reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku miksima nii, et break-osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu. Kool Hercilt pärineb ka termin b-boy/b-girl, kus b tähistab breaki. Los Angelesist pärineb selline liikumine nagu locking, mille leiutas Don Campbell, lisades kohalikule rahvalikule tantsule funky chicken keha ja käte plastilised jõnksud. Campbelli grupp The Lockers tõi kasutusse sellised liikumised nagu lock, points, skeeters, scooby doos, stop n'go, which- away, fancies. Jäsemete kiire liikumine vaheldus järskude pausidega. Sam Soloman tõi kasutusele poppingu, mis on järsk lihaste kokutõmme käsivarrel, kaelal, rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides
STANDARDTANTSUD Referaat 2009 Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude
reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku miksima nii, et break-osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu. Kool Hercilt pärineb ka termin b-boy/b-girl, kus b tähistab breaki. Los Angelesist pärineb selline liikumine nagu locking, mille leiutas Don Campbell, lisades kohalikule rahvalikule tantsule funky chicken keha ja käte plastilised jõnksud. Campbelli grupp The Lockers tõi kasutusse sellised liikumised nagu lock, points, skeeters, scooby doos, stop n'go, which- away, fancies. Jäsemete kiire liikumine vaheldus järskude pausidega. Sam Soloman tõi kasutusele poppingu, mis on järsk lihaste kokutõmme käsivarrel, kaelal, rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides
Need kaks on küll sammude skeemilt erinevad ja muusikassegi tantsitakse neid erinevalt, kuid põhiline alatoon - anda edasi tundeid - jääb ikka samaks. Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi tempo on aja jooksul langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid. Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana. PASO DOBLE: Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk
Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga.
Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja juhtivamast tantsuõpetajast koosnev grupp, kelle ees seisis ülesanne töötada välja sobiv seltskonnatantsude õpetamise programm. Nende tegevus pani aluse hiljem laia rahvusvahelise tunnustuse leidnud inglise tantsustiilile, mis oli neli aastakümmet ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon.
.....................................19 VÕISTLUSTANTS........................................................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKMATERJALID..........................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud
Naise roll tantsus Enamikes tantsudes on naise peamine roll järgida meest ja alluda tema juhtimisele ning kui mees peaks tegema vea, kannatab selle all kogu tandem. Kuid mingil juhul ei tohiks alahinnata naise tähtsust tantsus ja eriti just seltskonnatantsus kuna üksi kodus muusika järgi hüpelda oskab igaüks. Kui standardtantsudes on mehe tantsuoskusel ning juhtimisvõimel rohkem kaalu siis ladina-ameerika tantsudes võivad naiste tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on seltskonnatants. Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse.
valss on standardtantsude järjestuses kolmas. Natukene standardtantsudest üldiselt... Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm löök, neist esimene rõhuline. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Algaja tantsuhuviline peaks kõigepealt õppima selgeks põhisammud, tantsides neid vaheldumisi edasiliikumisega piki tantsusuunda. Tango juured ulatuvad sügavale sajandite hämarusse, mistõttu arvamused tema päritolu
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.
põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu
Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks.Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost,
kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika muusikast iseloomustavad sõnad „temperament“ ja „tants“. Paljudest selle maa tantsudest on saanud populaarsed seltskonna- või võistlustantsud. 1. Brasiilia Mitmed seal sündinud tantsud kajastavad Portugali ja Hispaania tantsutraditsioone. Enim kasutatav muusika instrument on kitarr. Aafrika muusika mõjutuseks on ebatavaline taktimõõt. Indiaani traditsoonid on esindatud tantsu elementides kui ka rütmipillidest. Brasiilia tähtsündmuseks on sambakarneval. Sellel osaleb ligi 2 miljonit inimest. Sellega tähistatakse paastuaja algust. Samba on elavaloomuline tants, mis sündis 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Selle nimetus pärineb arvatavasti Aafrikast ning ka suur osa tantsuelemente on pärit tumedanahaliste traditsioonist
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava.
Selle tõttu, et mul on tantsu vastu nii suur huvi, pühendangi oma uuurimistöö sellele. Tahaksin rohkem teada saada nendest huvitavatest stiilidest, sellest, kuidas nad kujunesid, mis on just neile stiilidele iseloomulik ning kuidas nad on mõjutanud tänapäeva maailma. 2 1 Tänavatantsude ajalugu Selles peatükis räägime tänavatantsude päritolust, tantsustiili nime tekkest ning tähendusest, stiili levikust ning mis muusika järgi tantstustiili tantsitakse. 1.1 Tango ajalugu Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina (mõnedel andmetel Uruguay) päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes
peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Mis siis ikkagi iseloomustab eesti rahvatantsu? Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad
Ning kõige tähtsam, milline on Esteetika- ja tantsukool tänaseks, millised võimalusi pakub tantsustuudio meile kõigile. 1. TANTSIMINE Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide
saate veidi lugeda ka sellest, nautige. . Isadora Duncan . Noorus ja õpingud. . Isadora Duncan oli pärit San Franciscost. Vanemate lahkuminek tema nooruses jättis ta vähese kooliharidusega, mida kompenseerisid aga suur lugemus ja perekondlikud arutlused kunsti- ja filosoofiateemadel. Muusika väljendamine kehalise liikumise kaudu oli talle omane juba varasest noorusest ning ta võttis ka kohalikelt õpetajatelt tantsutunde. Erinevalt laialt levinud legendist, et oma esimese balletitunni järel kuulutas ta selle "ebaloomulikuks ja vastikuks", õppis ta balletti nii New Yorgis kui ka Londonis, ehkki mitte eriti pikalt. Olulisemad kui balletitunnid oli aga tutvumine Delsarte'i süsteemiga. François Delsarte oli laulmise ja draamakunsti õpetaja
...................................7 KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID...........................................................................8 LISAD.............................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. 1 Ajalugu Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. –19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Esimesed võistlused toimusid 1770
.......................................................................................................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid............................................................................................8 kasutatud materjal.................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast.
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul
....................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 4 Keskaeg............................................................................................................... 4 Hilisem ajalugu.................................................................................................... 4 Traditsiooniline jaapani muusika............................................................................. 5 Moodne jaapani muusika........................................................................................ 6 Popmuusika......................................................................................................... 6 Kunstmuusika...................................................................................................... 6 Muusikainstrumendid................................................
We balance opposites: movement in then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct plastic) FLOW (bound free) P.Bausch ,,1980" grupp indiviid lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE GESTURE MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud
kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks.
Kasutati silpidel improviseeritud laulu scat. Kõige rohkem on Tema mängus oli vähem rütmi välist rõhutamist seda asendas suur seesmine kontsentratsioon, seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, muusika meloodilise ja rütmilise liikumisprotsessi intuitiivne läbielamine, mille tulemusena iga nüanss karjumiste, sosinatega. saavutas vajaliku väljenduslikkuse ilma igasuguse rõhutatud emotsionaalsuseta. Ella Ftzgerald orbudekodus üles kasvanud.
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne roomlaste tulekut kõneldud ibeeri ja keldi keele sugemeid. Sõnavaras leidub rohkesti araabia laene. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast. Hispaania rahvamuusika on tihedalt seotud tantsuga. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Nii on Põhja-Hispaanias tuntavad prantsuse ja itaalia muusika, Lõuna-Hispaanias araabia ja mustlasmuusika mõjud. Flamenco on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutusel. Sõna "flamenco" päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Ühe versiooni kohaselt tuleneb nimetus ladinakeelsest sõnast "flamma"— tuli. Arvatakse et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse ning algselt oli tants rituaalne. Ka on leitud, et märksõnad "tuline, leegitsev" sobivad iseloomustamaks flamencotantsu ja -laulu olemust. Siin ühinevad
Tallinn SISUKORD I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA ...................................................................... 3 Helilooja Eduard Oja .................................................................................................... 3 Tekst .............................................................................................................................. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID .......... 6 Vormistruktuur .............................................................................................................. 6 Taktimõõt ...................................................................................................................... 6 Harmoonia ..................................................................................................................... 6 Tempo, dünaamika ...............
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.
Kool Nimi Klass Aafrika kultuur ja rahvad Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn Sisukord Aafrika kultuur........................................................................................................ 3 Muusika ja tants.................................................................................................. 4 Keel ja kirjandus.................................................................................................. 4 Religioon.............................................................................................................. 4 Aafrika rahvad ja hõimud....................................................................................... 5 Põlisrahvad...............
Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. 9. klassi õpilaste seas kahes koolis. 3 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 1.1 Rokkmuusika defineerimine Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad
hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha (maas), pöörded (püsti), painutused, kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked, heited, horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm.
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löökpillid........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
