Rämpstoit Koostas: nimi Rämpstoit · Rämpstoidu alla liigituvad kõik toidud, mis sisaldavad palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid Faktid · Rämpstoit on sõltuvusttekitav · Maailmas on üle 300 miljoni haiglaselt pakse inimesi · Pooled lastest söövad iga päev rämpstoitu · 40% täiskasvanutest ülekaalulised, lastest 15%20% · Tekitab vitamiini vaegsust ja rasvhapete puudust · Rämpstoit kahandab ööune väärtust · Kurjategijad, kes söövad rämpstoitu jäävad politseile tõenäolisemalt vahele Müüdid · Ainult rämpstoit on mürgine. · Peaksin loobuma kartulist, kui kõrge GL indeksiga toitaine söömisest. · Tärklisterarikkad toidud teevad paksuks · Kunstlikud magusained on tervisele ohutud Keelud · Määrus millega keelustati rämpstoit koolisööklas · Rämpstoit keelatud uues lennujaama terminalis · Keelati müümine Walesi haiglates
näiteks burgerit, aktiveerub ajus preemiasüsteem, kuna ajus sekreteeritakse dopamiini, mis vastutab mõnutunde tekke eest. See omakorda tekitab ajus väga tugeva nõudmise üha uute rämpstoiduportsjonite järele. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, kes on juba tarbinud kiirtoitu, tarbivad ülejäänud päeva jooksul rohkem kaloreid, kuid vähem vajalikke mikrotoitaineid. Rämpstoitu söönud lapsed tarbisid päeva jooksul 126 ning noored 309 kilokalorit rohkem, kui neil päevadel, mil rämpstoit menüüst puudus. Pidev kõrgendatud energiatarbimine koos vähese füüsilise aktiivsusega võib kiiresti ülekaalulisuse ning sellega kaasnevate tervisehäireteni viia. Lisaks sellele on teada, et pikaajaline kõrge kalorsusega ning rasvarikka rämpstoidu tarbimine põhjustab südame-veresoonkonnahäirieid. Hiljuti ajakirjas Canadian Journal of Cardiology avaldatud uuringus on leitud, et rämpstoit ei mõjuta arterite ummistumist mitte ainult
Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte........................................................................10 Kasutatud allikad..............................................................11
nt.keedusool Kaltsium ja raud on luude ja hammaste olulised koostisosad. Kaltsiumit saame piimast ja piimatoodetest, rauda piimast, loomalihast ja eriti maksast. VESI: Vesi moodustab üle poole meie kehakaalust.Vesi on organismile väga vajalik aine ilma selleta ei oleks elu, vees toimub seedimine, toitainete vedu verega ning kogu ülejäänud ainevahetus. Keha kaotab vett uriini, higi, väljaheite ning väljahingatava õhuga. RÄMPSTOIT: Teadlased väidavad, et rämpstoit on sõltuvust tekitav. Nende sõnul võivad suuured kogused suhkrut ja rasva toidus olla niisama sõltuvusttekitavad kui nikotiin suitsudes ja uimastid.Ameerika Ühendriikides on üks mees esitanud hagi McDonaldsile, Wendyle, KFC-le ning Burger Kingile, süüdistades nende toitu oma kahes infarktis. Sussexi ülikooli teadlaste sõnul sunnivad teatud kemikaalid inimesi liiga palju sööma. Uuring näitas, et ülesöömist põhjustab opioidi nimeline kemikaa , mis vähendab täiskõhu tunnet
mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid. Müüt: Ainult hamburger on rämpstoit. Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel rämpstoit. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook. Müüt: Light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta Tegelikkus: Ainult sellest ei piisa, kogu toiduvalik tuleb üle vaadata, soovitatav on ka rohkem liikuda Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa Tegelikkus: See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Kes pärast
Enda parema tervise heaks saaksime teha nii mõndagi. Kindlasti pole igalühel võimalus teha tippsporti ning see pole tervisele kuigi hea. Normaalses koguses sporti saavad kõik teha, kuid peame arvestama võimalustega: rahalised võimalused ning aeg. Süüa saaksid kõik tervislikumalt. Hommikusöök on väga oluline. Paljudel inimestel pole hommikul selleks kahjuks aega, aga kui nad tahavad tervislikumat eluviisi, siis peaksid nad sellest alustama. Ära tuleks jätta ka rämpstoit ning õhtused söömised. Oluline on ka regulaarne söömine: hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ning vaheeined. Minu vanune noor, 15-aastane, peaks magama päevas 7-8 tundi. KUIDAS MUUDAN END? Jrk nr Mida tahan muuta Kuidas muudan 1 Välimus Tervisesport, tervislikum toit, uni, puhkus 2 Parem enesetunne Tervisesport, tervislikum toit, uni, puhkus
Mida aga arvate teie, kas elate tervislikult? Olete vahel mõelnud, mida te tegelikult sööte ning palju te sporti peaksite tegema? Nüüd me räägime siis sellest lähemalt. Tervislikud eluviisid annavad hea enesetunde ning hoiavad tervist. Tervislik toit pole ainult taimetoit, vaid see on mitmekesine ning sinna kuuluvad mahe- ja ökokaubad, ise kasvatatud köögi- ja puuviljad, metsaannid jpm. Tervisliku toidu hulka aga kindlasti ei kuulu rämpstoit, näiteks friikartulid, krõpsud, hamburgerid, mis ei tähenda nüüd seda, et me neid üldse tarbida ei võiks, vaid, et nende tarbimine peab kindlasti olema piiratud. Kindlasti olete vahel mõelnud, et kuidas tipptasemel sportlased sinna tippu jõudsid. Selle üheks suureks osaks on kindlasti olnud toitumine. Tervislikult peaksid tegelikult toituma kõik inimesed. Samas on näiteks linnades igal pool võimalik tervislikult toituda
Lisa 2. Inglise sõnade laen eesti keelde bed and breakfast 'hommikueinega maiustus', brunch 'hiline hommikusöök, hommikueine ja lõuna asemel', burn out 'läbipõlemine' drink, link, tabloid, teller, tester, poster, server diiler, friik, meil, fänn, luuser. Selles rühmas on rohkesti verbe: haipima, jämmima, logima, klikkima, surfama, soppama, tsekkama girlfriend tüdruksõber, fast food kiirtoit, junk food rämpstoit, junk mail rämpspost, freestyle vabastiil, happy hour õnnetund, homepage koduleht, mainstream peavool, põhivoolus, roadmovie teekonnafilm 8
Usun, et sport tagab elus hea tervise. Väga palju mõjutab meie tervist ka söök. Söök pidi olema nagu peegel- mida söön, see ma ka olen. Arvan et sellel on tõepõhi all, sest kui süüa hamburgereid ja friikartuleid ning peale juua Coca- Colat, siis kehakaal tõuseks päris kindlasti ja mis kõige tähtsam, enesetunne langeks. Selle vältimiseks proovin süüa rämpstoitu võimalikult vähe. Tervislik toit maitsebki mulle paremini, kui mingi kaloririkkas ja rasvane Hesburgeri rämpstoit. Mida vanemaks me saame, seda tähtsamaks tervis muutub. Noores eas ei pööra keegi sellele tähelepanu, aga mida varem taipatakse, et on tarvis hakata tervislikult elama, seda tervemini ja kauemini nauditakse oma allesjäänud elu. Mina olen juba hakanud mõtlema oma tervisele.
AegRuum: „Kogu tõde maitsest“ Filmianalüüs Maitsed on alati väike müsteerium olnud. Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof. Linda Barthosok ja prof. Harry Klee. Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks. Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunne...
Toit on tervise alus 1. Tervislikud toidud ( köögiviljad, vitamiinid, vesi) 2. Söögikorrad ja harjumused ( hommikusöök.. jne) 4. dieet ja ülekaalulisus (3. koolitoit rämpstoit) Söömine on meie jaoks igapäevane tegevus, millele me teadlikult ei mõtlegi. Juba väiksena on selgeks tehtud tervisliku toidu tähtsus, kellele rohkem, kellele vähem ja just nende teadmistega kujundamegi oma arusaamise seoses tervisliku toitumisega. Tervisliku toidu alla ei käi ainult köögiviljad nagu arvavad väga paljud meist, kes tahavad saledat joont hoida. Inimene vajab erinevaid toiduaineid, et iga elund saaks normaalselt töötada. Mida tuleks kõige rohkem süüa ja mida kõige vähem on väga hästi ära toodud toidupüramiidis. Palju peaks tarvitama teravilja- ja piimatooteid. Paljud ei joo näiteks piima, selle asemel võib juua teisi piimatooteid nagu pett või jogurt. Meile on seda vaja sest see sisaldab kal...
liigtarvitajad olnud, väljaõpet restoraniäris.4 Viimastel aastatel on Jamie Oliver tuntud kui koolilõunate tervislikumaks muutja Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. 2005. aastal viis Jamie läbi kampaania, et parandada Inglise koolilõunate kvaliteeti. "Toida mind paremini"-kampaania sundis valitsust oluliselt muutma oma senist koolitoidu poliitikat, suurendades dotatsioone ja viies uued, tervislikud menüüd kõigisse koolidesse.5 Tema eesmärgiks on keelustada rämpstoit koolides ja panna lapsed sööma värsket, maitsvat, toitaineterikast toitu. Jamie enda sõnul on vaja teha radikaalseid muutusi koolilõunate süsteemis ja esitada väljakutse rämpstoidu kultuurile, näidates koolidele, et nad saavad pakkuda värsket toitaineterikast toitu, mida lapsed ka naudivad. 3 http://www.jamieoliver.com/about/timeline 4 http://en.wikipedia.org/wiki/Jamie_Oliver#Television_shows 5 http://www.turism.ee/et/articles/country/Itaalia/85/189/
Oksüdatiivse stressi puhul on paigast ära organismi happe-leelise tasakaal: happeline seisund loob soodsad tingimused kasvajate arenguks ja muudab meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele. Happelisust soodustavad antibiootikumid, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee, suhkur, valge jahu, liha, osa piimatooteid, poolfabrikaadid, karastusjoogid, nn rämpstoit, lisaained toidus (eriti maitsetugevdajad), liigne sportimine, magamatus, paastumine, mõned ravimid (nt paratsetamool, hormoonravimid, antibeebipillid), stress, vale hingamine, vähe vett, istuv töö. Abi on mõõdukast trennist, probiootikumidest, rohelistest köögiviljadest, marjadest, pähklitest, seemnetest, rohelisest teest, värskest, taimsest ja toorest toidust; palju antioksüdante sisaldab kakao ja sokolaad; valgele suhkrule
Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit. Tegelikult: Iga toit, mis sisaldab suhkrut, rasva, soola, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks. Kokkuvõtte. Et toituda tervislikult ei piisa ainult sellest, et sööme igapäev puuvilju ja juurvilju ning sinna juurde täistera tooteid. Tähtis on ka igapäevane liikumine. Nii nagu toitub vanem, siis sama moodi teeb ka laps.
seksuaalselt. · Igal lapsel on õigus oma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei ole õigus ilma lapse loata lugeda. · Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud. · Lapsel on õigus korralikule ja tervislikule toidule ning puhtale joogiveele. · Lapsel on õigus teada mis on rämpstoit ja mis on tervislik toit. Kohustused · Laste väga tähtis kohustus on liigelda ohutult; · Laste kohustus on suhtuda teistesse inimestesse austusega; · Laste kohustus on teatada nende eest vastutavatele isikutele enda asukohast; · Laste kohustus on mitte liikuda üksinda peale kella kümmet väljas; · Lapse koolikohustuse tagamine on nii lapse, vanemate kui kooli ühine ülesanne. Lapse kohustus on käia koolis ja mitte põhjuseta puududa;
närvikava. Koolilapsed töötavad üldiselt ülepinge all, nende päevad on pikad ja kui sellega kaasneb halb meeleolu, siis jäävad lapsed kössi. Mitte koolipink ei ole süüdi, vaid see, et lapse meeleolu on halb. Ta peab olema rõõmus. Närvikava kohta kehtib see sama retsept. Tööpinge ja koolipinge peab vahelduma lõõgastusega. Seega väikene ulakus, väikesed mängud peavad kuuluma noore inimese juurde. Mis aga puutub toitumisse, siis on tuntud mõiste, nagu rämpstoit: kõik see, mis on ahvatlev, mida reklaamitakse, mis tuleb Ameerikast, alates Coca-Coladest ja nii edasi, eriti igat liiki joogid, need on rämpstoidu musternäide. Vähene liikumine ja rämpstoidu ülemäärane tarbimine kujutavad suuri riske, mida tänapäeva arstiteadus veel ei tunnegi. Parim on lihtne, naturaalne, loomulik toit.
Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust. Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab kui palju me tegelikult raiskame aega asjadele, mis ei tohiks olla elus nii olulisel kohal. Juba mitu aastat köidavad inimesi tõsielusarjad, mis tegelikult on emotsionaalne rämpstoit. Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. ,,Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu". Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis.
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................
2-4 korda 10 4-7 korda 3 Joonis 7. Viimaseks soovisime teada, kui palju tarvitatakse rämpstoitu. Tulemusd näitasid, et 64 sportlast ei tarvita või teevead seda harva. 10 sportlast käivad rämpstoitu söömas 2-4 korda nädalas, mis on palju sportlase kohta nädalas. 3 sportlast käib regulaarselt rämpstoitu söömas mis on halb. Sportlastele ei ole soovitatav rämpstoitu süüa, kuna rämpstoit aeglustab ainevahetust. Küsimus ebaõnnestus, kuna ei ole võimalik erisatada vastustest, kes ei tarbi rämpstoitu. 10 Kokkuvõte Uurimustöö peaeesmäerk oli välja uurida 10-11 klassi Audentese sportlaste toitumisharjumused ja teadmised seoses toitumisega. Uurimuse käigus selgus, et populaarsemateks spordialadeks osutusid spordimängud (korvpall,
kergema vastupanu teed, ostetakse valmistoitu ja kiirtoitu veel tihedamine kui hetkel. Tulevikus võiks eesti toit olla tervislik, meeldiv, naturaalne, värske, sünteetiliste lisaaineteta, GMO-vaba, mitmekesine, konkurentsivõimeline, maitseküllane, huvitav, lihtne, uuenev, regionaalne, kaasaegne ja aeglaselt nauditav. Kindlasti tulevad meie toidulaule paljud sellised road, mille valmistamiseks on neid vaja mikrolainahjus soojendada ja ongi toit valmis. Konkurentideks võivad saada rämpstoit ja snäkid, praegusel aja hetkel armastavad inimesed mõlemaid variante, kuid eks ajapikku ole näha mis muutub meie söögilaual. 8 Toidumess 2011 Sel aastal toimus 14. Tallinna Toidumess, mis oli jätkuks 1993.aastal saanud Eestis tuntuim ja suurim osavõtjatearvuga toiduerialasid ühendav mess.TTM 2011 toimus 2.-4. november Eesti Näituse messikeskuses
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1....................
• Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004) • Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992), • Andreas Schlüter: Laste linn (ek 2005) Vägivallast 1.Füüsiline vägivald (teiste või enda vastu) • Jan Guillou: Kurjus (ek 2000) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Diana Leesalu: Mängult on päriselt (2006)
[26] 14 Meeleolu toidud Erinevat värvi toitude omastamist meie keha poolt võib kasutada ravimiseks ja tervise stimuleerimiseks. Sobivat värvi toitude söömine aitab organismi turgutada ja tasakaalustada. Hankige orgaaniliselt ja ilma lisanditeta kasvatatud toiduaineid, milles on seetõttu säilinud värvivibratsioon. Töödeldud ja rämpstoit on surnud toit. Mikrolaineahju kasutamine hävitab toidu värvienergia ja loob seesmist disharmooniat. Punased, oranzid ja kollased toidud on alati särtsakad ja stimuleerivad. Rohelist toitu võib kasutada tasakaalu saavutamiseks kehas ja organismi toniseerimiseks. Sinine, indigosinine ja lilla toit on leevendav.[27] Rohelised toiduaineid aitavad vältida kurnatust. [28]
on päris raske hakkama saada ning ka depressioon soodustab haigeks jäämist. Tänapäeval on inimesed haigemad kui vanasti, sest inimesed on muutunud mugavamaks, see tähendab, et nad ei liigu enam piisavalt ega ka tegele spordiga, sest transport on kõigile lihtsasti kättesaadav ja sportimiseks ei jää lihtsalt aega või siis ei viitsita sellega tegeleda. Toitumine on muutunud viletsamaks, sest igal pool on palju erinevaid ahvatlusi, näiteks rämpstoit, maiustused jne. Inimesed enamjaolt ei mõtle, mis toitaineid neil on vaja kätte saada, nad lihtsalt söövad selleks, et kõht oleks täis ja see on ka kõik. Tuleb üritada leida aega enda jaoks, sest tervis on siiski tähtsaim asi, mis meil on. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. JÜRGENSON, M. & VALNER, C. Terviseapteek. Tervis Pluss. 2007, 10. 2. Anahata http://anahata.imelaps
Valgest suhkrust on eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalained ja vajalikud toitained. Soovitame tarbida rafineerimata toorsuhkrut, vahtrasiirupit, mett, steviat jt. tervislikumaid suhkruid. Eelistage hankida süsivesikuid puu- ja juurviljadest, sest need sisaldavad ka kiudaineid ja teisi vajalikke toitaineid. Tarbige rohkem aeglaselt imenduvaid suhkruid, sest kiiresti imenduv suhkur tõstab veresuhkru ja insuliini taset veres, soodustab diabeedi, vähi ja südamehaiguste arengut. Rämpstoit - valgest jahust ja rafineeritud suhkrust produktid on kõrge glükeemilise indeksiga (vt. allpool), tõstab kiiresti veresuhkru taset ning insuliini sekretsiooni. Rafineeritud suhkur ja lihtsad suhkrud (siirupid, mesi) koormavad üle veresuhkru kontrollimehhanisme kehas. Kui süüakse ainult suhkrurikast toitu, tõstab see kiiresti veresuhkru taset, mis nõuab insuliini vabastamist. Insuliini on vaja glükoosi rakkudesse pääsemiseks. Ärge tarvitage kunstlikke magustajaid
Sest ta oli tema pärast väga mures. Efektiivsed on programmid, mis arvestavad lapse arengutaset, kuhu on kaasatud pere ja mis on laiahaardelised (kaasavad korraga võimalikult palju aspekte). Lapse arenguga arvestamine. Lihtsam on ennetada juba lapseeas, kui hakata sellega tegelema teismeliseeas, kui paljudel juhtudel tuleb tegelda juba raviga. Lapseeas tegeldakse tervise tugevdamisega - vastavate hoiakutega, ebatervisliku käitumise ennetamisega (hoiakud: suitsetamine, alkohol, rämpstoit, vähene liikumine, haiguste vältimine). Probleemne käitumine lapseeas on tihti seotud hilisema narkootikumide tarvitamisega. Ka kliiniliselt on lihtsam töötada laste ja mitte teismelistega. Sest nende isiksus on vähem välja kujunenud, on paindlikum. Probleemid on vähem fikseerunud ja neid saab veel muuta. Kui laps kasvab halvas keskkonnas, on kaudsed mõjud juba tegelikult mõnda aega kestnud, siis peaks proovima seda jada katkestada võimalikult vara
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
Annab imelise enesetunde ja energia kõigi oluliste asjade tegemiseks, mida teha soovid.Parandab koguni mõtlemisselgust. Targad:"Inimene, kes ei leia aega kehaliseks treeninguks, peab lõpuks leidma aega põdemiseks." Nt jalutamine on suurepärane viis nii vaimu kui ka keha värskendada ja elavdada. Seda on teinud kõik suured mõtlejad.Joogi Raman ütles:" Mul on alati kaasas kaks arsti: minu parem jalg ja minu vasak jalg." Ka toidu kvaliteet mõjutab mõtete kvaliteeti. Rämpstoit sööd lõunaks friikartulit ja või prae ja tunned peale seda suurt väsimust.Seega toidu kvaliteet on vähendanud sinu loovust ja tootlikkust. Harjuta end maksimumtulemusi andva dieediga. Söö rohkem aed- ja puuvilju. Joo rohkesti vett. Vähenda söödava toidu kogust, sest enamik sööb meist tunduvalt rohkem kui vaja.Suhtu oma tervisesse täie tõsidusega. See aitab ka uinumishäirete vastu. Proovi varajast virgumist. See on ajalookujude seas olnud üldlevinud tava.Kõik suured
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
