kõigi muude avastuste oli Rutherfordi uurimustöö esimeste tuumarelvade arendamise ja loomise aluseks. Kokkuvõte Ernest Rutherfordi võib tõepoolest nimetada tuumafüüsika isaks, sest just tema avastas aatomi tuuma ning pani seega aluse tuumafüüsikale ja kogu edasisele uurimustööle selles valdkonnas. Samuti on ta teinud palju tänuväärset uurimustööd radioaktiivsusega. 9 Kasutatud materjalid: http://www.daviddarling.info/encyclopedia/R/Rutherford_Ernest.html http://en.wikipedia.org/wiki/Ernest_Rutherford http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1908/rutherford- bio.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ernest_Rutherford http://staff.ttu.ee/~krustok/Uurimismeetodid/Rutherfordi %20tagasihajumise%20spektroskoopia%20(RBS).pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Alfakiirgus http://et.wikipedia
rasked. Rängad Ukrainas ja Valgevenes, aga rasked ka kogu Euroopas, kust oleks tulnud ümber asustada pool elanikkonnast ja kus pool pindalast oleks muutunud viljelemiseks kõlbmatuks. Võib-olla poleks likvideerijad valinud võitlemist selles sõjas, kuid nad andsid võimude käsitusse selle vähese, mida nad NSV Liidus veel omada võisid – oma elu.“ (Kostin 2006, 26) 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA „Me sõdisime radioaktiivsusega. Klassikaline sõda tähendab, et sa tead, kust võib tulla sind surmav kuul, ning sa võid kaljunuki taha või kaevikusse varjuda. Aga Tšernobõlis ei ole ühtegi kaevikut, ühtegi tanki, mis sind kaitseks, vaenlane on kõikjal, teda ei peata miski. Sind tabavad tuhanded kuulid ja sa ei tea, milline su maha laseb. Sa ei tea, kas oled haavatud, millisesse keha piirkonda, või kui raskelt. Niisiis jätkad sa pealetungi. Hiljem hakkab nahk kooruma. Liha sureb. Luud kõdunevad
energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20…50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised
tugevaks vastastikmõjuks. Selline tuum püsib koos tänu tuumajõule. 17. Millal on tuum stabiilne? (Millised tingimused peavad olema täidetud?) Üldiselt saab tuuma stabiilseks pidada kui selle energia on minimaalne, prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses koguses. 18. Mida nimetatakse radioaktiivsuseks? Radioaktiivsus on tuuma stabiliseerumise käigus tekkinud eralduvad kiired osakesed. 19. Millal on tegemist -radioaktiivsusega? Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega. 20. Milles seisneb -lagunemine? Milles seisneb -lagunemine? Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi. Alfalagunemine on tuuma lagunemisprotsess, mille käigus massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus.
lagunemata aatomite arv N mingi ajavahemiku t möödudes. Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, ta on keskmiselt õigeainult suure arvu osakeste jaoks. 6. Isotoobid Aatomituuma muundumine alfaosakeste toimel. Kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimsust võtma, siis on tuumal otstarbekas endats tükk ära heita. Sobivaks tükiks osutub kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev tugevasti seotud süsteem heeliumi tuum H. Radioaktiivsusega seoses nim seda -osakeseks. -radioaktiivsuse ehk - lagunemise puhul väheneb tuuma massiaev 4 võrra ja laeng 2 võrra. Radioaktiivsel lagunemisel väheneb lähteisotoopide kogus pidevalt ja vastavalt suureneb kaguproduktide hulk. Poolestusaeg e aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus vähebe radioakt lagunemise tõttu kahekordselt, võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.
tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Näide: + + + 3+ energia Ahelreaktsioon 1939. aastal itaalia tuumafüüsik E. Fermi püstitas hüpoteesi ahelreaktsiooni võimalikkuse kohta. Lõhustumise käigus eraldunud neutronid võivad lõhustada uusi uraanituumasid reaktsioon kulgeb ahelana edasi (lõpuni). Tekib juurde järjest uusi lõhustumisvõimelisi neutroneid. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Looduslikus uraanis on ainult 0,7% lõhustuvat isotoopi U-235, ülejäänud 99,3% on mittelõhustuv U-238.Tuumareaktorites kasutatav uraanimaak rikastatakse. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. k 1 - neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks (ahelreaktsioon toimub). k < 1 neutronite arv ajas väheneb (ahelreaktsiooni ei toimu).
.. Gamma-radioaktiivsus 7 Beta-radioaktiivsus 8 neutronkiirgus 12 Vabanenud keskmine koguenergia 215 MeV Ahelreaktsioon Kui kasvõi üks 235U tuuma lõhustumisel tekkinud neutron põrkub uue tuumaga ja haaratakse selle poolt, siis lõhustumine jätkub ja tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Tuumade lõhustumise reaktsiooni, mis suudab ennast ise üleval hoida, nimetatakse kriitiliseks reaktsiooniks ning 235U massi, mis suudab tekitada selleks vajalikud tingimused, nimetatakse kriitiliseks massiks. Kriitiline tuumareaktsioon võib tekkida suhteliselt madala 235U kontsentratsiooni juures, kui neutroneid aeglustatakse, sest just aeglased
Kemikaalide jäätmed klassifitseeritakse ja pakendatakse keemiku poolt papptaarasse, mis omakorda asetatakse plastkonteinerisse. Suurte koguste puhul lahendatakse kogumine ja transport kokkuleppel käitlusettevõttega. Kemikaalide jäätmed transporditakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttesse nt AS Kunda Nordic Tsement. Radioaktiivsed jäätmed · Radioaktiivsed jäätmed on kõige ohtlikum jäätmeliik. Sellest hetkest alates kui hakati tegelema radioaktiivsusega, on olnud probleeme selle ohjeldamisega ja hilisema käitlemisega. Aastaid kasutati (ja mõnedes kohtades kasutatakse siiani) nii nimetatud peitmise tehnoloogiat, mis teisisõnu tähendas seda, et jäätmed pandi vastavatesse konteineritesse ja ladustati ookeani. Enamik riike on tänapäevaks arusaanud, et see ei ole lahendus ning on asutud tegelema alternatiivsete variantidega. · Radioaktiivsete jäätmete käitlemist mõjutab väga palju
elektromagnetvälja, mida asutatakse voolu ja väljade tootmiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks, mida kasutatakse pingel mitte üle 1000V vahelduvvooluga ja mitte üle 1500V alalisvooluga. Liigitus koostise alusel: · Orgaanilised jäätmed - tavajäätmed · Mineraalsed jäätmed - püsijäätmed · Radioaktiivsed jäätmed tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Liigitus kasutusviisi alusel: · Taaskasutatavad jäätmed · Põletatavad jäätmed · Kompostitavad jäätmed · Prügilasse ladestatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, paber, papp) Jäätmekäitlusmeetmed: · Jäätmetekke vältimine · Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine · Jäätmete taaskasutamise laiendamine
61. peatükk VASTUTUS (§383 - 3814) 7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE JA JÄRELEVALVE (§39 - 401) 8. peatükk LÕPPSÄTTED (§41 - 42) Mõisted §2 heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi pinnavesi – maismaavesi põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik; reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega; reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta; veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist; veekogu – püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm
CCD element. Valguse rõhk. Fotokeemilised reaktsioonid. Kiirgusfüüsika. Aatomituum, nukleonid. Tuumajõud. Isotoobid. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia. Tuumareaktsioonid: sünteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon. Sünteesireaktsioon looduses ja perspektiivid energiatootmisel. Uute raskete elementide süntees. Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides. Radioaktiivsus. Ahelreaktsioon. Kriitiline mass. Ahelreaktsiooni kasutamine energia tootmisel ja sõjanduses. Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused. Ioniseeriva kiirguse liigid. Radioaktiivse lagunemise seadus. Poolestusaeg. Allika aktiivsus. Kiirguse intensiivsuse sõltuvus kaugusest. Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad. Tuumafüüsika meetodid meditsiinis ja arheoloogias. Ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime. Kiirgusdoos. Ekvivalentdoos. Efektiivdoos. Doosikiirus. Kiirgusohutuse alused. Isikudoosi piirmäär. Kiirguste registreerimisseadmed, nendes kasutatavad meetodid.
veritsema oma lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Kuigi alguses kahtlustati, et kaladel on mingi haigus, ei välistata ka radiatsiooni. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest. Nüüd Californiasse jõudvad noored tuunikalad on juba kogu oma elu radiokatiivsusega kokku puutunud ja ilmselt on ka nende radioaktiivustase palju kõrgem. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100% karpkaladest, vetikatest, haidest ja merikuraditest. Kanada
kaevandamise töö tulemusena. Jäätmehoidla- iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks: Radioaktiivsed heitmed- radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda Radioaktiivsed jäätmed- Radioaktiivsed jäätmed on tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum- kehtestatud nõuetele vastav ruum radioaktiivsete jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, eeltöötlemiseks või pakendamiseks radioaktiivsete jäätmete tekitaja juures Radioaktiivsete jäätmete käitluskoht- radioaktiivsete jäätmete nende tekitajalt vastuvõtmiseks, kogumiseks, töötlemiseks, konditsioneerimiseks ja ajutiseks või lõppladustamiseks spetsiaalselt ettenähtud rajatis
tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Kui tuumast lahkuvad -osakesed ehk heeliumi aatomi tuumad, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, siis on tegemist -radioaktiivsusega. Kaasneb alati ka -kiirgus. Kui tuumast väljub kiirete elektronide voog ( v 0,99c ), siis on tegemist -radioaktiivsusega, kusjuures tuumas muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Seoseenergia on energia, mis tuleb anda tuumale selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. NB
tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Kui tuumast lahkuvad -osakesed ehk heeliumi aatomi tuumad, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, siis on tegemist -radioaktiivsusega. Kaasneb alati ka -kiirgus. Kui tuumast väljub kiirete elektronide voog ( v 0,99c ), siis on tegemist -radioaktiivsusega, kusjuures tuumas muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Seoseenergia on energia, mis tuleb anda tuumale selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. NB
Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Põhjusteks võib olla, et need on liiga vanad või ohutuse tagamise tõttu, tavaliselt roheliste nõudmisel. 6 Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed on need, mis sisaldavad radioaktiivseid keemiliste elementide isotoope ja neil ei ole praktilist väärtust. Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Neid annavad tuumatehnikas, meditsiinis ja tööstuses kasutatavad radioaktiivsed materjalid. Kõige erinevama isotoop koostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekib tuumakütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumakütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Kõik tekkivad jäätmed isoleeritakse keskkonnast, käideldakse ja ladustatakse vastavalt nende omadustele ja potensiaalsele ohtlikkusele.
ligigipääsul). Põlemissaadused õhku, pinnasesse ja vette. Reaktiivsed keemiliselt ebastabiilsed materjalid Korrodeeruvad reageerivad ja korrodeerivad teisi materjale. Olulisemad on tugevad happed ja alused. Toksilised -inimesele ja loomadele mürgised ühendid. Patogeensed bioloogilised organismid, mis võivad põhjustada inimeste haigusi või muul viisil kahjustada inimesi. Radioaktiivsed kõrge radioaktiivsusega jäätmed. Ohtlike ainete käitlemine: · Jäätmete minimeerimine ja taaskasutamine · Jäätmete sorteerimine selle tekkekohas · Jäätmete kahjutustamine ja selles sisalduva energia kasutamine 26 Asbest Asbest on kiuliste silikaatide hulka kuuluvate looduslike mineraalide üldnimetus. Hakati tootma 20.saj ning eriti intensiivselt 1950-70-ndatel. Tänu erlistele füüsikalis-
ligigipääsul). Põlemissaadused õhku, pinnasesse ja vette. Reaktiivsed keemiliselt ebastabiilsed materjalid Korrodeeruvad reageerivad ja korrodeerivad teisi materjale. Olulisemad on tugevad happed ja alused. Toksilised -inimesele ja loomadele mürgised ühendid. Patogeensed bioloogilised organismid, mis võivad põhjustada inimeste haigusi või muul viisil kahjustada inimesi. Radioaktiivsed kõrge radioaktiivsusega jäätmed. Ohtlike ainete käitlemine: · Jäätmete minimeerimine ja taaskasutamine · Jäätmete sorteerimine selle tekkekohas · Jäätmete kahjutustamine ja selles sisalduva energia kasutamine 26 Asbest Asbest on kiuliste silikaatide hulka kuuluvate looduslike mineraalide üldnimetus. Hakati tootma 20.saj ning eriti intensiivselt 1950-70-ndatel. Tänu erlistele füüsikalis-
suurusest, asukohast ning naise üldisest seisundist. (Ibid) 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia Selleks, et hinnata, kas vähk on lümfiteid mööda levinud ka lümfisõlmedesse, on võimalik teha valvur-lümfisõlme biopsia. Rinnavähi kolde piirkonda viiakse väikeses doosis radioaktiivset ainet (radio-kolloidi), mis koguneb osaliselt esimesse või esimestesse piirkondlikesse lümfisõlmedesse. Operatsiooni ajal on võimalik vastava aparatuuri (gammaanduri) abil leida kõrgenenud radioaktiivsusega lümfisõlm, mida nimetatakse valvur-lümfisõlmeks. 20 Selle sõlme histoloogilise kiiruuringu (koeuuringu) järgi saab hinnata ka teiste lümfisõlmede seisu ja otsustada edasine ravi. (VLB 2011) Juhul kui valvur-lümfisõlm on negatiivne (st vähisiirdeta), säästetakse patsient kaenlaaluste
paber, linad jt). Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. · Ravimijäätmed - ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti
Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. Reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. Investeeringutes kulutusi jaama sulgemiseks tavaliselt ei arvestata. Arvestatakse, et sulgemis- hind on 9...15% algsest kapitalikulust. 89(113) Villu Vares Energia ja keskkond PWR tüüpi reaktoriga tuumaelektrijaamad on maailmas kõige levinumad. Reaktori esimeses
annaabi.ee 
