Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ernest Rutherford (30. august 1871 – 19. oktoober 1937 )
Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises farmeriperes Uus- Meremaal . Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Lõpetas Uus- Meremaa ja Cambridge'i ülikooli.
Cambridge'is hakkas tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme erinevat tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima , mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp - aatomituum, ning et suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle mitmeid andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi. Nende ja teiste teadlaste , eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas - tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi , tuumajõujaamad, aga ka tuumarelv .
Tema järgi on nime saanud keemiline element rutherfordium
Brilliant eksperimentaalse füüsiku ja üks asutajatest tuumafüüsikat. Ernest Rutherford sündis Bright , Uus-Meremaa arvesse perekonna Pioneer varu, kes oli emigreerunud Suurbritannias vähem kui 30 aastat tagasi. Kuigi ta oli väga hea igakülgne õpetlane samas koolis, Rutherford ei näidanud tegelikku diagonaal teadusele. Aastal 1890 ta asus Canterbury kolleegiumi juures Christchurch Uus-Meremaa, kus tema teaduslik võime ilmnes , ja lõpetas esimese klassi kraadi nii loodusteaduste ja matemaatika .
Tal jätkus Christchurch tehes teadustööd ja töötada detektori raadiolainete mis sõltus magnetization rauast. Aastal 1894 stipendiumi pakuti Cambridge'i ülikooli magistrant Uus-Meremaa, ja Rutherford võitis ta. Laenamine raha oma paadi hind, lahkus ta oma perekonna Inglismaa 1895 .
Cambridge, JJ Thomson oli professor kuulus Cavendish Laboratory, ja ta oli sel ajal töötavad eksperimentide gaaside käitumine pärast kokkupuudet hiljuti avastatud röntgenikiirgus. Rutherford lõpetas töö oma raadio-lainete detektor , mis lõpuks Marconi asus ja mis lõpuks kehtestatud potentsiaal ja raadiosaadete, liituda JJ Thomson oma töös.
Isegi Rutherford aidanud JJ Thomson oma katsete 1896, avastatud radioaktiivsuse teatas Henri Becquerel , Pariis. 1897 , JJ Thomson teatas oma tõendi olemasolu elektron , kuid Rutherford oli juba kallal eksperimente gaaside käitumine pärast kokkupuudet radioaktiivse. Sel aastal märkis ta paljud omadused radioaktiivsuse ja sai tuttavaks katsemeetodite selle uue teaduse.
Aastal 1898 Rutherford taotletud uuringute professori McGilli Ülikool, Montreal, Kanada . Seega, endiselt on alla 28-aastased, Ernest Rutherford sai professor ja kantakse esimese suure perioodi teadusliku avastuse oma elus.
Aastal 1901 inglise keemik Frederick Soddy aidanud Rutherford oma töö radioaktiivsuse ja sees umbes aasta nad aru, et radioaktiivse aatomi muudatusi erinevate aatomite kohta kiirguse. Koos nad Töid põhjuse ja iseloomu radioaktiivsuse ja omaalgatuslik ümberkujundamine "teooria radioaktiivsust. Rutherford ka õnnestus töö alfa osakesed (beeta osakesed olid selleks ajaks teada, et elektroni) ja avaldatakse üldist raamat radioaktiivsete muutus 1903. Aastal 1904 tema esimene raamat, radioaktiivsus, on avaldatud.
Viie aasta jooksul Rutherford, abiga Soddy oli lahendada mitmeid probleeme uue teema radioaktiivsusest oli aru saanud, et radioaktiivsete aatomite muuta spontaanselt teiste aatomitega, ja oli määratletud ideed isotoope.
Nimetu #1 Nimetu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heli kopter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ernest Rutherfordi elulugu
1
odt

Ernest Rutherfordi elulugu

Ernest Rutherford Ernest Rutherford (30 august Brightwater­19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga ­ radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurij

Ajalugu
Rutherfordi Elu
1
odt

Rutherfordi Elu

Ernest Rutherford oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Rutherford määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matermaatikas. Ta lõpetas Cambridgei ülikoolis. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Ta ja teiste teadlaste, tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas ­ tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Aastal 1899 võ

Astronoomia ja astroloogia
Ernest Rutherford
10
doc

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford Referaat Kris Härsing 12b Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus............................................................................................................ 7 Elementide transmutatsioon..............

Füüsika
Kuulsaimad füüsikud
7
doc

Kuulsaimad füüsikud

Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 ­ 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele.

Füüsika
Newtoni eelne füüsika areng
9
doc

Newtoni eelne füüsika areng

Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 ­ 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag ­ 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas

Füüsika
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol

Bioloogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus




Meedia

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Hea materjal!
19:17 08-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun