Nälja korral (ja veel mõned, uuri järgi) Heterofaaagia algloomade toitumine. Õgirakkude toime imetajates (sh inimeses) Ribosoomid Kõige väiksemad ja arvukamad rakustruktuurid. Valkudest ja RNA-ST (rRna) koosnevad kompleksid. Ülesanne on valgusüntees. Katalüüsib aminohapete vahelisi peptiidsideme teket valk. Mitokonder 2 membraani. Ülesanne on rakuhingamine energia tootmine (ATP kujul) glükoosi ja hapniku abil(jääkprodukt süsihappegaas). Olemas ainult päristuumsetes rakkudes. On oma DNA, ribosoomid, valgusüntees. Vana mitokondri sisse tekib mitu uut. Mitokondril ja kloroplastil on oma DNA! Vakuoolid olemas kõigis päristuumsetes rakkudes, suur tsentraalvakuool moodustub ainult taimerakkudes. Taimerakkudes moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust, vee ja toitainete varu, lõhustamisprotsessid. Seene ja loomarakkudes lipiidivakuoolid, varuained, hüdrofoobsete jääkide ladestamine.
Siledapinna ül:süsivesikute ja lipiitide süntees ja transport.Karedapinnalise ül.-valkude süntees ja transport.Golgi kompleks ül.:valkude lõplik töötlemine ja pakendamine,rakumembraani ja rakukesta moodustamine,lüsosoomide moodustamine.Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed.sisaldavad:lahustava toimega entüüme ja lagundavat materjali.Ül:ainete või rakustruktuuride lagunemine.Valkuoodid:ühekordse membraaniga ümbritsetud rakumahutid,vakuoodid esinevad kõikides päristuumsetes rakudes.Taimede vakuoodid:noortes rakudes koguvad sinna varuainet,vanemates rak.- ainevahetusjäägid,mõnedel taimedel-pigmendid,mürgid,osaleb raku siserõhu tekitamisel.Kahekordse membraaniga orgamellid:mitokondra-esinevad kõigis päristuumsetes rakudes(taimed,loomad).Ehitus:2 membraani,sisemembraan moodustab sopistusi-kristad(harjakesed),on oma DNA ja RNA,ribosoomid.Ül.rakus:varustamine energiaga.Plastiidid jagunevad:Kloroplastiidid ehitus-2 membraani,sisemembraan
omakorda moodustavad lihasraku skeleti. · Vibur tsütoskeleti osa, viburid on kõigi loomade permidel ja paljudel ainuraksetel. Tsentrosoom · On tuuma juures, puudub taimerakkudes · Loomarakkudes · Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid. · Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid. Sütoplasmavõrgustik · Karedapinnaline ER paiknevad ribosoomid, mis osalevad valgussünteesil. · Siledapinnaline ER Koosneb harunevatest torukestest ka nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud
valkude sünteesiks. 24. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni 25. Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel. 26. Transkriptsioon matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. 27. Translatsioon universaalne protsess, mis toimub nii eel-kui ka päristuumsetes rakkudes. Molekulaargeneetilised põhiprotsessid: 1. Replikatsioon (DNA süntees) 2. Transkriptsioon (RNA süntees) 3. Translatsioon (valgusüntees) DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Igast lähteraku DNA molekulist tuleb kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt jaotatakse. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses.
Endoplasmaatiline retiikulum ER e. tsütoplasmavõrgustik · Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER
· Pärilikkus-organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi · Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. · Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel · Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust · Genoom- geenide kogum · Genotüüp- geenide kogu organismide sees · Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste) Pärilikkuse molekulaar geneetilised alused Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA mo...
arv kromosoome vähem kromosoome Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad päristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kääviniidid Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees ovogeneesi võrdlus Spermatogoonid Ovogoonide hakkavad mitoosi teel paljunemine lõpeb paljunema looteeas ja murdeeas suguküpsuse saabudes jätkub nende
1)Spermatosoid saadakse spermatogeneesi käigus spermatogoonist. 2)Sest uusi sugurakke ei teki. 4.1-c,d,e 2-a,c,d,e 3-c,d,e 4-a,b,c,e 5-b,c,e. 5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud
ORGANELLID VARUSÜSIVESIK glükogeen tärklis glükogeen RAKKUDE piiratud piiramatu piiramatu JAGUNEMISVÕIME 5) bakteriraku erinevusi päristuumsetest rakkudest; Bakterirakud on eeltuumsed e. neil pole rakutuuma. Neil on rakukesta peal viburid ja karvakesed, mis on bakteritele kinnitumiseks. Nendes on oluliselt vähem organelle kui päristuumsetes. 6) tunda jooniselt erinevaid rakutüüpe, organelle.
mitmesuguseid aineid. Need on umbes 1 mikromeetrise läbimõõduga põiekesed, kus sees on ained mis lagundavad ensüüme. Lüsosoomi ülesandeks ongi ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks ja kudede lagundamine. Mis täidab rakku Tsütoplasma on rakku täitev geelisarnane aine, milles paikenvad kõik rakuorganellid. Tsütoplasma koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tsütoplasma on nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes rakkudes. Päristuumsetes tsütoplasma on aga koguaeg liikumises aga eeltuumsetes see seisab. Tsütoplasma ülesandeks on rakuorganelle ja rakutuuma siduda ühtseks tervikuks ning tagada nende koostöö. Tsütoplasmas on kõik raku elutegevuseks vajalikud ained ning see tagab toitainete laialikandmise rakus ning see aitab säilitada raku kuju. Tsütoskelett on valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi ja liikumissüsteemiks. See ühendab omavahel kõiki raku osi
klassile VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub
Geneetiline kood on seaduspärasuste süsteem mille abil nukleotiidi järjestuses olev info viiakse üle aminohappeliseks järjestuseks. Omadused: · Sünonüümsus koodi kombinatsioone on rohkem kui aminohappeid · Universaalsus geneetiline kood on looduses üldlevinud · Järjepidavus koodoneid loetakse järjest · Kattumatus ühe lugemiskorra ajal loetakse kõiki nukleotiide üks kord Eritähenduslikud koodonid: · Initsiaatorkoodonid: päristuumsetes AUG, eeltuumsetes GUG · Stoppkoodonid UGA,UAG,UAA
DNA lüli, fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum, genotüüp ühe isendi kromosoomides asuv geenide kogum, DNA pärilikui info säilitamine ja edasikandmine, mRNA info edasi kandmine rakutuumast ribosoomi, tRNA aminihapete transport, rRNA- ribosoomide moodustamine. (replikatsioon) DNA (transkriptsioon) RNA (translatsioon) valk, replikatsioon (DNA süntees, kahe ahelaline, toimub kõigis päristuumsetes rakkudes, A--T, G---C ) ja transkriptsioon (RNA süntees, ühe ahelaline, toimub rakutuumas, A--U, G---C) ensüümi olemasolu, matriitssüntees, DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti, toimub seal, kus on DNAd (rakutuum, mitokonder, kloroplast), translatsioon (valgu süntees, toimub ribosoomis, osalevad mRNA, tRNA, rRNA), stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi, geneetiline kood universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik, mittekattuv, MONOHÜBRIIDNE
ning tagab nende koostöö. rakuorganellid. Koosneb veest Sisaldab raku elutegevuseks ja vees lahustunud orgaanilistest vajalikke aineid, tagab ja anorgaanilistest ainetest. toitainete laialikandmise rakus, Tsütoplasma on nii on jääkainete eristumiskohaks eeltuumsetes kui ka ja aitab säilitada raku kuju. päristuumsetes rakkudes. Aminohapete süntees ja Loomarakkudes moodustab glükoosi lagundamine. ligikaudu poole raku mahust. Tsütoskelett Seob raku ühtseks tervikuks, Koosneb niitjatest valkudest. ühendab rakuosad, annab Moodustab tsütoplasmas võrkja rakkudele kuju ja vormi ning struktuuri, mis ühendab osaleb rakkude ja omavahel rakumembraani,
tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d. Tuumas paiknevad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat.
koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood liitorgan, sümbioos e vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel. Samblik-liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Seened kuuluvad päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, nt mitokondrid. Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama energia- ja süsinikuallikana orgaanilisi ühendeid ning seetõttu kuuluvad nad koos loomadega heterotroofide hulka. Neil mõlemal on ka rakukest. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks hulktuumne rakk. Eraldi grupp seente hulgas moodust üherakulised pärmseened, mille rakud
Säilib kaua, kuid laguneb osa vitamiine. c) pastöriseerimine - kuumutamine temperatuuril 72...74 kraadi, 15...20 sekundit - hävinevad rakud, kuid spoorid jäävad alles d) tündaliseerimine (ajalooline) - kuumutamine kõrgel temperatuuril mitu korda, vahejärkudega e) UV -kiirgus f) kuumutamine leegis g) antiseptikum - baktereid ja nende spoore hävitav ühend nt. piiritus, fenool Bakterite muutlikkus : *Bakteri rakkudes on mutatsioonide sagedus väiksem kui päristuumsetes. (Kuna bakterid paljunevad kiiresti, ja neil on kromosoom ühes korduses avalduvad neil kõik mutatsioonid)
Rakud on identse geneetilise materjaliga Rakud on geneetiliselt erinevad Ei toimu kromosoomide ristsiiret Toimub kromosoomide ristsiire Jagunemisel tekib 2 uut rakku Jagunemisel tekib 4 uut rakku Toimub 1 mitootiline jagunemine (neli faasi: Toimub 2 järjestikust mitootilist jagunemist pro-, meta-, ana- ja telofaas) vahepealse interfaasiga Mitoosi ja meioosi sarnasused: 1. Toimuvad päristuumsetes rakkudes 2. Mõlemi protsessi eel toimub interfaas 3. Mõlemil protsessil sarnased 4 faasi: pro-, meta-, ana- ja telofaas 6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon
tüüpi kesti. 1. Esikest, mille tekitab munarakk ise. 2. Teiskest, mille tekitavad munasarja rakud. Märkimisväärse paksuse omandavad teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel. Vakuoolide süsteem Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes! Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid a) noores taimerakus mitu, vanemas üks suur keskvakuool, mis täidab kogu raku b) noortes taimerakkudes toitainete säilitamine; vee säilitamine; sierõhu ehk turgori tekitamine c) vanemates taimerakkudes jääkainete kogumine; mürgiste ühendite kuhjumine; vesilahustuvate pigmentide kogunemine nt anttsüaanid (peet, mustikas, aroonia, põldmari)
seda kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Tsütoplasmavõrgustik on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Ribosoom on nii eel kui päristuumsetes raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu süntees. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga õmbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse,
arv kromosoome vähem kromosoome Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad päristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kääviniidid
tuum. ensüüme. Sekundaarsed- ristiolevast silindrikujulisest Tsütoplasma sisaldavad liskask tsentrioolis, mis koosneb rakus olev vedelik, mis aktiveeritud ensüümidele 3x9valgulisest mikrotuublist. koosneb peamiselt veest. See veel lagundatavaid aineid. Mikrotuublid on sisaldab ka süsivesikuid, Membraan sisaldab päristuumsetes rakkudes lipiide ja valke, orgaanilisi tarnsportvalke, mis esinevad valgulised ühendeid ja anorgaanilisi võimaldavad lõpp-produktidel torukesed. Tsentrosoom on ioone. Seal toimub pidevalt lüsosoomidest lahkuda. ühekordse membraaniga, tuhandeid biokeemilisi Peamised ülesanded on igas loomarakus on ainult reaktsioone. Talitab filtrina ja kindlustada surnud ja üks, ainult loomarakkudes.
keskkonnatingimustel. Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3
keskkonnatingimustel. Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3
· Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid 3. Protistide rakukestad · Väga varieeruva koostisega: SV(mitmekülgsed), valgud, mineraalid 4. Loomarakukestad: · Vaid munarakkudel on kestad loomarakudest. · Munarakkudest kanamuna näitel saame eristada järgmisi kesti: a) lubikest(koor) b) valkkest(munavalge) c) rebukest(munakollane), valguline ja ülesandeks, et takistab munakollase laiali valgumist.. Raku membraan päristuumsetes: · Membraan on elastne · Molekulid liiguvad piki membraani. · Vedelikmosaiikne membraani mudel Raku membraani ülesanded: 1. Ainete valikuline transport: a) Ei vaja energiat · Difusioon ainete liikumine kõrgemalt konsedratsioonilt madalamale. Nt. Aldeoolide difosioonide kopsudes, lõhnade haistmine · Osmoos lahusti ehk vee liikumine lahjemast lahusest kangemasse kuni
Tsütoplasmat läbib võrgustik, mida näeb ainult elektronmikroskoobiga. Tsütoplasma osaleb raku liikumises ja seob rakuorganid ühtseks tervikuks, ehk ühendab nad rakuks. Tsütoplasma ja tsütoplasmavõrgustik. 8 Ribosoomid Ribosoom on nii eeltuumsetes, kui ka päristuumsetes rakkudes. Ribosoomis asub aine, mille lühendiks on "RNA". Ribosoomi ülessanneteks on valkude süntees ja RNA säilitamine. Ribosoom kuulub tegelikult ribosüümide hulka. Ribosoom on makromolekul. Joonisel näidatud 10. punkt on ribosoom. 9 Rakutuum
Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. mRNA koos tRNA-ga nihkub ribosoomi suhtes edasi, millega luuakse võimalus uue tRNA pääsemiseks ribosoomi. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini, millega seostub ensüüm lahutab mRNA, tRNA ja sünteesitud valgu. Translatsioon on universaalne protsess, mis toimub nii eel- kui päristuumsetes rakkudes. Siiski kulgeb valgusüntees erinevates organismides veidi erinevalt. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke. Transkriptsioon on valgusünteesi regulatsiooni esimene tasand. Teiseks võimaluseks on mRNA molekulide lagundamise kiirus (ribonukleoaaside abil). Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Uute viirusosakeste
· Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. · DNA tähtsus organismis: · *säilitab pärilikuse informatsiooni · *annab päriliku informatsiooni edasi · RNA ribonukleiinhape · RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast. · Ribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühmast
4. Mõlema struktuuri sees on ensüüme sisaldav vesilahus: mitoplasma (maatriks) strooma 5. Mõlemas on oma DNA, RNA ja ribosoomid. 6. Mõlemas oma valgu süntees. 7.Mõlemad sisaldavad pigmente: pruun värvus klorofüllid jt 8. Mõlemad suuruselt sarnased. 9. Mõlemad paljunevad jagunemise teel. Erinevused: Mitokondrid Kloroplastid 1. Esinevad kõikides aeroobsetes 1. Esinevad vaid fotosünteesivates päristuumsetes rakkudes taimerakkudes. 2. Neis toimub raku hingamine. Eraldub 2. Neis toimub fotosüntees. energia (ATP). Vajab energiat. 3. Mitokondrite hulka mõjutab: hapnik, 3. Hulka mõjutab: taimekoe tüüp raku suurus, bioloogiline aktiivsus. (sammaskoes rohkem kui kobekoes), valgustatus, raku suurus. 4. Arv rakus: ~mõnisada 4. mõnikümmend Plastiidid taimerakus:
mRNA kolme järjestikulist nukleotiidi, millele vastab üks aminohape, nimetatakse koodoniks. Igale koodonile vastab üks kindel aminohape. Selles seisneb geneetilise koodi ühetähenduslikkus. Translatsioon algab initsiaatorkoodoniga ja lõpeb stoppkoodoniga. Geneetiline kood on mittekattuv, sest mRNA ükski nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse. Geneetiline kood on universaalne, sest kehtib samasugusena enamikus eel- ja päristuumsetes organismides. 8) selgitab valgusünteesi üldist kulgu. Valgusünteesiks vajatakse ühte mRNA molekuli, erinevaid aminohappeid ja ensüüme, energiaallikatena ATP ja GTP molekule ning erinevaid tRNA molekule. tRNA molekulide põhiülesandeks on aminohapete toomine tsütoplasmast ribosoomidesse. Iga uus aminohape lülitatakse sünteesitavasse peptiidahelasse vaid siis, kui seda aminohapet toonud tRNA molekuli antikoodon suudab komplementaarselt paarduda mRNA koodoniga. 1
Tütarrakkudes sama arv kromosoome Tütarrakkudes poole vähem kromosoome Kromosoomide ristsiire puudub Toimub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde, Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas; Toimuvad päristuumsetes rakkudes, Jagunemisel tekivad kääviniidid 44) Selgita mõisteid: Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Postembrüogenees - lootejärgne areng Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende
Kõikides rakkudes esineb 4 süsteemi: 1) Reproduktsiivne ehk paljunemine 2) Piiristav põhineb kestadel ja membraanil 3) Metaboolne põhineb ensüümidel 4) Energeetiline (põhineb ATP-l) Struktuuri tasemelt jagunevad kõik rakud: 1) Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2) Päristuumsed ehk eükarüoodid Olulisemad erinevused: - Tuuma olemasolu puudumine - Topeltmembraansed rakustruktuurid - Tsütoskeletis (päristuumsetes on, eeltuumsetes mitte) Bakterite ehitus (bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma): Limakapsel Esineb osadel bakteritel. Esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest. Ülesanded: 1) Säilitada niiskust 2) Seob rakke kolooniaks 3) Aitab liikuda Viburid Koosnevad valgust (flagelliin). Neil on korrapäratu siseehitus. Viburite abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda. Piilid Rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, millel 2 ülesannet:
Replikatsiooni tulemusena tekib ühest dna molekulist 2identset dna molekuli 2)Transkriptsioon-(matriitssünt, mille käigus saadakse dna ühe ahelaga komplementaarne rna molekul)geenistr-s sisalduva info ümberkirjutamine mRNA rakutuumas interfaasi ajal RNA polümeraasi toimel. RNA polümeraas seostub promootoriga, keerab j-jlt lahti biheeliksi. RNA polümeraas sünteesib DNA ahelaga komplementaarse mRNA molekuli 3)Translatsioon- universaalne pr, nii eel- kui päristuumsetes rakkudes.algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Geneetiline kood-mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit), ühetähenduslik-ühele koodonile ei vasta kunagi mitu aminohapet, mittekattuv-ükski nukleotiid ei kuulu samal ajal 2kõrvuti olevasse koodonisse Geen avaldub kui mingilt geenilt toimub rna süntees. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest,mis neis ühel v teisel
· haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid ühes korduses, tähis n, nt sugurakud (23 kromosoomi) · diploidne kromosoomistik kõik kromosoomid kaheses korduses, tähis 2n, nt kõik homoloogilised kromosoomid · enamikul organismidel on sugurakkudes 2x vähem kromosoome kui keharakkudes (igas inimese muna/seemnerakus on 23 kromosoomi) · histoonid on peamised kromosoomivalgud päristuumsetes (DNA on kromosoomides seotud valkudega), nende ülesanded: o kaitsevad DNAd. o pakivad kromosoome raku jagunemise ajal kokku. · Nukleosoomne fibrill moodustub DNAst, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste (1 kromosoom koosneb 1 nuklesoomsest fibrillist) · karüotüüp isendile omane kromosoomide komplekt, milles on oluline kromosoomide arv, suurus ja struktuur
vesinikuaatom (H), aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused. VALGUD SÜNTEESITAKSE DNA JUHISTE JÄRGI *Valgu sünteesile eelneb mRNA süntees rakutuumas e transkriptsioon. *Valmis mRNA liigub tuumast tsütoplasmasse. *Valke sünteesitakse tsütoplasmas asuvates ribosoomides. *Ribosoomid võivad olla vabalt tsütoplasmas, kuid võivad olla ka kinnitunud tsütoplasmavõrgustikule. *Peale transkriptsiooni toimub päristuumsetes rakkudes veel mRNA töötlemine osa järjestusi lõigatakse välja ning järelejäänud jupid pannakse uuesti kokku. *Nii võib ühe geeni pealt saada palju erinevaid mRNA-molekule, mille põhjal sünteesitakse eri valke. GENEETLINE KOOD *mRNAs olev info on kodeeritud *Igale kolmenukleotiidilisele lõigule vastab üks aminohape. *4 nukleotiidi võivad kolmekaupa kombineeruda 64-ks erinevaks koodoniks. *mRNA sisaldab translatsiooni alguskoodonit (AUG), millele vastab aminohape metioniin.
(toitainepuudus, jääkained kuhjuvad. *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : 1) Paksud kestad. 2) Vähene veesisaldus (15%) 3) Allasurutud ainevahetus. 4) Erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. 5) Elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune. * Spooride abil elabad bakterd üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Bakterite muutlikkus : *Bakteri rakkudes on mutatsioonide sagedus väiksem kui päristuumsetes. (Kuna bakterid paljunevad kiiresti, ja neil on kromosoom ühes korduses avalduvad neil kõik mutatsioonid) Inimese bakterkooslused : -meie sees ja peal elutsevad bakterid. *Inimese mikrofloora kujuneb sünnijärgselt.(esimesed bakterid tulevad ema sünnitusteedest. -> keisrilõikega lapsed põevad rohkem nakkushaiguseid. *Vastsündinu seedekulgla bakterkooslused kujunevad välja rinnapiima kaastoimel. -> Kunsttoituvatel lastel tekivad seedekulgla bakterkooslused palju hiljem ja
meioosi esimese jagunemise eel). Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas, mis keerab lahti DNA biheeliksi ning karüoplasmas olevatest nukleotiididest, vastavalt komplementaarsus printsiibile, moodustub kummalegi esialgsele ahelale kõrvale uus ahel. Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA- polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides. Translastsioon ehk valgu süntees mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekulis, sellist vastavust nim. Geneetiliseks koodiks. 3) Iseloomustage inimese kromosoomistikku (autosoomid ja sugukromosoomid), kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on
Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi.
sidemed (üksik/kaksik, kolmik sidemed on ka, aga mitte eriri biosüsteemides), C-st koosnevad molekulid omavad erinevat ruumpaigutust. O hapnik valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline. Õgirakud ehk fagotsüüdid kasutavad vabu radikale. Mädanevas haavas toodavad õgirakud vabu radikaale, mis hävitavad haigustekitajaid. Hapnikku on päristuumsetes elemendilt kõige rohkem, 70Kg-ses inimeses on hapnikku ca 40 kg. 2 H vesinik osaleb vesiniksidemete tekkes. Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 2,5; lastel oluliselt vähem happeline)
eemaldatakse mitteinformatiivsed lõigud) 2) RNA molekuli ensümaatiline jaotus mitmeks osaks 3) RNA molekulidele teatud nukleotiidide lisamine otsmistesse piirkondadesse 4) RNA molekulide lämmastikaluste keemiline muutmine Translatsioon: Koht: Eeltuumsetel vabaltasetsevates ribosoomides, päristuumsetel karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrite ja kloroplastide ribosoomides Aeg: Eel- ja päristuumsetes koguaeg Eeldused: 1) Vaja ribosoome 2) vaja kõiki 3 tüüpi RNA molekuli 3) vaja energeetilisi faktoreid (nii ATP-d, kui GTP-d) 4) vaja ensüüme (kõige tähtsam peptiidi süntetaas sünteesib peptiidsidet) 5) vaja kõiki aminohappeid (20) Komplementaarsus: mRNA G C A U C G tRNA C G U A G C Komplementaarsus realiseerub kolmeste nukleotiidiplokkide kaupa. Tegemist on geneetilise koodi põhisüsteemiga
9 Ühetähenduslikus alati sama doodikombinatsioon määrab ära kindla aminohappe. Universaalsus koodi põhimõtted on samad nii eeltuumsetel, kui ka päristuumsetel. Nii taimedel, seentel ja loomadel. Pidevus (nukleotiide loetakse kolmekaupa) Vastavus kindlale koodonite arvule vastab kindel aminohappejääikde arv. Eritähenduslikud koodonid : 1. Initsiatsioonikoodonid alguskoodonid AUG päristuumsetes GUG osad bakterid, mitokondrid, kloroplastid. 2. terminaatorkoodonid stoppkoodonid (lõpetavad valgusünteesi). UGA, UAG, UAA valgusünteesi lõpetamiseks on vaja vaid ühte koodonit. Valgusüntees e. translatsioon : Koht : - ribosoomides - eeltuumsetel tsütoplasmas - päristuumsetel mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - Kogu aeg ja natuke ka peale surma Olemus : - kodeerimistüüpi reaktsioon Komplementaarsus :
vabanevad keskkonda (siis on ümbetöödeldavat materjali palju. Autogaagia eneselagundamine. Surnud rakkude osade lagundamine. Vastse kudede lagundamine nukustaadiumis, emaka taandareng peale sünnitamist, kullese saba taandareng. Heterofaagia kehale mitteomaste struktuuride lagundamine. Ainuraksete toitumine. Võõrobjekt haaratakse raku ja lagundatakse (ulatuslike põletike korral vabaneb osa ensüüme ka keskkonda) Vakuoolide süsteem päristuumsetes rakkudes. 22.01.2011 Rakutuum Tuumaümbris: 2 membraani/poorid KT süsteem: signaaljärjestused Karüoplasma: Vesilahus, mis täidab rakutuuma ja on eraldatud tsütoplasmast. Kromosoomid (karüoplasmas): isekordistuvad molekulikompleksid, mille koostises on DNA/RNA/valgud. Ehituse alusel eristatakse ühekromatiidilised ja kahekromatiidilised.
Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. DNA tähtsus organismis: *säilitab pärilikuse informatsiooni *annab päriliku informatsiooni edasi 2.Rakuteooria põhisesiukohad. kõik organismid on rakulise ehitusega (taimed, loomad - rakulise ehitusega) uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (1.rakud tekivad ainult rakkudest; 2
kahes rakuorganellis kloroplastis ja mitokondris. DNA põhiülesanne on päriliku informatsiooni säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Kui rakud jagunevad, siis peavad moodustunud tütarrakud saama samasuguse päriliku info, kui lähterakus. Seetõttu toimub enne jagunemist DNA kahekordistamine. MLB 6001 Üldbioloogia 11 DNA ei ole pärilikkuse kandjaks mitte üksnes päristuumsetes organismides. Kuigi bakterites rakutuum puudub, on neis igaühes üks rõngaskromosoom. Viirused pole küll iseseisvalt elavad ja paljunevad organismid, kuid ka igas viiruseosakeses on pärilikkuse kandja DNA või RNA. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. Seetõttu on oluline, et ta
Selle tulemusena dissotseerub RNA rho-sõltuva terminaatorjärjestuse kohal matriitsilt. 2. rho-sõltumatu terminatsiooni mehhanismi korral on terminaatoriks järjestus, mis kodeerib stabiilset G-C rikast juuksenõelastruktuuri ning sellest 3' suunas jääb mitu U-d. Terminatsioon toimub pärast U-de lülitumist. Juuksenõela moodustumine viib RNA:DNA hübriidi lahutamisele U-rikkast järjestusest. Eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes toimub transkriptsioon põhiliselt sama skeemi kohaselt nagu prokarüootideski kuid esineb siiski ka teatavaid erinevusi. Nagu eespool mainitud, on eukarüootidel kolm erinevat RNA polümeraasi, mis sünteesivad erinevaid RNA molekule. Transkriptsiooni esimeses etapis sünteesitakse nn. premRNA, mis sisaldab oma stuktuuris nii valgu sünteesi kodeerivaid piirkondi eksoneid- kui ka valgu sünteesiks mittevajalikke järjestusi introneid
Iga mRNA molekul on varustatud nii translatsiooni algus- kui ka lõppkoodoniga. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG. Initsiaatorkoodon määrab ära nö lugemisraami.Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA, UAG. Neile ei vasta ükski aminohape. Kui translatsioon jõuab üheni nendest, siis valgusüntees lõpeb ja st nimetatakse neid stoppkoodoniteks. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Translatsioon toimub nii eel- kui päristuumsetes rakkudes. Aga need erinevad omavahel. Koodon- mRNA. Antikoodon-tRNA. Valgusünteesi etapid. 1.mRNA ühineb ribosoomiga. 2. mRNA initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3.ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside. 5
spetsiifilist järjestust suunates valgu lagundamise teele. Seega täidab tmRNA kõigepealt tRNA, seejärel nii tRNA kui mRNA ja lõpuks ainult mRNA funktsiooni. tmRNA lugemisraam (kodeeriv järjestus) lõpeb stop-koodoniga, mis suunab valguahela lõpetamisele. Peale tmRNA poolt "märgitud" valgu vabanemist ribosoomidelt see lagundatakse. Nii ei saa osaliselt sünteesitud valgud eksitada raku normaalset elutegevust. Eukarüootse translatsiooni eripära Eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes toimub valgusüntees põhiliselt sama skeemi kohaselt nagu prokarüootideski. Nagu eespool kirjeldatud, on eukarüootide ribosoomid suuremad ja sisaldavad suhteliselt rohkem valku. tRNA molekulid on eukarüootides sama suured kui bakteris. Nagu prokarüootides, on ka eukarüootides initsiatoorne tRNA eriline metionüül-tRNA, mida aga ei formüleerita. Tähistus: Met-tRNAiMet. mRNA ehitus eukarüootides on võrreldes prokarüootsete mRNA-dega oluliselt erinev: 1
annaabi.ee 
