Fourth level Fifth level Koorilaul Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele kuulub tema loomingusse ka sümfooniline ja vokaal- sümfooniline muusika. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Osad tema laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad seetõttu laulupidude raudvarasse, näiteks "Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Soololaul Soololaule on Mart Saar kirjutanud rohkem kui keegi teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena kasutas Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl- Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika
Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põhjavaim" vaikne, naised, mehed, 15.Cyrillus Creek "Sirisege sirbikesed" sirisege, sirisege sirbikesed 16.E. Aav "Laulik" 17.Heino Eller "Kodumaine viis" viiul alguses, rahulik, keegi ei laula alguses 18.E. Tubin "Karjase pühapäev" 19.G. Ernesaks "Hakkame mehed minema" ütleb pealkirja alguses, mehed laulavad 20.G. Ernesaks "Mu isamaa on minu arm" tuttavam kui see teine
Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pianist. Tema mäng oli tundeerk. Väikevormid. Prelüüdid, tantsud (masurkad, valsid) klaveripalad Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatud .zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja
Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist ja ekspressionismist. Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele kuulub tema loomingusse ka sümfooniline ja vokaal- sümfooniline muusika. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Osad tema laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad seetõttu laulupidude raudvarasse, näiteks "Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis
Suure-Jaani kihelkonnakooli 1899-1901 Eesti Aleksandri-linnakoolis 1901.a. Peterburi Konservatooriumi 1908.a. Lõpetas hõberahaga Tähtsus muusikaajaloos Üks rahvusliku stiili rajajaist Eesti professionaalse muusika alusepanija Tunnetas Eesti vanema rahvalaulu olemust Kogus, analüüsis, süntiseeris rahvalaule Looming 1921.a-ks umbes 300 teost Mõjutatud impressionismist ja ekspressionismist 350 kooriteost/koorilaulu 180 soololaulu Mitmed klaveriteosed Muusika kuulamine "Põhjavaim" http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/Pohjavaim.mp3 "Leelo" http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/Leelo.mp3 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar#Elulugu http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/Pohjavaim.mp3 http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/Leelo.mp3 http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=205 http://kalender.tmm.ee/2012/index.php?kuu=september http://www.last.fm/music/Mart+Saar Täname kuulamast!
Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne- Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Tähtsamad Teosed "Põhjavaim" (M. Heiberg) "Leelo" (rahvaluule) "Lindude laul" (D. Vaarandi) "Hällilaul" (Tule, tule, unekene) (tekst rahvaluulest) "Tantsides" (tekst rahvaluulest) Masurka h-moll (1908) "Must lind" (K. E. Sööt)
Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. 3. kus tobias viimati töötas I maailmasõja ajal saksa sõjaväes tõlgina, kuid tervislikel põhjustel jätkas ta tööd hoopiski muusikaülikoolis. 4. Mart Saar heliloojana Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud.koorilaule: mets kohiseb, põhjavaim,leelo, hällilaul. Soololaulud: ennemuiste, lõputa teel jpm. 5. kus õppis lätte Õppis Rõngu kihelkonnas, Valga seminaris
"Sealpool Jordanit" oratoorium "Joonase lähetamine" oratoorium "Eks teie tea" koorilaul A.Kapp "Paradiis ja meri" oratoorium "Päikesele" kantaat "Metsateel" soololaul "Mets kohab" soololaul M.Saar "Põhjavaim" "Ühte laulu tahaks laulda" koorilaulud "Leelo" "Mets kohiseb" H.Eller "Koit" sümfooniline poeem "Viirastused" sümfooniline poeem "Ööhüüded" sümfooniline poeem "Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid
50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia'';
kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood on esimesed, kes sel määral tuginesid oma STEN SAAREKIVI 12 HUM tuntud. Ja neid esineb ka tänapäeval. muusikas regivärsilisele rahvaviisile. "Meil aiaäärne tänavas" "Põhjavaim" "Mu süda ärka üles" "Leelo" "Talvine õhtu" "Laulu eestvõtja" Mõlemad heliloojad on esimesed, tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
2 teost. Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“. H.Eller: Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal. „Kodumaine viis“, „Koit“. V.Tormis: Eelkõige koorihelilooja, kes on suutnud vana rahvalaulu muuta paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõistetavaks. Tal oli omalaadne , soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil
oktoobril 1963 ja maeti 3. novembril Suure- Jaani kalmistule Looming Ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost Ta pani oma loominguga aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale. Tema teoseid läbivad peamiselt kaks teemat: loodus ja armastus. Ta oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Näited Klaveriteos: ,,Skizze" https://www.youtube.com/watch?v=r9Swv2-p4rw Kooriteos: ,,Põhjavaim" https://www.youtube.com/watch?v=dSt2tIywxvg Soloteos: ,,Must lind" https://www.youtube.com/watch?v=tH7-UwSc4Nk Kasutatud allikad https://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=43&lang=est&action=view&method=b iograafia http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=43&lang=est&action=view&method=b iograafia https://en.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/looming4.htm Aitäh tähelepanu eest!
õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Tema loomingusse kuulub umbes 350 koorilaulu ("Leelo" ja "Põhjavaim" ),180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid
koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia Tuntumad teosed: "Vaimulikud rahvaviisid" "Taaveti laulud" Eesti esimene reekviem (1927) Veljo Tormis 1930- Artikkel "Rahvalaul ja meie" 1972 · Regivärsilise rahvalualu propageerimine
· Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek Kirill Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al
Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming. -Kasutas palju polüfoonilisi võtteid - ületamatu kõrge professionaalsusega meister polüfoonilise koorimuusika
Hüpassaare talu pärisomanikuks ning asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Saar oli ka kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis. Õpetaja oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud aega, vaid unustas selle ja tegi kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956 tabas Saart halvatus, mistõttu loobus ta pedakoogitööst ja pühendus heliloomingule. Tema tähtsamad teosed on ,,Veel pole kadunud kõik", kantaat ,,Hommiku tulekul", segakoorilaulud ,,Põhjavaim", ,,Leelo", klaveriteos ,,Laul männile" ja soololaulud ,,Ennemuiste" ja ,,Lõputa teel". Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja, pedakoog, koori- ja orkestrijuht. Ta arendas oluliselt eesti koorimuusikat. Ta sündis Ridala kihelkonnas. Algselt oli pere üheksanda lapse nimi Karl Ustav, kuid kuna tema isa töötas õigeusu kiriku koolis, siis pidi pere muutma usku ning ka laste nimesid, mistõttu muudeti tema nimi Kirilliks, millest tuleb tema kunstnikunimi Cyrillus. Tema koolitee
Maja põles maha, asus Tallinnasse tööle, kuni tervis halvenes. Jäi surmani koduseks. Looming: ligi 400 koorilaulu, 140 soololaulu, suur hulk klaveriteoseid, mõned orkestriteosed. Mõjutas impressionism, millele järgnes kohe ekspressionism. Hakati kajastama muljeid või sai valdavaks julge, ebatavaline, rabav väljendus. "Must Lind" Esimene koorilaulude kogu (1908) Suhtuti halvasti, laulud olid rasked ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks ("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni
suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) jaekspressionismist (soololaul "Must lind"). Koorilaul Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele kuulub tema loomingusse ka sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Osad tema laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad seetõttu laulupiduderaudvarasse, näiteks "Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Soololaul Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel.
Cyrillus Kreek - Pööras tähelepanu vaimulikele rahvaviisidele, mis ilma temata oleks kaotsi läinud. Iseloomustab polüfooniliste võtete kasutamine, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. (,,Maga, maga, matsikene'', ,,Taaveti laulud'', ,,Reekviem'') Mart Saar - Suutis edasi anda rahvuslikku hingelelaadi, lõi palju rahvaviisiseadeid. Looming on lähedane impressionistlikule väljendusviisile (varajane). Rahvuslikud intonatsioonid, loodus lüüriliste meeleoludega. (,,Põhjavaim'', ,,Mis need ohjad meida hoidvad'') Cyrillus Kreek Eluaastad: 1889 - 1962 Õpingud: Peterburi konservatoorium 1908 - 1911, kus õppis trombooni ja hiljem ka kompostitsiooni Tööaastad: peale konservatooriumi lõppu tegutses Haapsalus muusikaõpetajana, hiljem oli ta Tallinna konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Looming: üle 700 rahvaviisidel põhineva kooriteose; enda meloodiaga ligi 20 laulu, kus kasutas mitmesuguseid polüfoonilisi võtteid
Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus. Varasemas muusikas palju impressionismi ja ekspressionismi, hilisemas muusiaks kasutab palju eesti rahvaviise. MK „Skizze“ „Must lind“ soololaul „Põhjavaim“ „Leelo“ „Lindude laul“ koorilaulud Cyrillus Kreek Õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja trombooni. Kogus rahvalaule, eriti vaimulikke ja tegi nendest seadeid, kokku üle 600. Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid. Tähtsamad: koorilaulud „Taaveti laulud“, „Meie err“, „Sirisege sirbikesed“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Ma kõndisin vainul“, Reekviem
Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa-tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916)
Tema õpilased- Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Johann Tamverk, eugen Kapp, Eval Brauer, Villem Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19
· Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1889-1962) rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: · Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid ( 2/ 3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming.
Omapäraselt karged on ,,Talvemustrid" , mille viimane, neljas osa on ,,Virmalised". Selle laulu omalaadsus põhineb silpide kiirel vahendumisel ja sellest tuleneval kõlamuljel. Tormise looming kuulub tuntumate kooride repertuaari: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM, tütarlastekoor, Ellerhein, Tartu Ülikooli Naiskoor jne. + Kevade ja Suve filmimuusika. Eesti muusika seminar 1. R. Tobias ,,Joonase lähetamine" , ,,Sanctus" https://www.youtube.com/watch? v=S7HhSdQ5DoA 2. M. Saar ,,Põhjavaim" https://www.youtube.com/watch?v=SCZGJyvO5ls 3. C. Kreek ,,Õnnis on inimene" https://www.youtube.com/watch?v=iOs3nBUJhM4 4. H. Eller ,,Kodumaine viis" https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE 5. G. Ernesaks ,,Mu isamaa on minu arm" https://www.youtube.com/watch? v=OneQRawdLv4&t=92s 6. V. Tormis ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Jaanilaulud", ,,Jaani hobu" https://www.youtube.com/watch?v=NfydxY5xkYw 7. V. Tormis ,,Raua needmine" https://www.youtube.com/watch?v=tFFNzWaXWmM 8. A
Uued ideed Eesti muusikas:rahvaviiside uudne kasutamine. Mart Saar helilooja,organist. varasematele teostele on iseloomulikud mõjutused impressionismist ja ekspressionismist , küpse perioodi loomingu aluseks on eesti rahvaviis. Palju kasutab varieerimist ja polüfoonilist töötlemist. Tähtsus: Pani aluse rahvuslikkusele eesti koorimuusikas, väärtustades mitte ainult rahvalaulu meloodiat ja teksti, vaid rahvalaulu sügavamat olemust. Teosed: koorilaulud (umbes 350), näit: `Põhjavaim'. Soololaulud('Ta tuli'). Klaveripalad(`Hetk'). Cyrillus Kreek helilooja,dirigent,muusikaõpetaja. Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist, teosed on keerukad ja seetõttu kooridele tihti ülejõukäivad - põhjus, miks neid suhteliselt harva kontsertidel kuuleb. Teosed: koorilaulud (`Talvine õhtu' , `Ma tulen hilja'). Reekviem, kantaat `Kalevipoeg nõiakoopas' . Rahvaviisiseaded. Heino Eller Helilooja,miniaturist.
Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Tema loomingus säilib rahvalaul võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: Soololaul ,,Must lind" Leelo Koorilaul ,,Põhjavaim" Lindude laul Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo", "Põhjavaim"), aga on ka palju laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning viib oma faktuuri- ja harmooniakäsitlusega eesti koorimuusika uuele tasemele. Faktuur on unisoonist 8-häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus.
15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama
· ,,Varas" segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig · ,,Koit" Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal... 12. Peeter Süda · ,,Linakatkuja" fugato, Linnu kakken, likkes saie... · ,,Scherzino" orel, sõnadeta 13. Mart Saar · ,,Põhjavaim" segakoor, Mets mühab ümberringi... · ,,Lindude laul" kammerkoor, Tsirr-tsirr... · ,,Perepoeg peab kõrtsinaista" soololaul Tiit Kuusiku esituses, Kõrr-kõrr... 14. Heino Eller · ,,Männid" klaver + viiul · ,,Kodumaine viis" e. ,,Põhjamaa viis" kantud ette sümfooniaorkestriga, kuid pole sümfoonia 15. Cyrillus Kreek · Reekviem ,,Oies irae" sünge, Tõuskem üles... · ,,Meie err" Meie err oli herne rikas...
Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Rahvalaul säilib võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4
meloodiateks rahvaviise, neist tuletatud või nende põhikarakteris loodud meloodiaid. Ta on kirjutanud umbes 350 koorilaulu. · 1914.a ilmus II koorilaulude kogumik ,,Nelitesitkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Varasemad laulud olid tihti liialt rasked, et neid esitada, kuid uues kogumiks on lood üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. (,,Oh kodumaa", ,,Sa ise läksid kaugele", ,,Sina ja mina", ,,Põhjavaim" jt ) · 1920.a III koorilaulude kogumik ,,Kümme koorilaulu" · 1921. ja 1922. aastatel ilmusid kogumikud ,,Lastekoorid" Näiteid lauludest segakoorile: · 1907.a Mets kohiseb (A.Haava) · 1908.a Üht laulu tahaks laulda (G. Suits) · 1919.a Tule tule unekene (Rahvaluule) · 1926.a Üle vee (J. Liiv) · 1934.a Sind surmani (L. Koidula) · 1935.a Eesti muld ja eesti süda (L. Koidula) · 1946.a Laul, helise (P. Rummo) · 1961.a Lävel (E. Niit) 5
Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa- tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta
1906. aastal valmis Vanemuise uus maja– praegune Vanemuise väike maja. 1913. aastal valmis Estonia maja– praegune Rahvusooper Estonia (Juhan Liiv annetas oma vana pintsaku). 1919. aastal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool– praegu EMTA– Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Uued tuuled- rahvuslikkus Mart Saar: ● Hüpassaarest pärit helilooja; ● Põhiliselt koorimuusika, aga ka klaveriteosed; ● Tuntuim laul –MK - „Põhjavaim“. Cyrillus Kreek: ● Pärit Läänemaalt; ● Kogus vaimulikke rahvaviise; ● Armastas polüfooniat; ● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi. MK – Mu süda ärka üles. Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal); ● MK – Kodumaine viis. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES Noor-Eesti 1905-1915. aasta:
annaabi.ee 
