Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatuarvustus: „Medaljon“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
medaljon, sepp, medaljoni, heidi, tanel, lugedes, raamatul, põnevus, nutma, ajada, luuletuse, raamatuarvustus, hakkasin, teeks, kooliga, tunnet, purunenud, reaalsuses, sünnipäevaks, kinkis, krossi, sarjast, hakkan, loen, viimased, leheküljed, hauakivi, oldud, tuhat, minule, poisile, sinuta, poolik, tunnevad, lugesin, lauset, pidin, uskuda, nooreleTavaliselt ma raamatuid vabal ajal ei loe, loen kooli kohustuslikku kirjandust. Tihti on nii, et ma ei jõua oodata, millal loetav raamat läbi saab - see pole minu jaoks huvitav või on liiga raskesti loetav. Näiteks oli selline raamat 6. klassis loetud ,,Koolilood" . Õnneks sai õpetaja sellest aru ja vahetas raamatut. Viimane teos, mida ma praegu lugenud olen, on ,,Medaljon" . See pani mind hoopis teisiti suhtuma kõikidesse raamatutesse. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17-aastasena. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009. aastal. Ene Sepp kirjutas noortele raamatu, mis räägib tänapäeva elust. Selle peategelasteks on 9. klassi õpilased Heidi ja Tanel. Lugu räägibki noorte elust: nende raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Mulle meeldis raamat, sest seda oli lihtne lugeda. Lugedes ma mõistsin olukordi ning tihti tuli ette tuttav tunne. Raamat oli hästi sõnastatud - lihtne ja loogiline. Kui
Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kuni üks poiss ta maha jättis ja ta kohtus poisiga nimega Tanel kes oli "paha poiss". Tüdruku ema ei ole selle poolt et Heidi hakkas Taneliga käima ja oli selle kõige vastu. Heidil tekkisid probleemid emaga, ta hakkas koolist puuduma, jooma ja narkootikume tarvitama. Raamatu keskel jäi Heidi rasedaks, ta ema viskas ta välja ja hakkas Taneli ja ta vanematega elama
" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, kl 21). Hiljem oli kool tema jaoks tüütu ja igav kohustus, nagu ka suurele enamusele tema klassikaaslastest. Ilmselt on siin suur roll ka koolil endal, kuna raamatust selgus, et antud koolil polnud väga hea maine ja tase ning just seepärast sattusidki Kati klassi kokku inimesed, kes kas ei viitsinud õppida või polnud nad piisavalt pädevad kõrgema tasemega koolis läbi löömiseks. "Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel. Kuna Heidi hakkas koos uue poiss-sõbraga pidudel kaasas käima, halvenesid suhted emaga, kes sellist käitumist ei talunud. Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[..
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokanduse eriala Medaljon Koostaja: jaan juhan Grupp: oli ka Juhendaja: ei mäleta Kuressaare 2011 Sissejuhatus: Raamatu peategelaseks on 15 aastane Heidi. Ta elab igatihästi toimivas maailmas, kuni saab ühel hetkel saatusliku sõnumi. Järgmisel hetkel märkab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatult muudab tema käekäiku vööras ja veel rohkemgi, kui tüdruk saab aru, et tal on uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas?
''Medaljon'' Ene Sepp Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu
) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on teemaks näiteks headus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Numbreid ja loendamist saab ka selle raamatu põhjal õpetada. 6. Kellele on raamat suunatud? Koolieelikutele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et laste huvi tõmbab loos olevad loomad. Samuti see põnevus, kes järgmisena kooki tahab ja kas Tiiule jääb lõpuks mõni kook alles. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatu kujundus on nii-öelda vanaaegne. Pildid on tuhmid ja kasutatud palju oranzi ja tumedamaid toone. Raamatu teksti ühel lehel on ka üsna palju. 4 3. raamatu analüüs 1 Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "Väga vajalikud masinad"
tuntud peksja ja võlanõudja. Allmaailmaga olid sel perel kokkupuuted. Kui Zaiidile keegi midagi vastu ütles, olid kohe rusikad mängus, nt. Zaiid küsis Johanneselt: ,,pede oled või, et sa passid mind nii?" Johannes seepeale vastas: ,,ära ülbitse." ja 4 Probleem Küsimus Marguselt: Milliseid elutõdesid võiksid noored Sinu raamatut lugedes õppida? Vastus Marguselt: Arvan, et sallivust. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune tõrjumine, kas siis füüsiline või vaimne, avaldab mõju. See lugu näitab kiusatava sisemaailma, seda, mida tema tunneb. Kui keegi hoolimatult mõnele noorele midagi ütleb, võib väikeste nöögete summa ebakindla inimese elu kokkuvõttes raskeks teha. Autor otsib minuarvates vastust küsimustele: Miks ma siin olen? Miks kiusatakse?
nähtud. Kujutasin omale asju täpsemalt ette ja kui filmist jäi mõni koht arusaamatuks, siis raamat täpsustas kõik ära. Väga huvitav teos on. Koolides võiks see kohustusliku kirjanduse listis olla! :) Ja selliseid kommentaare on internetis lausa tuhandeid. Minu arvamus, lugemissoovitus Ma arvan, et see raamat on üks huvitavamaid ja põnevamaid, mida ma kunagi lugenud olen ja mulle väga meeldis see. Kuna ma olen ka näinud kunagi sellest teosest filmi, siis lugedes kujutasin ma seda kõike just kui pildina ette, kõik tegevused ja tegevuspaigad jooksid nagu film silme eest läbi. Kindlasti soovitan ma seda raamatut just omaealistele, sest võib-olla noorematele on seda veel liiga vara lugeda ja vanemad inimesed ei taluks kindlasti seda ropendamist ja neid narkootikumidega seotud tegevusi.
Arvustus Lugesin Vladimir Nabokovi romaani “Lolita”t, mis avaldati 1955. aastal Pariisis ja 1958. aastal New Yorgis. Nabokov oli vene päritolu USA kirjanik. Tema kuulsaimaks teoseks peetakse “Lolita”t, mis ilmudes oli paljude jaoks šokeeriv. Raamat räägib üldiselt pedofiiliast, minategelase suhtest 12-aastase kasutütrega. Valisin selle teose, kuna olen seda korduvalt lugenud ja pean seda raamatut enda jaoks oluliseks. Raamatu keskseks tegelaseks on keskealine Humbert Humbert, kellel on lapsepõlvetrauma järgselt tekkinud pedofiilia. Noorena armastas ta tüdrukut, nimega Annabel, kes suri traagiliselt tüüfusesse. Ta tunnistas endale, et tema pedofiilia sai alguse Annabelist, see oli talle traumeeriv kogemus ja ta ei suutnud nooruspõlves enam mitte kedagi teist armastada. Talle meeldivad just nümfettid, 9-14 aastased tüdrukud. Kõik selles vanuses olevad lapsed ei ole nümfettid, ei ole tähtis välimus ega vulgaarsus, vai
Leidsin kah väga huvitava uurimistöö Heino Lipu kohta, mis sisaldas kõike seda materjali mida ma lugesin T. Lääne raamatust. (http://www.annaabi.ee/Heino-Lipp-Uurimist %C3%B6%C3%B6-m13208.html) Kui veel mainiga ära internetist leitud materjale, siis kindlasti silma torkas Eesti Rahvusringhäälingu poolt tehtud lühifilm Heino Lipust kui eelmise sajandi ühest andekamast kergejõustiklasest. (https://arhiiv.err.ee/vaata/heino-lipu-lugu) Raamatut läbi lugedes ja lühifilmi lõppedes valdasid mind väga erinevad emotsiooni. Suur suur austus H.Lipu vastu ning suur suur kurbus selle üle, kuidas lihtsalt poliitika tappis ühe mehe suured teod ja unistused. Selle peale võingi ma öelda, et kes pole veel Heino Lipu raamatut lugenud siis tehku seda kindlasti. Raamatu autor, Tiit Lääne ( 21.10.1958), on Eestis tuntus spordiajakirjanik. Tema teos Heino Lipu eluloost ilmus koostöös Eesti Olümpiakomiteega austamaks ka neid suuri sportlasi, kes
palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et saada aru, millisel aastal tegevus toimub. Kui ma lugedes hakkasin lõpuks järjepeale saama oli tunne hoopis teistsugune. Mulle meeldisid Jaan Krossi otsesed seosed erinevate ajaloo
oleks, alati tuleb jääda ausaks ja säilitada oma väärikus. Peategelane tunnistas ausalt üles oma süü ja läks vangi, kuigi oli ka võimalus valetada ja nautida vabadust. Loo moraal seisneb selles, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Lugedes rikastub meie sõnavara ja paraneb suhtlemisoskus. Paljude teoste lugemine aitab maailmast või oma valedest tegudest aru saada ning samuti muudab see inimest otseselt või kaudselt. Mõnel raamatul on võim panna oma sisuga tehtud vigu teise pilguga vaatama ja tagantjärele mõtlema, mida oleks võinud teisiti teha. Raamatu valik peegeldab meile, milline on selle lugeja. Igal inimesel on teatud eelistusi, milliseid raamatuid ta parema meelega loeks. Kirjandus on suuteline panema meid mõistma maailma, kus me elame. Seeläbi suudame me paremini mõista ja analüüsida iseenda tehtud tegusid. Raamat on inimese sõber, mille seltsis aja veetmine laiendab meie teadmisi.
Inimese haigestuvad, et tähelepanu saada. See on ka osa tundemaailmast. Teadvustades endale, et teisi inimesi tuleb kohelda nii nagu tahan, et nemad mind kohtleks, on pannud aluse minu uuele eluperioodile. Tänu sellele mõtele otsustasin, et võtan osa projektist ,,Vanem vend/vanem õde". Mul on selle üle väga hea meel, et langetasin sellise otsuse. See parandab nii minu elu ja kindlasti suudan ka ühe väikese tüdruku ellu rohkem päikest tuua. Raamatut lugedes sattusin vastamisi tõega, et inimene, kes kõneleb ainult endast, mõtleb ka ainult endast. See on väga levinud, et inimesed räägivad endast ja ei pööra tähelepanu teiste vajadustele ja tunnetele. Proovin võimalikult palju kuulata ja mõista teiste inimeste tundeid. Üritan alati anda sõpradele ja perekonnale nõu võimalikult neutraalseks jäädes. Proovin vältida võimalikult palju enesekeskset suhtumist. Pööran tähelepanu teistele, et nad saaksid tunda ennast minu jaoks
hüdrodünaamika, riiete lõikelehed, sirkel, 365-päevane kalender, joonlaud ja soome saun. Lisaks sellele ehitasid siinsed elanikud ka observatooriume. Saavutuste suur hulk pani juba raamatu esimestel lehekülgedel imestama ja tekitas skeptilisust, kas tõesti on need asjad siin kandis tekkinud. Minule meeldib isiklikult see, et ta sunnib inimesi vaatama asju teise nurga alt, mitte sellisena, nagu meie seda oleme harjunud nägema. Raamatut lugedes tekibki tunne, et kas tõesti on senine õpetatu vale ja anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti. Ühest küljest on antud vaatenurk ja uuring uus ja huvitav, teisest küljest aga tundub see liiga utoopiline. Ta justkui tõestab kõike, kuid see jääb ikka nagu õhku rippuma. Samas ütleb Remmel, et ta ei ürita uue paradigmaga purustada vanu, vaid nihutada paradigma vaatepunkte
Kuidas muutub peategelane? Raamatus läks Hannes sisemaale elama, Aafrikasse, aga ta taipas, et ta siiski ei taha seal olla. Mälestused ning tõeline elu sundisid teda tagasi minema rannaväljale. Alles romaani lõpus sai Hannesaru, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta läbi meenutuste ja mälestuste. Lisaks sai ta aru, et õnneks pole vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. 5 Autori sõnum Raamatu autor tahab teosega öelda, et iga inimene on oma õnne sepp ning enne kui ta midagi tegema hakkab, peab ta sügavalt järele mõtlema, kas see on tõesti tema soov. Ehk nagu rahvas ütleb- Enne mõtle, siis tegutse. Muidu ei lähe kõik nii hästi minna kui võiks. Ja pöörad enda õnne, hoopis ebaõnneks. Seal, kus on süda, sinna tahab tagasi ka hing, mida näitab ka Hannese naasmine oma kallisse kodutallu
" (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara omanikuks.
Tartu Kommertsgümnaasium Referaat Peep Vain: ,,KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS" Helena Nulk 12.b klass Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Kõige tähtsam küsimus 3 Ülesehituse 4 Tsitaadid 4 Teised raamatust 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Sissejuhatus Juba mõnda aega olen huvitunud erinevatest enesetäiendus ja enesearendus raamatutest. Olen läbi lugenud mitmeid psüholoogiaalaseid teoseid alustades Carnegie teosest ,,kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" lõpetades Byrne teosega ,,Saladus". Peep Vainu viimane raamat oligi nagu loogiline järg minu huvile. Tegelikkuses ilmus see raamat muidugi aasta enne seda, kui mina selle lõpuks kätte jõudsin võtta, aga plaanis oli see küll juba pikka aega. Pidevalt otsisin aega raamtu lugemiseks, kuid alati
Milline on raamatu sõnakasutus? 9. Mis sulle kõige rohkem meeldis? 10. Mida uut said raamatu kohta teada? 11. Kas soovitad seda raamatut teistelegi? Kellele? Miks? 12. Kas loetud raamat oli romaan või jutustus? Mille põhjal seda järeldad? Allikas: Kuna Baas ütleb enda kohta: "Pigem on ta oma olemuselt sarnane avalikule lugemispäevikule." ja annab lahkelt nõu, siis õpime ka siit: Abiks algajale arvustajale. Aga kõige ilusam õpetus on ikkagi siin: Raamatuid lugedes täidetakse lugemispäevikut. Lugemispäevikusse märgitakse teose autor, pealkiri, tegelased, oma arvamus raamatu kohta. Joonistatakse illustratsioon, lisatakse katkend. Lihtne, selge ja kõikehõlmav. Illustratsioon on olemas (esikaane näol) ja mõnikord katkend ka. Seda, et teises klassis õpitust elus kõige rohkem kasu on, peaks igal minuvanusel täiskasvanul selge olema.
teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest
Teised kõrvalistujad on vanemad vennad-õed. Tihti on esiklapsed sellises eas, kus pool elu on koondunud arvutisse. Ehmatav on mõte: "Tänapäeva lapsed on tuttavad pigem arvuti- ja videomaailma kui raamatuga" 23 Koos vanema venna või õega ongi huvitavam videosid vaadata ja Internetis surfata. Tahetakse sarnaneda suuremaga/ vanemaga. 2.2.2. Kes ei oska lugeda, ei oska elada Keskmine abiturient peaks lugema vähemalt sada lehekülge raamatut päevas. Ilma selleta ei arene ta edasi. Lugedes areneb sõnavara. Raamatutest võib leida vastuseid küsimustele, mis on elust enesest. Tekivad uued vaatepunktid ja nii võib nii mõnigi vaade, mis enne tundus vale, muutuda õigeks, täpsemaks. 22 S.Eilsen, Lapse õpetab lugema perekond - Postimees, 19.09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat." [WWW]http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20
Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohkem täiskasvanutele. Ma arvan seda sellepärast, et raamat
Armastus, elu ja surm Elu ning kõik mida see sisaldab ning ühtlasi ka mis peale seda tuleb, on inimkonna jaoks müsteerium. Mitte keegi ei saa kaks korda surra, seega pole kedagi, kes võiks meid ette hoiatada, mis meid ootamas on. Elu paistab olevat üks suur olelusvõitlus, kus peale jäävad vaid tugevamad. Võitlus, mille käigus selgub, kes saab olla õnnelik, kellele ei ole seda ette nähtud. Kuid nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp, nii et kõik, mida kogeme ja tunda saame, on meie endi poolt endale kaela tõmmatud. Õnne eest peab võitlema. Pannes käest lõpetatud raamatu, jään pikaks ajaks mõttesse. Lõpetades Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kiriku kellamees" pidin tahtlikult alla suruma külmavärinaid. See oli väga hea raamat ning kuna ma olen palju lugenud ning selle hulgas ka palju pahna, tähendab see juba niimõndagi. Peale seda raamatut jäin mõtlema teemal, mida on siis
Romaani keskseks teemaks on Nipernaadi olemus ning tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade. Filmi vaadates tundus mulle aga, et peamine tähelepanu ei ole suunatud mitte niivõrd Nipernaadi isiksusele, kuivõrd tema vabaduse otsinguile. Minu arvates oli filmis kasutatud rohkem sümboleid. Samuti leidub mõningaid erinevusi ka Nipernaadi tegelaskujus Tõnu Kark ei vasta raamatus kirjeldatud tegelasele, kuigi mängib oma osa päris hästi. Raamatut lugedes kujutasin ma Toomast ette kui omapärast inimest, kes täienes ja selgines järk-järgult. Alustas ta ju parvepoisina ning lõpetas intelligentse kirjanikuna. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Nipernaadis oleks nagu kaks poolt romantik ja tõsine inimene. Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis. Igas novellis leidus tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks teadis ta kauneid
Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii palju, et mõtlesin suisa ise oma mõtteid paberil lahkama hakata. On ju sageli segaseid hetki ja tundeid, millest võibolla kohe aru ei saa. Mõnest mõttest või tundest ei suuda ega või aga kellelegi rääkida. Aga paber kannatab kõike ja selle saab teiste silmade eest ära peita või isegi hävitada. Nii et kirjutamine pole üldse paha mõte. Eriti hea on võtta keegi isik, kellele
elu väärtuste, kuid ka pahede, näiteks sõja kohta. Üks raamat, mis on tugevalt muutnud minu arvamust sõja kohta on Meg Rosoffi poolt kirjutatud ,,Nii ma nüüd elan". Tegu on sõjajutustusega, mis räägib sõja koledustest ning selle ebaõiglusest. Vanemad ning vanavanemad on tihti rääkinud mulle sõjast ja Eesti NSV ajast ning tol ajal valitsenud koledustest. Ma kuulasin alati nende jutte suure huviga ning arvasin, et tean mida tähendavad sõja jubedused. Kuid lugedes seda raamatut mõistsin, et eksin rängalt. Raamatut lugedes möödus iga peatükk hulga pisaratega. Raamatus oli erakordselt elavalt kirjeldatud, mida näeb tsiviilelanikkond sõjas, kuidas sõda lahutab perekondi ning hävitab suhteid, kuidas rahvas õieti ei teagi kellega võideldakse, kes on vaenlane ning kes on oma. Nüüd kui olen raamatu rohkem kui korra läbi lugenud arvan, et tean, mida tähendab sõda.
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
See raamat räägib noormehe, nimega d´Artagnan, ja tema sõprade seiklustest Prantsusmaal ja Inglismaal. Selle sisu on väga seikluslik. Palju on juttu inimeste vahelistest suhetes. Romaanile on iseloomulik kiirelt arenev intriig, dramaatiline tegevus, kerge keel ja sündmuste hoogne areng. Järeldan, et tegemist on seiklusromaaniga. Raamatut lugema hakates olin elevil, sest "Kolme musketäri" kohta olen ma, vaid head kuulnud. Palju olin kuulnud tegelastest ja mind ennast väga huvitas. Lugedes aga elevus vähenes. Mulle tundus, et raamat ainult võitlemisest räägibki. Raamat eriti enam lugema ei kutsunud ja kartsin, et ma seda läbi küll ei saa. Vähehaaval aga harjusin sellega. Hakkasid arenema ka mulle meeldivad teemad nagu näiteks inimeste suhted jne. Raamat muutus mulle jälle huvitavakas. "Kolme musketäri" peategelane, d´Artagnan on gaskoonlasest noormees, kes tahab minna Pariisi. Raamat algabki sellega, kuidas noor d´Artagnan jätab oma isa ja emaga
aasta raamat ja noored on muutunud. Mul soovitas lugeda seda raamatut mu endine klassikaaslane. Tema olevat seda raamatut lugenud mitu korda ja talle olevat see väga meeldinud. Inimesed on muidugi erinevad aga mulle see raamat üldse ei meeldinud. Helga nõu on küll Eesti kirjanik aga ta elab Rootsis. Ta on praeguseks 78 aastane. Ma ei mõista teda, miks tal on vaja kirjutada just noorte raamatuid kasutades oletatavat slängi kui ta pole noorte eluga eriti kursis? Vähemalt selline mulje jäi lugedes seda raamatut. Selle raamatu peategelane on Joonas Karu. Joonas on viieteist aastane kaheksanda klass poiss, kes olevat autori arvates väga humoorikas ja geniaalsusega hiilgav kutt kellel on õppimine vilets. Ta pole pärit eriti rikkast perest. Aga ta tuleviku plaanid on üsna suured. Joonas käib näiteringis ning teeb seal dekoratsioone ja ,,seapussu". Nad lähevad oma näidendiga Rootsi esinema. Mulle see raamat ei meeldinud kuna see släng oli üsna aegunud ja raamatus polnud kirjutatud
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
oma külla tuua. See õnnestus noormehel ja ta abiellus tütarlapsega. Getteri mure oli see, et talle meeldis Clemet, kuid poiss ei näidanud välja, kas tal olid samasugused tunded Getteri vastu. Peale pulmi kolis neiu sügavale metsa, vana Skoga Jacobi tarre elama. Jacob ise läks Skallusele. Teos oli üllatavalt huvitav. Alguse, kui ma raamatut lugema hakkasin, suhtusin ma sellesse eelarvamustega, arvates, et see on väga igav. Ma eksisin tohutult. Mulle meeldib, et raamatul on mitu osa, sest seda kauem on lugemisrõõmu. Autor on romaanis väga palju kirjeldanud tegelasi ja päris palju ümbrust. Mida rohkem sain loetud, seda põnevamaks raamat läks. Sündmustikku on põimitud rohkelt etnograafilist ainestikku, arvan, et sellel oli ka oma osa huvi äratamises raamatu vastu. ,,Näkimadalad" on üks parimatest raamatutest, mida olen kunagi lugenud, soovitan kõigile.
,,Mina olin siin" Sass Henno Selle raamatu valisin ma endale täiesti juhuslikult. Tegelikult valisin ma hoopis kahe teise teose vahel, ent kuna neid polnud raamatukogudest saada ja mul endal ühtegi ideed polnud, siis soovitatigi raamatukogust mulle just seda raamatut. Sass Henno raamat räägib nimelt ühe 17-aastase poisi nimega Rass elukäigust ehk see on tema enda ülestunnistus kunagi juhtunud sündmustest. Teos räägib noorte elust ja nende probleemidest ning vaesusest ja vägivallast. Et eluga toime tulla, on vaja raha, aga selle saamiseks käis Rass vargil või siis vahetas oma esemeid raha vastu. Rassi elu muutus pärast vangist välja pääsenud Olariga kohtumist, kui ta nõustus Olari narkootikume müüma ning hakkas narkoäriga tegelema. Samas oli juttu ka Rassi armuelust ning suhetest tema sõpradega. Kahjuks ühendas Rassi sõpradega peamiselt ainult pidutsemine ning varastamine.
annaabi.ee 
