Pärsia kultuur Pärsia asus tänase Iraani territooriumist Egeuse mere ja Egiptuseni, kuid oli kultuuriliselt laiem piirkond. Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr, nad saabusid Iraani aladele koos teiste Indo-Euroopa hõimudega, kes rändasid Kesk-Aasiast ning allutasid kohalikud ja ajapikku sulandusid rahvad. Pärslased ise olid impeeriumi tekkimise ajal oma kultuuri ja ühiskonna arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad. Suhtuti kohalike rahvaste uskumustesse ja kogemustesse lugupidavusega. Allutatud rahvaste ühiskonnakorraldust ja valitsusviise ei hakatud vägivaldselt muutma, vaid hoopis neile toetuda ja tagada sel teel kohaliku ülikkonna lojaalsus. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud
ründasid omakorda keskelt läbitunginud pärslaste põhijõudusid. Pärslaste read läksid sassi ning järgnes nende taganemine laevadele. Pärslaste ratsaväe hilinenud lahingusse sekkumine päästis nad täielikust katastroofist ning kreeklastel õnnestus vallutada vaid kuus nende laeva. Kokku hukkus kreeklaste andmetel 6400 pärslast. Samas oli lahingus hukkunud vaid 192 ateenlast ja 11 plataialast. Meritsi põgenevad pärslased soovisid vallutada kaitseta jäänud Ateena, kuid ateenlased said sellest teada ja asusid oma kodude kaitsele. Kui pärsia laevad Ateena lähistele jõudsid, olid ateenlased neid juba ootamas. Seepeale põgenesid pärslased lõplikult. Osa linnriike jäid aga Põhja- Kreekas siiski nende kätte. Pärast Dareios I surma alustas tema järglane Xerxes I ettevalmistusi uueks invasiooniks. Nelja aastaga kogus ta kokku hiigelsuure armee, mille kooseisus olid 46 erinevat rahvast. Selle suurus ulatus
regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht. Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo, ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul ei olnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki see on Darius I loodud või mingi haritlaste keel.
ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios
kõik selleks ajaks kirjutatud iraani peamised kultuurimälestusmärgid, allikad, pea kõik eelnev hävines, mida iraanlased olid senimaani loonud. Peale araablaste vallutusi ei säilinud mitte ühtegi iraani ajaloo allikat. Tekkis oht ka pärsia keelele (ehk pahlawi keel), kõik asendus araabia keelega. 9. Sajandil tekib farsi keel (suurte araabia keele mõjudega, u 40% araabia keele laensõnu). Pärslased aastani 559 eKr Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr. Saabusid Iraani aladele koos teiste Iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Mainitakse esimesena Süüria allikates, olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all. Esimene ajalooline isik Kambüüses, ta naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II, kes on algul Parsu valitseja. 553-554 eKr tõusis Kyros II Meedia vastu üles ja allutas ta,
Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Mo...
veini külaliste joogikarikatesse. Gümnaasion-spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis- ning riietusruum. (alastioleku koht, kuna sporditi alasti.) Hetäär-sõbratarid, kellega paljudel aristrokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted. Pederastia-homoseksuaalne suhe mehe ja nooruki vahel. Sõjad, lahingud, liidud: Maratoni lahing 490 ekr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased olid kahekordses enamuses. Pärslased tulistasid kreeklasi põhiliselt vibudega kaugelt.Kuid kreeklastel õnnestus pärslaste read sassi ajada ja toimus veresaun.Lahing lõppes kreeka võiduga. Termopüülide lahing 480 ekr. Kreeklased olid ligi neljakümnekordses vähemuses võrreldes pärslastega aga nad ei tahtnud alistuda. Pärsia kuningas Xerxes saatis kõigepeal 10 000 meest kreeklasi ründama kuid neil õnnestus tappa vaid 3 kreeklast. Seejärel saatis ta vihasena veel 20 000 aga need mehed põgenesid.
................................................4 5.Aleksander Suur.........................................................4 6.Pärsia kultuuriline taassünd jaklassikaline islam...................5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,siis juba muistsel ajal õppisisd nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus-
Poisid pidid tundma nälga ja valu kuid vinguda ja kurta ei tohtinud. 18 aastaselt võisid noored minna omavanuste salka mis kaitses Spartat. 20 aastaselt said neist täieõiguslikud sõjamehed. 30 aastaselt võisid nad pere luua ja õiguse rahvakoosolekul osaleda. Ka Sparta tüdrukud tegid läbi samasuguse koolituse kuid nende koolitus oli leebem. Nad elasid ema käe all. Sparta faalanks. Kreeka-Pärsia sõjad VI sajandil eKr vallutasid pärslased suure maaala Väike Aasias ja mujal. Linnad mis asusid Väike Aasia rannikul alistusid suurele Pärsia riigile ja pidid neile andamit maksma. Kreeklased ei tahtnud ülemvõimuga leppida ja seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla. Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia
aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning jumalaid. Vaatamata hiiglaslikule territooriumile oli Pärsia impeerium kahe sajandi jooksul suhteliselt stabiilne ühiskond ja allutatud rahvaste ülestõuse tuli harva ette. Pärsia suurriigile sai saatuslikuks Makedoonia Aleksandri sõjakäik (334
· HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks.
arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. Indo-Eurooplased-Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd- karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid-Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Pärsia suurriik-Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest
Termopüülide lahing Essee Koostas: 2008 See oli lahing kus pärslased purustasid Xerxes I juhtimisel Sparta väed Leonidas I juhtimisel. Surma said kõik Spartalased kuna nad olid treenitud võitlema surmani. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust mahtu läbi korraga vaid 2 kaarikut. Päev enne lahingut kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha Kreeka kuninga, kui ta alistub
vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465) On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Ta ründas 480- 479 eKr Kreekat aga kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peetud. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku Kreeka linnad. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4
vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465) On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Ta ründas 480- 479 eKr Kreekat aga kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peetud. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku Kreeka linnad. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4
Termopüülide lahing Pärsia saatis oma diplomaadid Leonidasega läbi rääkima. Pärslased lubasid Spartalastele paremat maad kus elada ehk nad oleks pidanud oma praegused kodud hülgama. Kui Leonidas keeldus, käskis Pärsia diplomaat neil relvad maha panna ja alla anda, mille peale ütles Leonidas kreeka keeles Molon Labe, ehk tulge ja võtke. Kuna pärslased ei saanud oma tahtmist oli lahing vältimatu. Xerxes ootas 4 päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule Pärslaste 3000 000 sõdurit kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, mis oli kõige kitsamas kohas 50 m laiune. Leonidas palus enne lahingut abi lähedal olevalt linnalt Phociselt. Phocise linn saatis 1000 meest kaitsma teed läbi mägede Spartalaste selja taha.
Väike-Aasia läänerannikul asuva kreeka linnad. Nende ülestõus suruti maha ning seejärel langesid pärslaste löögi alla juba ka Balkani poolsaarel asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Pärsia poliitilise ühtsuse taastajaks Dareios I. Tema esimene sõjakäik Sküütiasse luhtus.500a. paiku korraldasid pärslased suure ekspeditsiooni Naxose saare vallutamiseks. Naxoses korraldavad kreeklased ülestõusu, palutakse abi Spartalt, mis keeldub. Ateenlased otsustavad abistada, sest 1) nad mõistsid pärslastega sõjalise kokkupõrke vältimatust 2) Egiptuse, Musta mere väinade ja Traakia vallutamine pärslaste poolt takistas ateenlastel vilja ja ehituspuidu sissevedu. Pärsia suurriik org. ülestõusu mahasurumiseks kohale suured jõud. Esmalt suruti ülestõus maha Küprosel. seejärel
Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483. a-st ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 481, ähvardava sissetungi eel, mood suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajaks spartalased. 480 vallutasid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk- Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust
ajalukku? a) Maratoni lahing. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklasi juhtis Ateena väepealik Militiades. See väekoondis sai aga ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. b) Termopüülide lahing Kuningas Xerxes läks 480. a eKr Kreekat uuesti vallutama. Termopüülide lahingus ta sai aga surma ja pärslased võitsid (300 spartalast ja 50000 pärslast). Salamise merelahing. Pärslased läksid edasi Ateena poole, kuigi seal neid ootas kaotus ning Ateena laevastik võitis. Järgmisel astal purustas spartalaste juhitud Kreeka jalavägi pärslasi ja kihutas need minema. 6. Kreeka teadus ja teadlased a) Arstiteadus Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autor on Hippokrates
saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest. Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus
ehk siis rippaiad. Need ehitas kuningas Nebukadnetsar II kuuendal sajandil e.Kr oma naisele Amytisele. Babüloni linn oli väga suur ja kaunis. Linna kaitsesid igast küljest paksud müürid, mis olid kaunistatud valvetornidega. Keset linna oli suur ja kaunis tsikuraat. Linna külje all voolas otse Eufrati jõgi, mis andis linnale hea asukoha kauplemiseks. Peavärav oli hiiglaslik ja sinine ning oli jumalanna Istarile pühendatud. Aastal 539 e.Kr vallutasid pärslased Babüloni ja linn kaotas oma sõltumatuse. Aastaks 200 p.Kr oli linn tühi ja varemeis. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com www.google.ee et.wikipedia.org
..........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................................................................6 Ahhemeniidid (648-330 eKr)..........................................................................7 Pärslased aastani 559 eKr.....................................................................7 Nelja suure kuninga aeg (559-465 eKr).................................................8 Kyros II (550 529)...................................................................................8 Kambyses II (530522)................................................................ 8 Darius (Dareios) I (521486)..........................................................
Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled?
Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Perikles...
Antiikkirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus. See jaotatakse kahde suurde perioodi: 1) Klassikaline ajastu 2) Hellenistliik ajastu Antiikteater Vanakreeka teater kasvas välja Dionysose auks peetud pidustustest. Kõige algul olid tagöödiad. 5 saj. Keskpaiku hakkas Vanas Kreekas arenema tragöödia zanr. Suur osa oli kooril ja ühel näitlejal. Kolm tuntumat tragöödia kirjanikku: 1) Aicshylos 2) Sophokles 3) Euripides Aicshylos (525- 456 eKr) Oli neist kolmest kõige vanim kirjanik. Ta oli Atena demokraatliku riigitekimise kirjanik. Tema dragöödiate alguseks oli kangelaslood ja mütoloogia. Tema teostes jääb lugupidamine kõikide tegelaste suhtes. ,,Pärslased", ,,Aheldatud Prometeus". Sophokles (496-406 eKr) Tema oli see, kes tõi kolmanda näitleja teatrisse. Pärineb Atenast jõukast perekonnast, hea haridus (gümnastili...
kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: valitsejad kes 6 saj allutasid kõik maad Iraanist Egiptuseni, püüdisd alistatud rahvaste trad. Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud. riik oli jagatud suurtes asehalduskondadeks ehk satraapideks(seda tegi Dareios, pärsia kuningas kes sõdis kreeklastega). Kiilkiri kohandati pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel.Pärslased pöörasid suurt tähelepanu
Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias. Usundis on eristatavad kaks järku: 1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast. Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu
· Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad
962 – 922 aastat eKr ● Iisraellaste riigi õitseng kuningas Saalomoni võimu all. ● „Assüüria vallutab Iisraeli“ ● „Lamassu“ 10. 10 sajandi lõpp ● Saalomoni surma järel lagunenud iisraellaste riigist tekkisid põhjapoolne Iisrael ja lõunapoolne Juuda. ● „Kolm meest tulises ahjus„ 11. 721 aastat eKr ● Assüürlased vallutasid Iisraeli riigi ● „Iiobi kannatused“ 12. 539 aastat eKr ● Pärslased vallutavad Uus-Babüloonia. ● „Juutide tagasitulek vangipõlvest“
Aischylos Aischylos sündis 525. aastal Atikas suurmaaomaniku pojana ja suri 456 aastal Gelas. Ta oli Vana-Kreeka tragöödiakirjanik, kes kogus kuulsust pärast Kreeka- Pärsia sõdu. Aischylos oli esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas. Ta osales tragöödiaalastes argoonides ning saavutas kokku 13 võitu. Looming Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Mees võttis ainestikku müütidest et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse. Uuendused teatrikunsti...
3)heloodid – orjad, õigused puudusid Riigile pani aluse kuningas Lykyrgos ning 9/ 8 saj. eKr paneb kirja esimesed seadused. Kõrgem võim : 2 kuningat , basileuse – nagu väepealikud Vanemate nõukogu ehk geruusia – väh. 60 aastane Vigaseid inimesi ei vajatud – visati kaljult alla. KREEKA-PÄRSIA SÕJAD Kõige ohtlikum vaenlane Kreekale oli Pärsia. Pärsia vallutas Türgi osad ning ähvardas tungida Kreekasse ja seeläbi Euroopasse. 5. saj pärslased purjetavad Kreekasse laevadel – toimub Maratoni lahing – kreeklased võidavad ja saadeti kuller Ateenasse rõõmusõnumit viima. (Jooksis maratoni pikkuse maa ja jõudis ära öelda, et kreeklased rõõmustage, me võitsime ja langes surnult maha.) 480 eKr – uus sõjakäik – pärslased eesotsas Xerxesega. Lahing toimus Termopüülides (kitsas mägede vahe), sest sellest kohast pidi Xerxese vägi läbi minema aga kreeklased panid oma kaitse seal püsti
Ajal kui ei olnud veel elektrit, pidid inimeste riided ikkagi ju sirged olema. Olid ajad kui inimesed kandsid palju valget ja sitse – satse. Siis selleks et riided oleksid sirged, kasutati pressrauda mis olid malmist ja messingist, mitut moodi küttega. Inimesed taipasid, et vajutise all lähevad riided sirgeks ja eriti hästi veel kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed.
Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse basaltsambasse, mille üleosas on kujutatud kuningat õiguse-ja päikesejumal Samsilt seadusi vastu võtmas. Kassiidid Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mägedest pärit hõim, kes haaras Babülonis võimu peale selle rüüstamist hetiidide poolt. Uus-Babüloonia Uus-Babüloonia imperiumi hiilgus jäi siiski lühikeseks, sest juba 539 eKr vallutasid "vallutamata linna" pärslased. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Nebukadnestar II (605-539 eKr) liitis riigiga Assüüria endised provintsid ja teda tuntakse muu hulgas valitsejana, kes viis juudid "Paabeli vangipõlve". Pärast tema surma sattus Babüloonia pärilussõdadesse. Viimase Mesopotaamia valitsejana tõusis troonile sümpaatne, kuid kuningas ehk sobimatu Nabunaid (555-539 eKr). Kui põhja ilmus uus võim, pärsalsed pidi Nabunaid naasma Babüloni, kuid Babüloni elanikud ja
Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor. Tuntumaid peripteere on Zeusi tempel Olümpias ja Poseidoni tempel Paestumis. Kahekordse sammastereaga tempel on dipteros ja kuulsaim neist oligi Artemise tempel Efesoses. Kuulus oli ka Apolloni tempel Didymas, mille pärslased 494.aastal e. Kr. hävitasid, kuid mis hiljem uuesti üles ehitati. Templihoonel aknaid ei olnud ja seepärast hoiti uksed alati lahti. Vastupidi egiptuse templi salapärasele läbinähtamatusele, valguse ja varju kontrastile ja rusuvalt mõjuvale lõpmatusele ei hoia kreeka tempel midagi saladuses. "Usklik külastaja," ütleb Berliini ülikooli professor Wilamowitz-Moellendorff, "sisenes suure ukse kaudu, mis ainsana laskis sisse valgust
· Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad
Piibel- vana-juutide ajaloost ja uus testament-kristluse imeteod, 1 Jumal. Juutide jumal Jahve, 1.) Kokkuvõte Pärsia riigi kohta, märksõnad: riigi rajamine ja laiendamine, ühiskonna korraldus, riigi valitsemine, suhtumine vallutatud rahvaste kommetesse. Kuningas Kyros II alistas osa Iraanist, Väike-Aasia, Mesopotaamia. 525. a. eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Riigi piirid ulatusid Eugese merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtusid pärslased suure lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud enda kombeid peale. Alistatud maades jäi püsima endine õiguskord. Alamatelt nõuti Pärsia kuninga tunnistamist ja maksude maksmist. Riigi juhtis suurkuningas. Riik oli jagatud satraapiateks, mis ühtisid alistatud maade piirkondadega. Igas satraapias oli ametnik, kelle oli suurkuningas määranud, kes kogus makse. Kõige tähtsam oli postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia
saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja
Üritas oma võimu Väike-Aasia rannikule laiendada, kuid kiiresti tekkis sealsetest linnriikidest liit, mille juhiks sai Miletos, kellele omakorda andis abi Ateena. Tänu sellele suutsid nad peaaegu 10 aastat Kreekale vastu seista. 492 liideti see ala pärslastega. Miletose linn purustati ning inimesed müüdi orjadeks. Järgmiseks rünnakuobjektiks kuulutati Ateena. Esimene sõjarünnak (492) ebaõnnestus, kuna Kreeka laevastik hävis tormis. Teine katse tehti 490, maabuti Maratoni külas. Pärslased lõid oma laagri sinna üles. Ateena palus mitmetelt linnriikidelt abi, kuid nad jäeti üksi. Ateena vägede juht oli Miltiades, kelle juhtimisel töötati välja sõjaplaan: rünnata pärslasi kiirelt ja teravalt ning panna nende laevastik põlema. Üllataval kombel see ka toimis. Põlevad laevad külvasid pärslaste seas paanika. Kõik tormasid laevu kustutama ning sõda unustati. Ateenlased võitsid ligi 10 korda suurema väe. Ateena võidust teatama saadeti
kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku
Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2
Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim va...
VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks. 4) "Ilias" räägib Trooja sõja sündmustest, teine eepos "Odüsseia" kirjeldab kangelase elu. 5) Kreeka luulezanrid on: koorilüürika, monoodiline lüürika. 6) Monoodilise meelika kuulsaim autor on Sappho Lesbona saarelt. 7) Näitekirjandus arenes 5.saj. e.m.a. jumal Dionysose pidustustes vms. 8) Draama jagune...
· 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga tõrjuti pärslased ülemvõimu alla Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan. Uus ajajärk Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Hellenismiperiood. · Kreeka hiigelaeg 480-431 aastat eKr 2 võimsamat riiki: Sparta ja · Aleksandri suurriigi lagunemisel kujunesid sõltumatud (omavahel Ateena(demokraatlik) pinged. Ateenas poliitik Perikles edendas Ateena võimsust
Hellenismi võib Bütsantsi kontekstis tõlgendada geograafiliselt Kreeka mandrialana. Selline tõlgendus ei jõudnud kunagi riikliku tasandini (v.a juhul, kui taolist tasandit mõista Rooma moodi, ehk kui viia kreeklased samale tasandile paflagoonlaste ja traaklastega). Teiseks võisid bütsantslased mõista Helleneid ja Hellenismi samal viisil, nagu kaasaegsed ajaloolased, ehk kui antiikseid kreeklasi. Sellised kreeklased olid iidsed, paganlikud ja võõrad inimesed nagu egiptlased ja pärslased. Ainuke erinevus oli, et kreeklaste kohta oli läbi ajaloo, kirjanduse ja monumentide rohkem teavet. Kolmanda tähendusena tähistas sõna ,,Hellenid" igat sorti paganaid, seal hulgas iidseid kreeklasi ja ka teatud barbareid väljaspool impeeriumi piire. Neljandaks, Hellen võis olla igaüks, kes oskas kreeka keelt. Selline definitsiooni kasutus oli neutraalselt tunnustatud sõltumata religioonist, rahvuskuuluvusest või sotsiaalsest staatusest. Kui
Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid: Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastasid loodusjõude Anujumalate isa taevas Enlilanu poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad Eamageda vee ja tarkuse jumal Samaspäikesejumal Estararmastuse ja sõjajumalanna Templid: tähendas jumakla kohalolekut ja kaitses linna. Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraatastmiktempel
Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik. Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike-Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses. See on dipteer (seda ümbritseb kaks rida sambaid). Pikkus on 109m, laius 55m ja kõrgus 18m. 4. saj eKr põletati see maha, Aleksander Suur lasi selle taastada kuid see hävis hiljem maavärinas. 5. saj eKr hakkas joonia stiil levima Atika maakonnas ning omandas erijooni väiksemad ehitised, friisid kaunistatud reljeefidega. Pärslased suutsid lühikest aega Ateenas valitseda ja purustasid Akropolil olnud templid ja skulptuurid. Pärast sõda hakkasid ateenlased linna taastama ja uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli Akropolil Athenale püstitatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer, 8x17 sammastega. Sambad on kõrgemad ja saledamad ning entaas vähem rõhutatud, kui varasematel arhailise ajastu templitel. Talastik on kitsam. Säilinud vaid varemed. Akropoli läänetipus asub väravaehitis Propüleed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
