konstrueeitud. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1936 SI-süsteemi põhiühikud SIsüsteemi põhiühikud SI-süsteemi põhiühikud on mõõtühikud, mis on mõõtühikud, mis Vihtide ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi Mõõtude Peakonverentsi poolt kehtestati poolt kehtestas SIsüsteemi seitsme SI-süsteemi seitsme põhiühikuna. põhiühikuna. Kõigi teiste füüsikalisite
Mis reguleerib Eestis mõõtmisprotsesse? -EV mõõteseadus 11. Mõõteseadused –on rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine 12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17. Mõõtemääramatus on pool väikseimast ühikust mõõtevahendil. 18. Mõõtmisetäpsus –mõõtmine koos mõõtemääramatuse arvestamisega. 19. Kas mõõta saab absoluutselt täpselt? Põhjenda. -kuna inimlikud vead tulevad sisse/ meil pole nii kõrgelt arenenud
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s2)
pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Etalon - materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks Mõõtühikute süsteem kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud SI süsteem rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI süsteemi põhiühikud - pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper, valgustugevuse ühik kandela, ainehulga ühik mool. Mõõteseadus reguleerib kõike mõõtmisega seonduvat, seaduses on defineeritud kõik olulised mõõteasjanduslikud ehk metroloogilised mõisted Mõõtevahendi kontroll ja taatlemine mõõtevahendite ja mõõteriistade omadused võivad ajas muutuda. Seetõttu tuleb õiguslikku aspekti
SI-süsteemi põhiühikud Jkr. Füüsikaline Füüsikalise Ühiku nimetus Ühiku tähis nr. suurus suuruse tähis 1. pikkus l meeter m 2. mass m kilogramm kg 3. aeg t sekund s 4. voolutugevus I amper A 5. temperatuur T kelvin K 6. valgustugevus kandela cd 7. ainehulk mool mol
Osuti Mõõteriista osa, mis osutab mõõdetava suuruse väärtusele skaalal Mõõtesilinder Silindriline anum vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtmine Antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks Füüsikaline suurus Mõõtühikuga arv, iseloomustab arvuliselt keha või nähtuste omadust Meetermõõdustik Mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on 1 meeter, 1 kilogramm ja 1 sekund
kandev info, kalibreerima tähendab täpsete mõõtmete andmist, mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder Sekund on mõõteriist, kus tegemist on aatomkellaga, mis
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks Peenema jao...
masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Mõõteriistad:baromeeter-õhurõhk,termomeeter ,anemomeeter-tuulekiirus,areomeeter-tihedus(vee),dünamomeeter-jõu mõõtmiseks,altimeeter-kõrguse,manomeeter-rõhk vedelikes,gaasides,hügromeeter-õhuniiskus,spidomeeter,hodomeeter-pikkus. SI süsteemi põhiühikud: meeter(m), kilogramm(kg),sekund(s),amper(A),kelvin(K),mool(mol)(ainehulk), kandela(cd)(ainehulk).
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või
Selle süsteemi vastu olid vaid Ameerika ning Ühendkuningriik, kuid viimane siiski võttis meetermõõdustiku kasutusele aastal 1965. Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on seadusega lubanud kasutada meetersüsteemi, kuid eelistavad siiski vanu mõõtühikuid (unts, jard, jalg jne). Alates meetermõõdustiku loomisest on selle ideeks olnud see, et erinevad mõõtühikud oleksid üksteisega seotud. 19. sajandil olid ainsad nomineeritud põhiühikud pikkus, mass ja temperatuur. Rahvusvahelisi ühikutesüsteemi ühikuid nimetatakse SI ühikuteks ning nendeks on : meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (termodünaamiline temperatuur), mool (ainehulk) ning kandela (valgustugevus). Ühikute definitsioonid (2005 aasta) : Meeter vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus 1/299 792 458 sekundit Kilogramm võrdne rahvusvahelise kilogrammi etaloni massiga (1l vee mass)
TRIGONOMEETRIA c a b a b a sin = cos = tan = a2 + b2 = c2 c c b VEKTORID Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil. Vektorit esitatakse suunaga sirglõiguna. Kahe vektori liitmiseks nihutatakse vektoreid iseendaga paralleelselt nii, et 1) teise vektori algus oleks esimese vektori lõpus. Nende summa vektor algab esimese algusest ja lõpeb teise lõpus. 2) Liidetavate vektorite algused on ühes punktis. Nende alusel moodustatakse rööpkülik, nende summa vektor algab ühisest algusest ja on mööda rööpküliku diagonaali ...
Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter
Si põhiühikud : m,s(sekund), kg, mol, K(Kelvin), A(Amper), cd( Kandela, valgustugevus) Tuletatud ühikud: m/s, N Abiühikud: rad, sr Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel Newtoni I seadus kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub, siis on see keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ü...
Mõõtmestamine ja mõõtühikud Enne mõõtmestamise alustamist tuleb sageli ka mõõtmestamisstiile häälestada. See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile. Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS. Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate rist...
Millleks on vaja mõõteseadust ? Millega tegeleb ? Ühtemoodi mõõtmine on üleriigiliselt oluline tegevus, sellepärast ongi kasutusel ühine mõõteseadus. Tegeleb kõigega mis on mõõtmisega seoutud. ________________________________________________________________________________ mõõtühikute süsteem Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. milleks vaja ? kas vaja ? Selleks, et ülemaailmselt oleksid ühikutel samad tähised ja väärtused, sellepärast on vaja ka. Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli!
Millega tegeleb ? Ühtemoodi mõõtmine on üleriigiliselt oluline tegevus, sellepärast ongi kasutusel ühine mõõteseadus. Tegeleb kõigega mis on mõõtmisega seoutud. ________________________________________________________________________________ mõõtühikute süsteem Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. milleks vaja ? kas vaja ? Selleks, et ülemaailmselt oleksid ühikutel samad tähised ja väärtused, sellepärast on vaja ka. Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli!
iseloomustamiseks. Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel. Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus. Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks. Valem on sümbolitega kirja pandud lause. SI on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. SI-l on seitse põhiühikut, ülejäänud ühikud on nendest tuletatud. Mõõtühiku eesliide näitab ühiku kordset. Konstant on füüsikaline suurus, mille väärtus ei muutu. SI põhiühikud Füüsikaline suurus Suuruse sümbol Ühik Ühiku sümbol Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol
Füüsika kontrolltöö 1. Iseloomusta mõistet nähtavushorisont. Piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 2. Nimeta si-süsteemi põhiühikud. (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) 3. Loodusteaduslike mudelite liigid Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks. Abstraktsed mudelid- jagunevad graafilsteks mudeliteks ja siis on ka
ringjoont.Maantee suhtes liigub kaasa? 8.Milline on plaadimängija nõela või laseri liikumine pöörleva plaadi, mängija korpuse ja helipea või laserihoidja suhtes?8. Mida nimetakse punktmassiks? Punktmass on keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata, aga massi arvestakse. 9.Millal võib keha punktmassiks lugeda? (nt auto liikumine ühest linnast teise, siis on auto punktmass)(nt jooksja läbib maratoni, siis on jooksja punktmass) 10. SI-süsteemi põhiühikud Pikkus 1 m (meeter) Mass 1 kg (kilogramm) Aeg 1 s (sekund) Temperatuur 1 K (Kelvin) Voolutugevus 1 A (amper) Ainehulk 1 mol (mool) Valgustugevus 1 cd (kandela) 11 Mis on trajektoor ja kuidas liigitakse liikumis trajektoori kuju järgi?Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Mida nimetakse taustkehaks?Taustkehaks nimetakse keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. 13
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
Metanooli erisoojus on 2500J/(kg·K). Kui palju muutub 0,7 kilogrammi metanooli temperatuur, kui sellele anda 900 cal soojust? NB! Ära unusta ühikute teisendamise vajadust Tänase tunni teema: Ülesannete näiteid erisoojusega. 10.2. Teisenda: · 500kcal= kJ · 5MJ= J · 2kJ= kcal · 0,5Mcal= cal 10.3. Kuidas, soojushulka, massi, temperatuuri ja erisoojust tähistatakse?... milised on nende suuruste põhiühikud? Näiteks, jõu tähis on F ja selle põhiühik kg. 10.4. Kirjuta avaldis soojushulga (Q) arvutamiseks keha massi (m), temperatuuri muudu (T) ja erisoojuse (c) kaudu Loe lk.35 näiteid 10.5. Kui palju soojust sai 500g alumiiniumi, kui selle temperatuur kasvas temperatuurilt 20°C temperatuurile 35°C. cAl=0,91kJ/(kg·K) 10.6. 300 grammile kullale anti 15 kJ soojust. Mitme kraadi võrra metalli temperatuur kasvas? Kulla erisoojus on
mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transpordis kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Mõõtühikutega seotud termineid on kasutatakse vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud (Tabel 1) Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol
vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne. 18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi,
vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne. 18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi,
käsitlemisel ja omandamisel. Insenerimehaanikas käsitleme teoreetilist mehaanikat. *Mehaanika tuleb vanakreeka keelest ja tähendab" masinate ehitamise kunsti". *Insener ((prants. k., ladina k.) tähendab kujutlusvõime, leidlikkus ) on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. 2. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI. Põhiühikud mehaanikas ([Pikkus], [Mass], [Aeg]). Lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités - on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena (põhiühikud), ülejäänud ühikud tuletatud. *põhiühikud mehaanikas: a) Pikkus [L] =m b) Mass [M]= kg c) Aeg [T]= s d) Jõud [F]=
summa 3,9 3,9 Märkad erinevust? SEEGA Kui arvu vaja ümardada, kasuta ROUND funktsiooni. Ümardamine 5 sendi täpsusega funktsiooniga MROUND Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse l 23,56 Multiple väärtus on 0,05 45,21 Mõned põhiühikud Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Meeter "m" Maamiil "mi" Convert(arv;ühikust;ühikusse) Meremiil "Nmi" Teisenda Toll "in" 4 päeva tundideks Jalg "ft"
e 1 vaakumis q elektrilaeng (C) r laengutevaheline kaugus (m) F jõud elektrilaengute vahel (N) Ampere'i seadus F=B*I*l*sin alfa; F jõud (N) kui risti e 90 O, F=B*i*l B magnetiline induktsioon (T) I soolutugevus (A) l juhtme pikkus (m) 1. SI-süsteemi põhiühikud pikkus, meeter, m; mass, kilo, kg; aeg, sekund, s; elektrivoolu tugevus, amper, a. 2. Newtoni I seadus. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või need mõjud kompenseeruvad. 3. Newtoni II seadus, valem, ühikud. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m F jõud (N) ; m mass (kg); a kiirendus (m/s2). 4. Newtoni III seadus, valem.
tähistavate tegurite astmete korrutisena. Rahvusvahelise standardi ISO 31-0 kohaselt tähistatakse suuruse Q dimensiooni tähisega dimQ. Eeltoodud suuruste üldise valemi alusel saab tuletatud suuruse dimensiooni avaldada: dimQ = ABC kus A, B, C, .... põhisuuruste A,B,C, ... dimensioonid, , , , .... - dimensioonide astmenäitajad. Näide Kiiruse dimensioon: dimV = LT-1 [m s-1] , kus V kiirus, L pikkus, T aeg. Põhiühikud SUURUS ÜHIK TÄHIS Aeg sekund s Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgus-tugevus kandela cd Elektrivoolu tugevus amper A Põhiühikutele lisanduvad põhiühikutest tuletatud ühikud ning kümnendkordajad. Kõik tähised ja eesliited on standardiseeritud. Ühtlaselt kiireneva liikumise võrrandi
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da
Piisab, kui lepitakse kokku vaid mõned väga stabiilse etaloniga ühikud. Kõik ülejäänud saab tuletada nende kaudu. Seetõttu liigitatakse mõõtühikud põhiühikuteks ja tuletatud ühikuteks. Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Skeem, mis näitab Inglismaa ajalooliste pikkusühikute omavahelisi seoseid. Mitu furlongit on üks toll? Juba siis, kui algelised inimesed kasutasid enda kehaosadega seotud mõõtühikuid, püüdsid nad leida ühikute vahel seoseid. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: 1 toll – pöidlalüli pikkus;
Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valge valgus valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid. Valgusfilter läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega. Neelab need valgused, mis ei lange kokku pinna värvusega. MEHAANIKA Meetermõõdustiku põhiühikud on meeter, kilogramm ja sekund. Meeter kümnendmiljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. Sõnast metron, mis tähendab mõõtu. Kiloramm 1 dm3 puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi. Ajaühik vanast Babülooniast. TIHEDUS Tähis : (roo) Valem: = m : V Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Ühik : 1 kg/m3 ; 1 kg/dm3 ; 1 g/cm3 Mida kõrgem on aine temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus.
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie kasutame peamiselt rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi SI ( pr.k. Syste`me Internatsional) mis võeti kasutusele 1960 a. Selle süsteemi põhiühikud on : meeter (m), kilogramm (kg) , sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd) ja mool (mol). Skalaarid ja vektorid. Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v , F . Tehted vektoritega: 1. Vektori korrutamine skaalariga.
haarade vahele võetakse kaardil mõõdetav joonlõik ning sirkli asetamisega joonmõõtkavale saab määrata joone pikkus looduses. 3. Põikjooneline ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga. Mõõtkava täpsus Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda
Mõõteriistadeks – loetakse aga selliseid vahendeis,kus mõõtesignaali esitamine toimub vaatleja vahetul tajutaval kujul. (kell, kraad). Protseduur, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele- taatlemine. 10.Nimeta rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurused ning nende mõõtühikud. SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurusena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Põhisuurused on : pikkus, kaal, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende mõõtühikud on siis vastavalt: pikkus- meeter, aeg- sekund, mass- kilogramm, aine hulk- mool, temperatuur- kelvin, voolutugevus- amper ja valgustugevus- kandela. 11.Selgita standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oska seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel 14
Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 58
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
20.2. Otsene ja kaudne mõõtmine. Näited. Õtsene mõõtmine: selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Nt joonlauaga mõõtmine Kaudne mõõtmine: on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu. Nt kolmnurga pindala arvutamine, kui otsese mõõtmisega mõõdetud kõrgus ja alus on olemas. 20.3. Mõõtühik, etalon, SI-süsteemi põhiühikud. Tooge näiteid Mõõtühik- ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust. NT: meeter, njuuton, vatt, kilogramm Etalon- on mõõt, mille järgi taastekitatakse füüsikalise suuruse mõõtühik, mida säilitatakse ning millelt kantakse see üle teistele, tegelikult tarvitatavatele mõõtevahenditele (näiteks kilogrammi etalon, meetri etalon). SI süsteemi põhiühikud-meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool, kandela,
lühem, suurem-väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s lad.k. spatium ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel.
lühem, suurem-väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s – lad.k. spatium – ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel.
1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus, 1 jalg – jalalaba pikkus, 30,48 cm 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini, 53,3 cm 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe, üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga 1 penikoorem = 7,468 km 1 toll = 2,54 cm 1 jard = 0,9144 m 1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid
• Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks (pr étalon 'sugutäkk’). • Mõõtühikute etalonideks peavad olema looduses muutumatuna püsivad suurused. • Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: • 1 toll – pöidlalüli pikkus; • 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus; • 1 jalg – jalalaba pikkus; • 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini; • 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe.
Mõõtühik on konkreetne füüsikaline suurus, mis on määratletud ja mida leppeliselt kasutatakse võrdlemiseks ja kvantitatiivselt iseloomustamaks teisi sama liiki suurusi. Suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang. Füüsikalise suuruse väärtus = arv x ühik X = {x}[x] . Ühik on täpselt defineeritud suurus, mida leppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Ühikute süsteem vaadeldava süsteemi põhiühikud koos nende abil saadud tuletatud ühikutega moodustavad ühikute süsteemi. Ühikute süsteem on põhi- ja tuletatud ühikute kogum, mis on määratletud kooskõlas antud suuruste süsteemile kehtivate reeglitega. 1) Ühikutega füüsikavõrrandite kohaselt algebraliste tehete tehes saame tulemusekssama süsteemi ühiku 2) Ühes süsteemis on igal suurusel üks kindel algühik. Kasutusel on mitmeid standardseid
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on
toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 56
56 meremiili 4083149,61 tollideks teisenda saadud vastus meetriteks 103712 numbrite arv ümardab -3 tuhandelisteni -2 sajalisteni -1 kümnelisteni 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 3 tuhandelisteni Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse lähima kordseni Mõned põhiühikud Lisaühikud Meeter "m" mega- 1,00E+06 "M" Maamiil "mi" kilo- 1,00E+03 "k" Meremiil "Nmi" hekto- 1,00E+02 "h" Toll "in" deka- 1,00E+01 "e" Jalg "ft" detsi- 1,00E-01 "d" Jard "yd" senti- 1,00E-02 "c"
väljuvas naftas on ...4% lahustunud saategaasi, 0,5..10% vett ja ..0,5% mineraalsooli. Kemokoostis: 1. Alkaanid ehk küllastunud süsivesinikud. Parafiinid 2. Tsükloalkaanid e. nafteensed süsivesinikud 3. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud 4. Väävliühendid 5. Lämmastikuühendid 6. Hapnikuühendid Naftavarud maailmas: 3.Nafta ja naftasaaduste tihedused, viskoossused ja eripõlemissoojused. Nafta ja naftasaaduste põhiühikud: ERALDI LEHEL.... 4. Nafta põhilised töötlemisprotsessid kütusteks ja määrdeaineteks: Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud toornafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõtetes, kus toornaftast eraldatakse vesi ja mineraalosakesed. Seejärel läheb toornafta separeerimisele, kus eraldatakse toornaftas olevad gaasilised ja happelised ühendid neutraliseeritakse. Samuti kõrvaldatakse alles jäänud vesi. Eeltöödetud nafta
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
