18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiumaa 27- Gdanski 36- Poola 11-Ahvenamaa Soome 28-Landsorti süvik 37- Venemaa Poolsaared: (Läänemere kõige 12- Skandinaavia sügavam koht) 13- Jüüti 14- Poola maasäär 15- Nida-Palanga maasäär 16- Kuramaa 1) Miks on Läänemeri väikese soolsusega (riimveeline):
Sissejuhatus Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest. Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi. Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku
Madala soolsuse põhjused Madala solduse põhjused on : -jõed toovad palju magevett veevahetus ookeaniga on aeglnae -sademete hulk ületab aurumise Länemere sooldus -Pindmise vee soolsus on Lõuna Läänemeres lausa 20 promilli -soolsus väheneb 6 pomillini Läänemere põhja osas -Jõesuudme aladel on vesi peaaegu mage Läänemere osad -Läänemeri on põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu -Suuremad lahed on põhjalaht , Soome laht ja Liivilaht -Suuremad saared on Ahvenamaa, Bornholm, gotland, rügen , hiiumaa ja Saaremaa
Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. ..............................
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1
LÄÄNEMERI ÜLDANDMED: · Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu · Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht · Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland · Läänemerd ümbritseb 9 riiki LÄÄNEMERE OSAD: LÄÄNEMERI JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL: · Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste fossiilsete limuseliikidejärgi. BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ.
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere
LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis? Üle 1500 9 Mis on poolsaar? Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele
4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m. 18)Aasovi m 6)Norra m. 19)20) Taani väinad 7)Grööni m. (Taani väin) 19.Skaagerrak 8)Läänemeri 20.Kattegat 9)Põhjameri 21)La Manche'i v 10)Vahemeri 22)Pas de Calais(Inglise kanal) 11)Liguuria m 23)Gibraltari v
Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme kõikumised, läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avamerel. 4 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 5 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 7 http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html 2.3 Liigestus ja hoovused 2.3.1 Liigestus Läänemeri jaguneb kolmeks suureks laheks põhjas Põhjalaht ehk Botnia laht, lõunas Liivi laht ning idas Soome laht. Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva. 2.3.2 Hoovused Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Veetaset alandavad idatuuled ja tõstavad läänetuuled. Lained on tavaliselt 1-2m kõrged, tormide ajal aga 4-10m. Looded on Läänemeres alla 10cm. 2.4 Taimestik ja loomastik 2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib
Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Üldandmed: Pindala: 365 000 km2 Keskmine sügavus: 55 m Suurim sügavus: 459 m Landsorti sügavikus. üle 100 000 saare vee maht on umbes 20 000 km3 keskmine soolsus: 0,9%. Suuremad lahed ja saared 1) Lahed Läänemeri jaguneb Eesti ranniku lähedal kolmeks suureks laheks: kõige põhjapoolsem osa on Botnia laht ehk Põhjalaht, ida pool e jääb Soome laht ning lõuna s s e Liivi laht ehk Riia laht. Talvel jäätuvad Botnia, So o m e ja Riia laht pea a e g u üleni, jäävab a on vaid Lääne m e r e kesk o s a . Lään e Ee sti saar e stiku ja Mandri Ee sti vah elist rannikul äh e d a st mer e osa kutsutak s e Väinamereks, se st se al on palju saari ja väinu. 2) Saar e d Lääne m e r e s on üle 100 000 saar e
loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus ning analüüsib nendevahelisi seoseid; Mõisted: plaan, kaart, kaardi legend, asimuut, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg; Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja,
Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred.
pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu
Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2, · koos Kattegatiga 420 000 km2. Igal juhul on nii Skagerakk kui ka Kattegat üleminekualad Läänemerest Atlandi ookeani. Paljud mereorganismidele on Darssi künnis (Kattegati ja Skagerakki vahel) piiriks, millest ida pool neid ei esine. Läänemere osad on: Põhjalaht ehk Botnia lath, Soome laht, Liivi ehk Riia laht (Väinameri), Läänemere keskosa, Läänemere lõunaosa, Kategatt ja Skagerakk. Läänemere valgala: Joonis 1.Läänemere valgala 2250000 km2 85 000000 el 9+5 riiki Läänemeri on madal keskmine sügavus 55 m, sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel, nõgudes ja vaondites. Sügavaimad kohad: · Landsorti süvik (469 m) Gotlandist põhja pool · Ahvenamaa süvik 301 m,
rikkalikum lahtedes, kuhu suubuvad suured jõed (Neeva, Narva).Kuna zooplanktoni arvukus on väike, siis ca 30% kevadistest fütoplankteritest langeb põhja. · Suve alguses domineerivad mageveelised flagellaadid, suve teisel poolel tsüanobakterid (Aphanizomenon flos-aquae, Nodularia spumigena). Juulis augustis, eriti päikesepaisteliste ilmadega, võib täheldada vee õitsemist, mis võib hõlmata kogu Läänemerd, v.a. Põhjalaht, kus temperatuur on tsüanobakterite arenguks liiga madal. · Sügisel võib esineda Lõuna-Läänemeres uuesti ränivetikate vohamine. Domineerivad samad liigid, mis kevadel. Eesti rannikumeres sõltub ränivetikate areng sügisel keskkonnatingimustest, eelkõige upwellingust. Lisaks ränivetikatele esinevad ka tsüanobakterid ja neelvetikad. Fütoplanktoni arvukus ja biomass on madal. · Talvel on fütoplankton liigi- ja isendivaene
Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred.
). Nt: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nim. + nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1.Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. Nt: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Metsakalmistu, Rannavärav, Hirepark, Kivisild, Suursaar, Pühajärv. 2.Kohanimed kirj. liigisõna tuumast lahku, kui seda esineb nii kui ka ilma liigisõnata. Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak..
(arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Alliku tänav, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik.
neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju
) ja hilisem Svea meri (vene ) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on selfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m 2 sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km . Jõgedest on veerohkeim
Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred.
Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stockholmi ja Ahvenamaa saarestikud. On ette tulnud ka terviklikku jäätumist, viimati aastal 1987. (Läänemeri, 2018) 1.2 Laevaliiklus
eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Kohanimede kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Kohanimedes kirjutatakse liigisõna kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nimetuumaga kokku Nt. Emajõgi, nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta Nt. Põhjalaht, Supilinn (Tartus), Rannavärav, Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, mäed = Alpid Punaoja, Teravmäed. liigisõna maa Nt. Novgorodimaa, Donimaa, Aadresskoht Nt. Allika tänav, Vabaduse Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu
· 48 215 km raudteed · 231 581 km autoteid · toodetakse üle 1500 erineva vorstiliigi Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 25 Kokkuvõte Saksamaa on suurriik, kus elab umbes 82 422 299 inimest ning mille rahvastiku tihedus on 227 inimest ruutkilomeetri kohta, millega ta on rahvaarvult suurim riik Euroopas. Ta asub Kesk-Euroopas. Tema naaberriikideks on Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia ja Holland. Põhjast piiravad teda Põhjalaht ja Läänemeri. Saksamaa asub valdavalt lehtmetsa loodusvööndis, kuid mägedes levib ka okasmetsa. Seal on üsna niiske kliima, soe suvi ja külm talv. Saksamaa ajalugu on äärmiselt mitmekesine, alates Germaani hõimude saabumisega Saksamaale kuni kahe riigi liitumiseni. Saksa aladel on eksisteerinud palju erinevaid riike ning Saksamaa on osalenud paljudes sõdades, eriti aktiivselt aga mõlemas maailmasõjas. Saksamaa on majanduses kõrgelt arenenud
osale kaubandusmessides - to participate on trade fairs hulgimüüja või vahendaja - wholesaler or commissioner lase reklaami hoolikalt planeerida - let the advertising carefully planned kontrolli, et su patent oleks kehtiv/maksev - check that your patents are valid rahvusvaheline ärikataloog - (an) international business directories olulised ajalehed - relevant papers palka sobiv inimene - to employ a suitable person rääkima soravalt võõrkeelt - to speak fluently the forign language 42 põhjalaht - north bay ma teen hea meelega teiega koostööd - I would gladly cooperate with you lepingut sõlmima - to conclude an agreement küllakutse vastu võtma - to accept the invitation me hindame krgelt teie lakki - we highly appreciate your varnish järgmine ettepanek - following proposal ülelpool mainitud lakk - the varnish mentioned above meil on väga soodsad muljed - we are very favourably impressed
Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. VI. Läänemeri 1. Läänemere üldiseloomustus. Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused. sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht ümbritsetud 9 riigiga üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Läänemere elutingimused võrreldes teiste meredega. Vähe soolane, Tõusud ja mõõnad on väga väikesed, hoovusi ei teki, Läänemeri jäätub täieliult vaid mõni kord 100 aasta jooksul. Läänemere veebilanss • Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee
admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht -suuremad saared: Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland -ümbritsetud 9 riigiga -üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Rannikud -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. Soolsus
(arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: 1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:
Tunne kaarti Ookeanid, mered Atlandi ookean. Väinameri, Läänemeri, Põhja-Jäämeri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Aadria meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri, Türreeni meri, Must meri, Marmara meri, Aasovi meri, Bornholmi meri, Gotlandi meri, Kaspia meri, Araali meri, Valge meri. Väinad Kura kurk, Taani väinad, Gibraltar, Dardanellid, Bosporus, Kerts. --- 101 Lahed Liivi, Pärnu, Narva, Lohusalu, Ihasalu, Odessa, Kalamõti, Botnia e Põhjalaht, Soome, Gdanski. Jõed Narva, Suur Emajõgi, Ahja, Pedja, Elva, Amme, Laeva, Võhandu, Pärnu, Kasari, Navesti, Põltsamaa, Halliste, Vigala, Piusa, Jägala, Keila, Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Nasva, Pirita, Soodla, Valgejõgi, Jõelähtme, Kuivajõgi, Thames, Dnepr, Doonau, Dnestr, Neeva, WisJa, Oder, Nemunas, Daugava, Kemijoki, Göta, Rein, Volga, Kama, Oka, Vetluga, Uural, Volhov, Sjass, Vuoksi, Prõpjats. Järved
Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand,Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on
annaabi.ee 
