Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe
on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse: · lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada) Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse
Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruande informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandluse viise ja aruandeskeeme
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille
Põhiterminid: 1. Aktsia – väärtpaber, mis annab omanikule ehk aktsionärile õigusi ettevõttes. Niipalju kui on omandanud aktsiaid, nii palju on tal ka õigusi. Kui ettevõte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei
Ettevõtlusega seotud põhiterminid Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist
mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamisel. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapital. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri
Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed).... Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähendemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed. Kasum (kahjum) aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehingud - rmpkoh tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rmpkoh puudutav südmus, mille tagajärjel muutub rmpkoh vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Seadusest tulenevad kohustused (ei laiene fiele, kui ta kasutab Fie peab koostama aruande, kuid talle ei laiene esitamiskohustus. Kui tal on suur äritegevus
Apellatsioon - edasikaebus Argument - tõestusvahend; põhjend Aspekt - vaatekoht; nähtuse üks külg Audiitor - õpetajat teadmiste kontrollimisel abistav õpilane kaskaegses koolis Automatiseeritud ladu - ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile Aviis - teatekiri B Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit Börs on institutsioon, mis pakub kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele (börsimaakler) ja teistele väärtpaberituru osalistele tegeleda aktsiate ja teiste väärtpaberitega kauplemisega C Cross-docking (Cross-docking) - logistilise tegutsemise meetod/ tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine D Defitsiit - toodete nappus, vähesus Defekt - viga, rike
osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. · Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.(suureneb omakapital) · Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. · Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.(omakapital väheneb) · Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. · Omakapital(netovara)- raamatupidamiskohuslase varade ja kohustuste vahe. · Kasum(kahjum)- raamatuoidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe/ MTÜ, sihtasutuste ja avalikõiguslike juriidiliste isikute puhul räägitakse kasumi asemel tulemist, samuti on neil kasumiaruande asemel tulude-kulude või tulemiaruanne. -Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea
2012. aasta omakapitali rentaablus = (4008493 / 15710608) * 100 = 25,5% 2013. aasta omakapitali rentaablus = (1428426 / 15667777) * 100 = 9,1% 4.3. Hinnang Tallinna Tehnikakõrgkooli kulud võrreldes tuludega on üsna suured, 2012. aastal moodustasid tulud kuludest 49,8% ja 2013. aastal oli see vaid 18,9%. Samas moodustavad kulud väga väikese osa kogu netovarast, aastal 2012. oli see 25,5% ja 2013. aastal vaid 9,1%. 5. RAHAVOOGUDE ARUANNE Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt toodetavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on
vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav
Investeerimine: rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Püsikulu: kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust Muutuvkulu: kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega Aruandlus ettevõttes: näitab ettevõtte käekäiku majanduses. Bilanss: raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Kasumiaruanne: kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul Kasum: Kasum = TULU KULU Amortisatsioon: kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks Kahjum: tekib siis, kui ettevõtte kulud ületavad tulud. 10. Konkurents, konkurentsivormid, täelik ja monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol, oligopson, monopson, kartelli
tagajärgi, mis teda ja teisi samas ruumis viibijaid ohustaks. Koridoris on olemas kaart, millel on märgitud teekond, kus asuvad varu väljapääsud, tulekustutid ja kõik muud ohukorral tarvis minevate asjade asukohad. Kontori ruumide eest vastutab ettevõte, kellelt ruumi renditakse. 2.6 Majandusarvestus ettevõttes Majandusarvestuse eest vastutab pearaamatupidaja. Kus raamatupidamiseseadus sätestab kindlad nõuded raamatupidamiskohuslase sise-eeskirjadele. Raamatupidamise korraldus käib Eesti Vabariigi Raamatupidamise Hea Tava kohaselt. Raamatupidajad kasutavad tasulist programmi Merit Aktiva. 10 3. ENDA TEGEVUS PRAKTIKA AJAL Minu peamiseks tegevuseks praktika ajal oli algdokumentide sisestamine. Päev algas arvuti sisselülitamisega, programmide avamisega ja dokumentide sorteerimisega, et neid
raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning et tal ei ole kavatsust tegevust vähendada ega lõpetada. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes avaldatav info tuleb esitada selliselt, et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel on piisav võime hinnata finantsaruandeid. 4. Olulisuse printsiip- Finantsarvestuse aruandluses tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, rahavoogusid ja finants tulemust. Oluline on selline aruande info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate majanduse finants otsuseid. Vähe olulist majandusinfot võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidavuse printsiip- Finantsarvestuse ja aruannete koostamisel tuleb kasutada järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlus skeeme ja arunade viise. 6
seisukohalt. Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ning ettevõtlusega tegelevad üksikisikud. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kandma need oma raamatupidamisregistrisse. Lõppenud majandusaasta kohta tule koostada raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja nende koostamispõhimõtete seletusest. Bilanss näitab raamatupidamiskohuslase kapitali päritolu ja kasutamist ning selle üldskeem on järgmine. A. Aktiva 1. K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta): 1) rahalised vahendid : sularaha, nõudehoiused, nõuded klientide vastu, ettemaksud; 2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) : 1) rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused 2) ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed
7. Objektiivsuse printsiip esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik üle- või alahindamine ja aruande kasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip raamatupidamisaruannetes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust ja majanduslikust olemusest ka siis kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999.
kui ettevõte suudab tõrgeteta täita oma pikaajalisi kohustusi, 2. kui ettevõte suudab probleemideta amortiseerida oma põhivara 3. arusaadavause printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav info tuleb esitada selliselt, et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruande mõistmiseks piisavalt finantsalaseid teadmisi 4. olulisuse printsiip - raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mis võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. järjepidevuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruande skeeme 6. tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud
realiseeritud toodete kulu 1 089 463 FIFO brutokasum 450 537 turustus ja halduskulu 111 760 ärikasum e.EBIT 338 777 finantskulud -4 200 20 kasum maj.tegevusest 334 577 ettevõtte TM 26% 86 990 PUHASKASUM 247 587 8. EELARVELINE BILANSS Bilanss on raamatupidamisaruanne, mida peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Ta iseloomustab raamatupidamiskohuslase vara ning oma-ja 21 võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga, seetõttu on tegemist monetaarsuurusi iseloomustava aruandega. Ta iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohuslase vara ja finantsolukorda raha, varaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara seisude näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu
piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. (n. tee-ehituse alla jääv maa, mida pole võimalik kasutada põllumajandusmaana) Finantskulu - riigi ja ettevõtte arvepidamises kajastatud kulud. Võrdne alternatiivkuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost) Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.
arbitraazhi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see kallimalt maha kauba omadustele midagi lisamata. arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud assignatsioon - maksekäsund avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja
14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus · Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik · Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik · füüsilisest isikust ettevõtja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohuslase ülesanded · korraldada raamatupidamisarvestust -tagatud peab olema majandusinformatsiooni saamine lähtuvalt raamatupidamise heast tavast, · dokumenteerida kõiki majandustehingud; · kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed
7. Objektiivsuse printsiip aruannetes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tegevus tahtlikult. 9. Avalikustamise printsiip aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises ja aruannetes tuleb majandustehingud kajastada lähtuvalt nende sisust ka juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse
teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B · banaanivabariik majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte · bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali · brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist · börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele · börsi investornimekiri vt börsi I nimekiri · börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
-kohustuslikud -mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega.
lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsi investornimekiri – vt börsi I nimekiri börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
juhtimisarvestus. Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. Ettevõttesiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. ( näiteks raha, kaubavarud) Põhivara all on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikaajalisemalt. ( Näiteks masinad, seadmed ja hooned) Bilansi passiva poolel kajastatakse ettevõtte vahendite allikaid Ettevõtte võõrkapitali
Eelarvete teema alla kirjeldatakse eelarve koostamise aluspõhimõtteid ja eesmärke. Aruandluse teema alla leiavad olulisemat käsitlemist bilanss ja kasumi ja rahavoogude aruanded. See võimaldab lugejal saada esmase ettekujutuse ka raamatupidamisest ja majandusaasta aruande koostisosadest. Sõnastik: (28 terminit) arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte alternatiivkulu tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus ettevõtte eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma
RAAMATUPIDAMINE 1.Bilansi ülesehitus,bilansivalem Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpus). Bilanss-on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade kooseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e allikad, mille arvel varad on soetatud. Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt osa omakapitali arvel. BILANSI VALEM: VARAD=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL
annaabi.ee 
