kirjatud-, Kirjamine on parempidises koes mitmevärvilise mustri kudumine. Kirjatud ehk mitmevärvilise mustrilise koepinna moodustavad samal real kahe või enam eri värvi lõngaga kootud silmused. Kirjatud esemed on tavaliselt kootud parempidises koes (kuigi esineb ka pahempidi silmustest loodud koekirju) kas edasi-tagasi ridadena, või ringselt. roositud-, Roosimiseks nimetatakse mustrilõngade põimimist kudumise käigus põhikoe silmuste vahele. pitsilisi koepindu, ... hõredad augulised koekirjad, mis saadakse õhksilmuste kudumisel. Õhksilmuste korrapärane paigutus koepinnal kujundab koekirja. Õhksilmus suurendab silmuste arvu koekirjas, seega peab igale õhksilmusele kaasnema ühe põhikoe silmuse vähendamine. Ühes kirjakorras peab õhksilmuste ja kahandatud silmuste arv võrdne olema vitsasid. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida
kasvutingimustest. Üheiduleheliste taimede korrapäratult asetsevate juhtkimpudega kesksilindrit nimetatakse ataktosteeliks. Varre välispinna lähedal on juhtkimbud ja põhikoe rakud väiksemad, varre keskosas suuremad. Kui vars on õõnes, nagu enamikul kõrrelistest (Poaceae), võivad ka üheidulehelistel juhtkimbud olla paigutunud suhteliselt korrapäraselt.
b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12.Mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Nad sisaldavad
FOTOSÜNTEES Mis on fotosüntees? Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimes päikese energia abil. 1) SÜSIHAPPEGAAS +2) VESI > 3) GLÜKOOS + 4) HAPNIK 1. (Tuleneb õhust.) 2.(Mullast.) 3.(Muutub tärkliks.) 4. (Eraldub õhku.) · Fotosüntees toimub taimelehtedes, põhikoe rakkude kloroplastides. · Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest.
Fotosüntees Piltlikult öeldes toituvad taimed õhust ja veest. Orgaanilise aine tootmiseks vajavad taimed süsihappegaasi ja vett. Süsihappegaasi saavad taimed õhust. Vee koos selles lahustunud ainetega hangivad taimed mullast. Veest ja süsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis. Tärklis talletub taimes varuainena , mida vajadusel kasutatakse. Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub ...
Keemiliste kiudude kasutamine muudab tehisk.naha kergemaks, vastupidavamaks ja paraneb drapeeruvus. Karus võib olla üheniidilistest kiududest või segakiuline. (viskoos, atsetaat, polüester, polüakrüül jne). Erineva jämeduse- ja ehitusega kiudude kasutamine võimaldab toota mitmekesiseid tehisk.nahku. Viimistlemise käigus võib tehisk.nahka värvida, trükkida mustreid, pügada, eri suundadesse triikida-pressida, termotöödelda. Silmuskoe masinatel tehisk.nahade kudumisel kootakse põhikoe igasse silmusesse kiud lindina. Kiudude pikkus niidis u 40mm. Kiudude otsad tulevad välja kanga paremale poolele ja moodustavad karuse. Karuse moodustamiseks kasutatakse mitmesuguse keemilise koostise, jämeduse ja värvusega kiudusid. Pind võib olla väga erineva viimistlusega : pügatud, säbardatud, laineline jne. Tehisk.nahad läbivadtermotöötluse ja pahem pool võib olla töödeldud lateksiga karuse paremaks kinnitamiseks põimikusse. Silmkoe puuduseks on venivus.
Sellele eelneb histogenees -- initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine. Mõlemat protsessi koos nimetatakse morfogeneesiks. Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest ning edasises arengus püsikudedeks diferentseeruvatest initsiaalrakkude derivaatidest. Enamasti kaotavad initsiaalrakkude derivaadid (tugikoe, juhtkoe jms. rakud) paljunemisvõime küllaltki kiiresti, ainult põhikoe rakkudel säilib see omadus kauem. Algkoe rakud on väikesed ja õhukese tselluloosse kestaga, sest kiire pooldumise tõttu ei jõua need kuigi palju kasvada. Rakutuumad on kogu raku mõõtmetega võrreldes suhteliselt suured, vakuoolid aga väikesed või puuduvad hoopis. Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on silmatorkamatud, rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval.
korgikihiga · Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet · Puudel areneb teatud vanuses sekundaarne korkkude e korp Põhikoed ehk parenhüümid Assimilatsioonikude · sammaskude · kobekude Säilituskude Aerenhüüm · Põhikoed e diferentseerunud koed e spetsialiseerunud koed · Põhikoe rakud on erineva suurusega · Moodustavad valdava osa taimest · Võivad muuta oma aktiivsust · Asub epidermi alla ja on enamasti mitmekihiline. · Assimilatsioonikude Lehtedes, varre pealmises kihis Kloroplastid, vakuoolid. · Sammaskude rakud on piklikud ja asuvad üksteise kõrval · Kobekude rakkude vahel on suured rakuvaheruumid · Säilituskude Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, suhkrud, valgud, rasvad
Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke. Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked.
selles: *Juhtkimbud ei asetse ühe korrapärase ringina vaid on kogu varre sisemuses korrapäratult laialipillutatult. * Üheiduleheliste taimede korrapäratult asetsevate juhtkimpudega kesksilindrit nimetatakse ataktosteeliks. Varre välispinna lähedal on juhtkimbud ja põhikoe rakud väiksemad, varre keskosas suuremad *Juhtkimpude korrapäratu asetuse tõttu ei ole põhikoes võimalik eraldada säsi ja säsikiiri. *Esikoor on üsna õhuke , sest välimised juhtkimbud asetsevad epidermi lähedal. *Üheidulehelistel puudub niine- ja puiduosa vahel
sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi. Esineb kollagenooside (reuma, reumotoidartriit, sklerodermia, nodoosne periarteriit), hüpertoonia, infektsioos-allergiliste haiguste jne korral. Tekib armistumine või üleminek hüalinoosiks. Hüalinoos Sidekoe põhiainesse tekib tihke, homogeenne, klaasjas, poolläbipaistev valkaine hüaliin. Pöördumatu protsess. Amüloidoos Rakkude vaheainesse ladestub valkaine amüloid. Pöördumatu protsess. Tekib talitluspuudulikkus.
6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. HÜPERTROOFIA hypertrophia Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel. Elundi funktsioon intensiivistub. See on taaspöörduv protsess. morfoloogia: 1. makroskoopilisel: elundi mõõtmete, mahu, kaalu suurenemine. õõneselundites pakseneb sein. 2. mikroskoopiliselt: a. rakkude mahu suurenemine b. rakkude arvu suurenemine vormid: 1. füsiloogiline a
arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Selleks, et et üks keel saaks iseseisvuda, ongi vaja, et ta teistest murretest eralduks. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. (Rätsep 2002: 14- 15) Eesti keele kujunemist iseloomustab uuendite rohkus. Seetõttu on see ka nii iseäralik ning seepärast tuleb keele iseseisvuse algusaja määramiseks leida selline ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid. (Rätsep 2002: 16) Meie aja esimese aastatuhande esipoolel muutus eesti alal kõneldus murrete ehitus märgatavalt.
Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR
Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja samaaegset sisemist integreerumist. Seejuures oli oluline osa uuenditel. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. Eesti keelt iseloomutab uuendite rohkus. Seepärast nendib Rätsep, et oluline on leida keele iseseisvuse algusaja määramiseks ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid. Meie aja esimese aastatuhande esipoolel muutus eesti alal kõneldus murrete ehitus märgatavalt. Toimus suur hulk mõjusaid häälikumuutusi, mis hõlmasid enamiku neist murretest ja
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad ...
protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores
tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10.Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine.
kasvu iseloomu järgi. Healoomulised on sellised, kus kasv toimub suhteliselt isoleeritult, ei levi naaberkudedele ega kasva neist läbi, vaid ainult nihutab naaberkudesid. Surve veresoontele või närvidele võib küll häirida naaberkoe või elundi talitlust, takistada nõrede liikumist jm. Iseloomulik on seega teatud ühe koe ekspansiivne kasv. Healoomulise kasvaja rakud on vähem atüüpilised, see tähendab sarnasemad põhikoe rakkudele. Kasv on aeglasem ja kasvaja ei anna siirdeid ehk metastaase. Healoomuline kasvaja on sageli ümbritsetud kapsliga, teda on suhteliselt lihtne eemaldada. Pahaloomulisele kasvajale on iseloomulik rakkude suur erinevus ehk atüüpilisus põhikoe rakkudest. Need rakud on vähe diferentseerunud, st. oma ehituselt märksa lihtsamad põhikoe rakkudest. Kasv on kiire ja naaberkudedesse infiltreeruv (tungiv).
rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu. Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada sisemist tihedat ja kõva lülipuitu ning välimist ja heledat maltspuitu. Lülipuit enam ei transpordi põhikoe rakud on surnd. Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd) mille all asub fellogeen korgikambium mis toodab väljapoole felleemi ja sisse fellodermi. Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest)
Ühekihiline korgikambium eraldab endast väljapoole rakke, mille seinad korgistuvad sinna ladestuva suberiinaine (suberin) e. korkaine tõttu, rakud surevad ja nii tekibki korkkude. • Kui korgikambium lõpetab tegevuse teatava aja järel, siis samal ajal tekib sügaval teiskoores uus korgikambiumi kiht, mis hakkab samuti väljapoole tootma korgirakke. • Vähemal määral eraldab korgikambium rakke ka sissepoole ja need muutuvad esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks. • Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti 4. Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest? Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33): • Tselluloos 20-30% • Hemitselluloosid 15-20% • Ligniin 25% • Tanniin 10-15% • Ekstraktiivained nt. vaik 5% • Tuhk 5% 5
säilitamiseks ◦ Aleuronoplast: valkude säilitamiseks ja modifitseerimiseks Leukoplast ja kromoplast Leukoplast: leidub enamasti säilitusorganites (tärklis) ja seemnetes (valgud, õlid), osaleb elutähtsates biosünteesi protsessides. Kromoplast: leidub juurtes, viljades, õites ja ka lehtedes. Sisaldab erinevaid pigmente (karotenoidid, ksantofüllid, flavonoidid jm). Võimaldavad vees lahustumatuid ühendeid säilitada muidu veerohketes organites. Kloroplastid Esinevad peamiselt põhikoe rakkudes, annavad taimedele rohelise värvuse, viivad läbi fotosünteesi. Peale tuuma ja vakuooli ainukesed väikese suurendusega nähtavad organellid rakus. Topeltmembraaniga: ◦ Välimine membraan hästi läbilaskev ◦ Sisemine membraan suure pinnaga, väga sopistunud, moodustab lisakompartmente: tülakoide ja graane. Valgusreaktsioonid: tülakoidides Pimedusreaktsioonid: stroomas Kloroplast ja mitokonder
· Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ
moodustada tugeva koe nt algkoest või kambiumist. Esinevad peaaegu luuviljaliste seemnes või kõikides sarapuupähklis. mitmeaastastes taimedes. Juhtkude ·Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. ·Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu; Juhtkimpude ehitus - Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti
Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Pigi oli ka üks tähtsamaid laevatööstuse komponente. Elevandiluu (lk 516) - elevandi suurtest lõikehammastest saadav väärismaterjal. Elevandi kihv võib kaaluda üle 30 kg. Valkjaskollakas (seest) materjal, tihedus 1900 kg/m3 (tihedam kui luukude), hõlpsasti töödeldav. Ajalooliselt omanud tähtsust töö-, jahi- ja sõjariistade valmistamiseks. Tänapäeval dekoratiivmaterjalina (nikerdused). Kihv on kihilise struktuuriga, tingituna hamba põhikoe erinevast kasvukiirusest eri aastaaegadel ("aastarõngad"). Gaza (495) - Viimase 3500 aasta jooksul on Gaza ajalugu kujundanud tema asend Põhja- Aafrikat Levandi viljaka maaga ühendaval teel. Ta oli strateegiliselt tähtis Egiptuse kuningatele ja paljudele hilisematele riikidele, mis piirkonda valitseda tahtsid. Gaza piirkond oli vanaajal oluline kaubanduskeskus Aafrika, Aasia ja Euroopa piirialal.
Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
idulehest.Toitekoe (tärklise- ja valguterad) arvelt hakkab idu arenema. Kaheidulehelised Üheidulehelised 21 22 Fotosüntees Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Enamasti toimub fotosüntees taimelehtede põhikoe rakkude kloroplastides. Fotosüntees: 1) taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi. 2) kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos. 3) Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena. 4) Õhku eraldub hapnik. 5) Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse hapniku abil glükoos ja seejuures vabaneb energia. Fotosünteesi ja hingamise erinevused:
koensüümide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat. Maatriksis toimub tsitraaditsükkel (püruvaadi oksüdatsioon CO2ni, tekivad koensüümid NADH ja FADH2) ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Mitokondri fn-iks on energia tootmine. 7. Kudede mõiste ja klassifikatsioon Kude (textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogum. Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks. Imetajatel eristatakse 4 põhikoe tüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Epiteelkude jaotatakse – katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude jaotatakse – veri ja lümf, sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude), skeletikoed (kõhrkude, luukude) Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude. Mõiste, jaotus. Katteepiteeli morfofunktsionaalne iseloomustus
ja kogu pealinnale ühised olid, oli Uuslinnal ja ülikoolilinnal kummalgi veel oma peatänav, mis rööbiti Seine'ile neist pikuti läbi kulgesid ja linna kaks peasoont täisnurga all läbi lõikasid. Nii võis Uuslinnas minna Saint-Antoi-ne'i väravast otsejoones alla Saint-Honoré väravani, ülikoolilinnas aga Saint-Victori väravast Saint-Ger-maini väravani. Need kaks suurt tänavapaari moodustasid põhikoe, millele Pariisi kõigiti sassis ja puntras tänavad oma mustri peale joonistasid. Kui hoolsasti uurida, võis selles võrgukoes peale selle eraldada veel kaks kimpu tänavaid, ühe ülikoolilinnas, teise Uuslinnas, mis hargnesid sildadelt väravate poole. Sellest põhiplaanist on midagi veel tänini säilinud. Millist vaatepilti võis see linn 1482-sel aastal pakkuda 114 6 5 vaatajale, kes seisis ülal Jumalaema kiriku tornis? Katsume seda kirjeldada.
Maksarebendeid esineb eriti liiklusõnnetustes ning need on sageli polütrauma osa. Maksavigastuse sümptomid ulatuvad kergest valust parempoolses ülakõhus ja/või parempoolses õlas (Eiselsbergi fenomen) ja lokaalsest pingest kõhukatetes kuni hüpovoleemilise šokini välja. Eiselsbergi fenomen – valu paremas õlas maksarebendi korral 513 Neeruvigastused Need puudutavad neerukude (neeru parenhüüm) ja/või neeruväratit (sooned, neeruvaagen koos kusejuhadega). Neeru põhikoe rebendit iseloomustab verine uriin (hematuuria). Neeruvärati vigastused on eriti rasked, kuna terve kusejuha juures võivad esineda ulatuslikud veresoonevigastused ja seetõttu on kliiniliseks pildiks veremahu vähenemise šokk (hüpovoleemiline šokk) ilma vere esinemiseta uriinis. Parenhüüm – põhikude Hematuuria – vere esinemine uriinis Mao-soolevigastused Kõhuõõnes asuvate seedetrakti õõnesorganite perforatsiooni korral esineb mao-, soolesisu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
