EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KERAAMIKA Referaat Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Riho Rüütel 105 MRA TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Keraamika (kreeka 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid
..., muutub ta ........................... , ................................. vedelikuks, mida nimetatakse .................................... 13. Seismisel .......................... lubjaosakesed ........................... ja sette peale jääb puhas ............................... 14. Vastavad valemid ja keemilised reaktsioonid on järgmised : Lubjakivi: ...................... Põlemine: ............................................................ Põletatud lubi : ................................................................ Kustutamine: ................................................................. Kustutatud lubi: .............................................................. Lubja karboniseerumine: ................................................... RISTSÕNA 1 2 3 4 5 6 7 1. Paekivi rahvapärane nimi 2
Kaltsium on läikiv, hõbedase värviga metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid. Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes
Kaltsiumoksiid Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud(kustutatud) lubi kaltsiumoksiid. Kasutavad ehitajad ning põllumehed.Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kaltsiumoksiidi toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kaltsiumoksiidi saadakse : Ca+O2=CaO Keemiline valem on CaO. Molaarmass 56,08 g/mol Normaaltingimustel tahke .Värvuselt valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund
*tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis *tooraineks savi ja lisaained - saepuru, kvartsliiv *värv sõltub keem. ühenditest (raud-punane; lubi-kollane; mangaanoksiid -
BABÜLONI IMED BABÜLON Oli linn Eufrati jõe jääres Vana-Babüloonia ja Uus- Babüloonia muistne linn. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Tähtis kultuuri- ja majanduskeskus SEMIRAMISE RIPPAIAD EhitatiNebukadnetsar II käsul 600 eKr. Kuninganna Amytis Ei olnud tõenäoliselt rippuvad. 1200 ruutmeetrit. Kuningapalee kirdeosas. Põletatud tellistest võlvkaared. Massiivsed kiviplaadid. Roosast / valgest lihvitud kivist trepid. 22 meetri kõrgused sambad. TSIKURAAT Astmiktempel Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Bituumeni ja põletatud tellistega Tippu viisid trepid. Alus 91x91 Kõrgus 91 m KASUTATUD KIRJANUD http://www.google.ee/imgres?q=bab%C3%BClon+kaart&um=1&hl=et&bi lds.org/scriptures/bc/scriptures/content/english/bible-maps/images/06897 http://maailmaimed.wikispaces.com/Semiramise+rippaiad
· sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL KERAAMIKA põletatud savist esemed · terrakota glasuurimata savinõud · fajanss glasuuritud savinõud · portselan METALLEHISTÖÖ · JUVEELIKUNST e. ehtekunst METALLEHISTÖÖ SEPISED · Küünlajalad · Nagid · Sepistatud piirded · Uste detailid PUITEHISTÖÖ · MÖÖBEL · TARBERIISTAD · INTARSIA KLAAS vaasid, nõud, vitraaz KLAASNÕUDE VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · erivärviliste klaaside kokkusulatamine · klaasi mehhaaniline
Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga. LEIDUMINE Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi), kaltsiumkloriid ja kaltsiumsulfaat. Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal 3 KALTSIUMI OMADUSED Kaltsiumoksiid Ca + O2 CaO Kaltsiumkloriid Hcl + Ca CaCl + H2 Kaltsiumhüdroksiid Ca + H2O Ca(OH)2 Kustutamata lubi
Tarbekunst Objektideks on tarbeesemed. Tarbeeset kaunistatakse kirjade ja mustritega. Tarbekunsti alad: Keraamika Puit Klaas Tekstiil Nahkehistöö Metallehistöö Keraamika Põletatud savist esemete valmistamise kunst. Üks vanemaid tarbekunsti harusid. Algul kuivatati ese lihtsalt päikese käes, hiljem avastati põletamine. Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme. Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad
m.a. Cerveterist 520-510 e.m.a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust
Kast on 45 cm kõrge ,30 cm lai , 25 cm pikk. Puust kast on kinnitatud naeltega,kruvidega ja fikseeritud PVA liimiga.Töö instrumentidest on kasutatud :saag, haamer, kruvikeeraja,lihvimispaber. Kast on mõeldud nagu (mini bar) jookide panemiseks.Selle sisemise kasti seinte peale on pandud peeglid ja põhjale fikseeritud diootlampide valgustus selleks ,et sisse pandud pudel näeks ilusam välja Kast on kaunistatud kuulsa piiritusjoogi firmaga Jack Daniel’s mis on põletus masinaga välja põletatud ja lakkiga kaetud. Kasti peale on tehtud ilus koht kuhu võib panna pitse. Kast: Uks: Embleem: Töökäik: Valmis töö: Valmis töö: Töö alguseks oli ostetud 1 cm paksune vineeri tükk ,mis oli umbes 70cm lai ja 100cm pikk .sellest välja lõikasime käsi saega 2x 45cm pikkust 30cm laiust, 2x 45cm pikkust ja 25cm laiust vineeri tükki, mis olidki kasti seinteks ja ukseks,nind 2x 30cm pikkust ja 25cm laiust 0,2 cm paksust vineeri tükki , mis olid selle kasti alusteks.
Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi) Suteliselt poorsed Tavaliselt glasuuritud Sobib plaatimiseks kuivadesse ja märgadesse ruumidesse Kinkerplaadid Märjalt pressitud Kõrgel temperatuuril põletatud (üle 1100 kraadi) Pind on ebatasasem Sise ja välistingimustes plaatimiseks GLASUURIMATA PLAADID Kasutatakse seal, kus plaatidele esitatakse
Vannitubade plaatimine õnnestub korralikult ettevalmistatud ja hüdroisoleeritud pindade puhul. Plaatimisel tuleb kasutatada kvaliteetseid plaatimissegusid vastavalt plaatide tüübile ja aluspindadele. Peale plaatide paigaldamist vuugitakse plaatide vuugid oludesse vastava vuugiseguga ja plaadid puhastatakse. Seinte ja põrandate nurgad silikoonitakse sanitaarsilikooniga. Plaatidega seotud terminite seletusi BICOTTURA Kaks korda ahjus põletatud plaat. Esimese põletusega tehakse valmis plaadipõhi (kook) ja teine kord põletatakse plaadikoogi peale kantud värvaine glasuuriga. Tulemuseks on kirkam glasuur ja sügavam/puhtam värv võrreldes MONOCOTTURA tehnoloogiaga tehtud plaatidega. COTTO Traditsioonilisest Itaalia toormest pressitud saviplaat (läbinisti punane), mille mehhaaniline vastupidavus on suur. Poorsuse tõttu tundub soojem kui klinker. Poorsuse pärast nõuab ka hooldust (vahatamist). CRAQUELE ilming
jäänused, mis ühes muude ainetega merepõhja on langenud. Nii on neis paikades, kus praegu paas päevavalgele ilmub, maakera teatud ajaloojärgul olnud meri. Meie maal on paas tähtis ehitusmaterjalina. Niisama tähtis on paas ehk lubjakivi sideainena ehituste juures: temast valmistatakse müürilupja ja krohvi. Selleks otstarbeks põletatakse lubjakivi isesugustes ahjudes. Kõrges kuumuses eraldub paekivist süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu.
märgkustutatud lubjapastat, mis sobib hästi konserveerimis ja restaureerimistöödel lubimördi ja värvi valmistamiseks. LUBJA PÕLETAMINE JA KUSTUTAMINE Lupja põletatakse käsitsi murtud ning sorteeritud lubjakivist (paekivi) silindrikujulistes, pealt lahtistes, puudega köetavates ahjudes, mis põletamisel pealtkinni laotakse. Põletamine toimub kõrgetel temperatuuridel (10001300ºC) ning keskmiselt nädala jooksul saadakse põletatud lubi. Põletatud lupja kustutatakse rohke veega dreneeritavates basseinides, kus keemilise reaktsiooni käigus eraldub soojus. Saaduseks on kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid. Basseinides peaks lubi pastana laagerduma vähemalt 23 kuud, kuid pigem aasta. Lupja võib sellisel moel säilitada aastaid ning aja jooksul selle omadused vaid paranevad. Traditsiooniliselt on lupja kustutatud ka liivaga segatult. Sellise kustutusviisi
moodustavad omapärase terviku. piitadeks. Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis glasuuritud savist katusekivid. kannavad katust) Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu Puit, kivi 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava saarel, Suur Hiina müür Horyuji klooster, Suure Buddha Angkor Vat Kambodzas Saal Todaiji kloostris 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, Palju Buddha kujusid pronksist
Soe veeaur tungib ka eluruumidest läbi lae valjapoole, seetottu peabki kile laskma auru labi, st olema hingav. 1.2 Plekk-katuste pinnakatted Pural Polüester Mattpolüestesr PVC Plastisol PVDF (PVF2) TSINK ALUTSINK POLÜMEERNE PLASTIKKATE (P 30) NOVA 2. Kivikatused Põletatud kivist katuseid on Euroopas tehtud juba mitu tuhat aastat, Eestis seitsesada aastat. Hästi põletatud keraamilised kivid võivad püsida aastasadu. Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida siis põletati suurel kuumusel. Kaasajal valmistatakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, varmitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat.
settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, tootmise energiamahukus Miks lisatakse savile tootmisprotsessis liiva? savile lisatakse liiva , mis teatud koguses on kasulik . moodustab skeleti mis takistab savi kahanemist ja pragunemist kuivatamiseni Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel kuni 100c
Kunsti keraamaika ajalugu Keraamika on üldtermin,mllega tähistatakse põletatud svitooteid või portselani. Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning
Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO 4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutatakse ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle
· Tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained. · Tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. · Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. · Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks. · Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. · Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen. TELLISED · Tehismaterjalidest on ehitusel juba ammu kasutatud põletatud savist telliseid, katusekive jt detaile. · Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel · Saviosakeste vahele jäävad tühimikud (poorid) · Põletatud savi on kollakaspunane Fe(III) ühendite tõttu. · Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi.
Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon. Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulenevalt ehitusturu uuest elavnemisest taas hoogsalt kasvanud, samuti on pidurdunud toodangu hinnakasv. Ekspordi osatähtsus ehitusmaterjalide tootmises ulatub kolmandikuni. Näiteks
Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne. Puu oli ehitusmaterjal. Pulli asulakohas on seni Eesti vanimad asustusjäljed. Avastati 1967. Sealne elutegevus lõppes u 8700-8600 eKr. Oletatakse, et Pulli oli vaid hooajaline laagripaik. 2. Neoliitikum, viljelev majandus kiviaja lõpul ja pronksiaja algul aeg, muudatused
pärineb Aleksander Suure kaaskondlaste kirjeldustest. Kuid legendi kohaselt püstitasid tema orjad rea telliskaari, igaüks kümne korruse kõrgune, et moodustada varjuline õu. Seejärel ehitati kaartele tellisterassid ning sinna istutati puud ja taimed kõikjalt kuningriigist. Ehitus oli hiigelsuur - Aedade üldpindala oli ligikaudu tuhat kakssada ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial, neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaldiga. Nendel asus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumisele korrusele ei valguks. Kõige peal oli nii paks mullakiht, et seal võisid kasvada ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende
Maal-Värvidega loodud kujund tasapinnal Graafika ehk joonekunst: · Kõrgtrükk · Sügavtrükk Graafika-tasapinnaline kujund luuakse trükkides Tarbekunst: · Keraamika · Tekstiil · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö Skulptuur: · Reljeef · Ümarplastika Arhitektuur ehk ehituskunst: · Kiriklik ehk sarkaalne · Ilmalik ehk profanne Vastavus oma ülesandele, ruumimõju, Osa visuaalsest ümbrusest Keraamika(põletatud savist esemd): · Fajanss(glasuuritud savinõud) · Terrakota(glasuurimata savinõud) · Portselan
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
...................................................7 4.5Külmakindlus.......................................................................................... 7 4.6Soolade kristalliseerumine.....................................................................8 4.7Sulfaatkorrosioon................................................................................... 8 1 1 Sissejuhatus Sõna tellis kasutatakse kirjeldamaks väikest põletatud savist plokki, mis on selliste mõõtmetega, et seda saab hõlpsasti hoida ühes käes ning on umbes kaks korda pikem kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist. Vähem levinud on ka klaasist telliseid.
Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid. Keraamika ajalugu. Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast: kera - maavaha, keramos savi, keramion savinõu, kerameus pottsepp. Keraamilistest esemetest vanimateks peetakse praegu Tsehhoslovakkiast leitud figuure, millede vanuseks omistatakse 32 000 aastat. Keraamiliste mahutite vanuseks on aga 12 000 aastat. Eesti aladelt leitud vanim keraamika on dateeritud 5000 a eKr. Keraamika on seega väga vana käsitöö liik. Kõigi kultuuride
(grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi funktsioone ning ainevahetust. Põletatud pinnal tekivad valuärritus, närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse soki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab
Qa 36467000 3 Qõ 0 3 Qk.f 0 3 7 J Qk Qa + Qõ + Qk.f Qk = 3.647 10 3 m Suitsugaasi entalpia liigõhuteguri liig = 1.2 korral põletatud kütuse (gaasi) normaalkuupmeetri kohta 6 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. t 131 tindex 131 tindex cCO2 1727 (1787.3 - 1700.3) - 1 + 1700.3 = 1727.27 3 100 tindex
Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike
Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatakse kruusa, metalli, klaasi
Matmiskombed Hakatakse rajama maapealse ehitusega kivikalmeid, mis esialgu esindavad vaid üht tüüpi, s.o kivikirstkalmeid. Ajapikku lisandub teisigi kivikalmevorme, nimelt laevkalmeid, kangurkalmeid ning tarandkalmeid. Lisaks maapealsetele matmispaikadele kasutati ka mõningaid maa-aluseid matmispaiku, kui neid ei ole palju leitud. Pronksiaja keskel saab valitsevaks surnute põletamine. Vanema pronksiaja surnud on kõik maetud, nooremal pronksiajal jälle kõik erandita põletatud. Põletusmatused hakkasid levima umbes 1200 a. e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu - need on üldiselt kõrged mullakääpad. Vanemal ajal maeti surnud kääpasse puust õõnestatud künas, hiljem aga asetati laiba põletatud luud kivikastiga kääpasse. Kokkuvõte Pronksi- ja rauaaeg olid oluliste ja murranguliste arenguprotsesside ajastuks. Sel ajal leidis aset lõplik üleminek püügimajanduselt viljelevale majandusele, mis tõi endaga
külmtöötluseks (lihvimine, mustri graveerimine, happega söövitamine ja maalimine). Klaasi ilu seisneb läbipaistvuses, säras ja värvitoonides. Eri värvused saavutatakse sulaklaasile metallioksiide lisades. Tehakse ka kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille sära tugevdatakse lõigetega. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel. Nahakunst Nahkehistöö on nahakunsti ja tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist (nahalõiget), templitega trükkimist, nahapinna reljeefseks voolimist (nahavooli),
Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks. Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid
· DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnareljeefid. MAJOOLIKATEHNIKA põletatud savireljeef kaetud värvilise glasuuriga, tuntumad meistrid LUCA JA ANDREA della ROBBIA. Taaselustus medalikunst.
õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam
muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit
eristada korruste arvu. Kuigi lähedalt vaadates on näha betoonist põrandaplaate. Kõrghoone fassaad Erinevad fassaadi tüübid. Kiltkivi looduslik kiviplaat. Kiudtsemendist fassaadiplaadid. Tsementlaastplaadid. Erinevad plekid tsingitud teras, alumiinium, vask, titaantsink. Puit voodrilauad, vineer. Tellised Põletatud savitellis on kõige vanem ja seega ka läbi proovitum fassaadimaterjal. Eelmisel sajandil leiutati silikaat ja betoonmüürikive, mille vastupidavus ja pinna välimus on lühiajalisemad. Looduskivifassaad Kõige tuntum ja levinum looduskivifassaad on Eestis paekivi. Üldiselt kasutatakse igas piirkonnas kõige rohkem seal leiduvaid looduskiviliike, mille transpordikulud on väiksemad ja kasutamiskogemus kõige suurem. Aitäh kuulamast!
Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele.
Süsihappegaas on jääkaine, millest keha välja hingamise teel lahti üritab saada. Karastusjookidel puudub igasugune toiteväärtus (vitamiine ja mineraale silmas pidades). Lisaks kõrgele suhkrusisaldusele ja happesusele, kasutatakse neis ka ohtralt säilitus- ja värvaineid. Enamuse karastusjookide värvimiseks kasutatav karamellvärv omab geneetilist mõju ning mitmedki teadlased kahtlustavad, et ta võib põhjustada vähktõbe. Karamellvärv kujutab endast põletatud suhkrut. Küsige mistahes bioloogilt ja ta ütleb teile, et põletatud suhkur on kantserogeenne. Hiirtel tehtud katsetega on tõestatud karamellvärvi pärssivat mõju immuunsussüsteemile. Ühendriikide Ravimiamet teab seda ning seetõttu peab iga seda värvainet sisaldav toode selle ka sildil ära märkima. Hea uudis on see, et immuunsussüsteemi pärssiv mõju kaob, kui joogi seedimine lõppeb. Veel üks karastusjookides sisalduv kahjulik aine on suhkur. palju suhkrut
mooduliteks Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis või auktellis. Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis;
· Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldus savis, millest tellised on valmistatud. Põletamisel tekivad tellise pinnale valged laigud. Korrosiooni eemaldamine
keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. http://www.travelmasti.com/domestic/mp/bhimbetka.htm Induse orust arheoloogilistel kaevamistel leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi (Britannica, 1953: 216-217). Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju. Habemega mehe büsti on dateeritud umbes 2100 eKr aastaga ja see leiti Mohenjo Daro elamurajooni varemetest. (Morris, N., Grant, N jt. 2003: 48). Kuju on 17,5 cm kõrgune ja 11 cm laiune. Mees kannab ümara ornamendiga (laubal) peapaela ning
klass 1. Arhitektuur- ehituskunst 2. Sakraalarhitektuur- kiriklik arhitektuur 3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18
Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte.
Vaasid väga värvilised ja hoolikalt teostatud. Ornamendid Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Teised ornamendid on: lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega.
annaabi.ee 
