Paekivi

4

doc

Kontrolltöö keemias PAEKIVI 8.klass Täida lüngad. 1. Paekivi ehk ..................... on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. 2. Tuntumad Eesti paekivid on ............................... ja ................................. 3. .............................. on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide ja mereloomade skelettide .......................... tulemusena ookeanipõhjas. 4. Pae peamiseks koostisosaks on ................................. , mille keemiline tähis on .............................

Keemia

13

pptx

Eesti kivimid

Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik.Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn.

Loodus

102

docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

27

pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

koostisosa. Lisandina esineb seda ka lubjakivides. 9 5. Dolomiit (MgCO3.CaCO3) sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. 6. Kips (CaSO4.2H2O) on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi anhüdriiti. Paekivi on saanud eesti rahvuskiviks, kuna üle poole Eesti territooriumist (PärnuMustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Laiguti esineb paekivi ka sellest joonest lõuna pool. Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb veel vahepealseid erimeid. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6...2,8 g/cm3, mahumass 2300...2700 kg/m3, survetugevus 50...180 N/mm2, veeimavus 1...6% ja külmakindlus 15...100 tsüklit. Oluline on savi sisaldus. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Kaltsiidi ja savi sisalduse järgi jagatakse

Ehitusmaterjalid

472

pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus

236

pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata

32

doc

Eksami küsimuste vastused

Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips (- poolhüdraat) saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on olulne, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes.

Ehitusmaterjalid

33

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

2) Lubja kustutamine- seineb selles, et kustutamata lubi segatakse veega. KASUTUSKOHAD: müürimördid, krohvimördid, lubivärvid, kuivsegud 24.Kipssideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Kipssideaineks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. TOORAINE: 1) looduslik kips, kus piiratakse looduslike lisaainete (dolomiidi, paekivi või savide) sisaldust. 2)Looduslik anhüdriit. TOOTMINE: Madalatemperatuursel tootmisel saadakse kõrgtugev kips, mille tootmisel on tähtis, et vesi eralduks veena, mitte auruna. Autoklaavis tootmise puhul kuumutatakse tooraineid hermeetiliselt suletud reservuaaris, kus tooraineid kuumutatakse 124 kraadi juures 5 tunni vältel pärast mida kuivatatakse produkt suitsugaaside läbijuhtimisega umbes 3-5 tunni vältel. Pärast seda kips jahvatatakse kuulveskites. Keetmise

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid