Aleksander ii Sissejuhatus. Aleksander II oli Venemaa keiser, kes valitses 1855-1881. Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad
Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I
Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti rikkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni. Roseni deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara
Millised tegurid aitasid kaasa talude pärisostmisele? Paljude talumeeste unelmaks oli kindlasti omada oma talu ja oma põllumaad. Talupoegadel tuli palju võidelda oma eesmärkide eest ning 1850. aastal algaski talude päriseksmüümine. Millised olid need tegurid, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele? Talude pärisostmisele aitas kindlasti kaasa pärisorjuse kaotamine 1816. aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
1. Senine mõisapidamisvorm oli iganenud ja mõisnikud ei suutnud oma kulutusi katta 2. Talurahva halb seisuslik olukord kiskus alla Venemaa mainet Euroopas 3. Keiser Aleksander I oli innustatud valgustusideedest ja liberaalse mõtteviisiga 4. Mõisnike omavoli piirati ja talupoegade õigusi ja kohustusi reguleeriti 1802. aasta ja 1804. aasta talurahvaseadustega 5. Vene keskvalitsus käis rüütlitele peale, et nad leevendaksid talupoegade olukorda 6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees
2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
Pärisorjast peremeheks Eesti rahavaajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Ametlikult jõuti sellele otsusele sammhaaval. Pärisorjuse kaotamisel oli kaks külge positiivne ja negatiivne, mis on tüüpiline omadus iga ajaloo sündmusele. 18.sajandil oli mõisnikel hea elu soodne viljaturg ning kõrge sissetulek, seega ei huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid
kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub.7.Too välja 5 olulist momenti seaduste sisust. Teokoormiste norm, Kodukari õiguse piiramine;Talude pärandatav kasutamisõigus;Õigus omada vallasvara;Vallakohtute loomine.8.Mis olid seaduste vastuvõtmise tagajärjed?Talupojad ei vabanenud mõisnike alt- pärisorjad;Tp said talusid edasi pärandada; Teokoormiste fikseerimina muutis tp. Elu kohati kergemaks9.Mis olid pärisorjuse kaotamise põhjused?see takistas majanduse arengut-töö mõisapõllul ei olnud enam nii tulus;Kriis mõisamajanduses-kulud olid suuremad kui tulud;Aleksander I tahtis tp elu kergendades oma mainet parandada. 10.Too välja 5 momenti seaduste sisust.Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks Pandi perekonnanimed;Tp sai maad rentida mõisniku käest;Rendilepingud- koormiste piiran tühistatiEi tohtinud minna linna, kuid võis vahetada mõisniku.11
Helen Poobus 11B Eesti talupoegade olukord Vene riigi koosseisus, pärisorjuse süvenemine, pärisorjuse kaotamise vajadus ja järkjärguline kaotamine. Aleksander I valitsemise ajal hakkas Eestis paranema talupoegade senine kehv elukorraldus. 1802.aastal kinnitas ta talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talumehelt ei tohi seda ära võtta. Piirati ka talupoegade müüki. Täpselt sama protsess toimus ka Liivimaa talupoegadega. Kaks aastat
Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3
Alexander I reformid. Riigisüsteemi valitsemise ümberkorraldamine, haridusreformi ühisekooli loomine. Araktsejevlus. Venemaa tegelik valitseja Alexander I valitsus aja lõpul, on keisri usaldusalune krahv kindral Araktsejev, kes valitseb riiki väga karmilt ja täpselt nagu sõjaväe osa. Dekabristide ülestõus Pärast Alexander I surma pole Venemaal 2 nädalat valitsejat, seal ajal korraldavad aadlikud ja sõjaväelased mässukatse kodanike vabaduste kehtestamiseks ja pärisorjuse kaotmiseks, mäss kukub läbi, juhid hukatakse paljud saadetaks sunnitööle. Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist.Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadus 1816.a
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku
regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat.
EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine
Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Venemaal. Pärisorjuse
mõisnikust ja ei tohi viimase loata elukohta vahetada Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti, keskus Tallinn Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, keskus Riias Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2.Uendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisa majandust. 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavaliTuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 1819. Vabastati Liivimaa talurahvas
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele
(1p) Tsaar Aleksander I 7.Pärisorjuse kaotamist on peetud poolikuks reformiks, miks?(1p) Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning see säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 8.Märkige rist õigesse tabeli lahtrisse.(5p) jah ei Talupojad vabastati pärisorjusest koos maaga + Talupojad võisid pärast pärisorjuse kaotamis sõlmida lepinguid + Talupoeg võis linna elama asuda + Talupojad ei tohtinud elukutset vahetada + Pärisorjuse kaotamise järel said talupojad perekonnanimed +
Pärisorjuse kaotamine Õpik §21, lk 134-135 18. sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal...
Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult
Ka saksamaal on alates 11 sajandist sünonüümselt kasut slaavuse terminit , algselt paralleelselt servisega. Tüüp termin oli ka maurus. Üpris juhuslik , et just slaavlaste nim sai orja termin laialdaselt kasut 13 sajandist kuni tp. Ka Liivimaal on servi termin allikates esinenud, kuid mitte sagedalt. Mida aeg edasi, tuli üha rohkem kohalike keelte mõjul termineid (11-12 saj). Terminite hulk mittevabade tähistamiseks oli tohutu. Saksak termin on Leibeigenschaft( pärisorjuse tähendus, põhiline väljend ka eesti pärisorjade tähendus). Ka see seot lad k termioloogiaga, I korda ilmub allikatesse 14 saj, tegelikult juba varem, alates 11-12 saj allikates on ilmumas tüvi Eigenschaft, mis on tõlge lad keelsest lausest homo proprius, ellegi oma-> Eigenmann, pr aladel pärisorje sageli nim homo proprius. Rõhut tugevalt sõltuvuse puhul omandi tähtsust, terminitega tähistati tp, kes kuulub kellelegi. Sageli kasut pr allikates sün servile
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE:
Ajaloo KT 16.PTK 1. Miks kerkis 19.saj alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus? Pärisorjuse kaotamise järel jäi talurahvast ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid. 2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised. Toimusid ka rahutused, usuvahetusliikumised, väljarändamised. 3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata, nad pidid mõisalt oma talumaid rentima. 4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima. 17.PTK 1.Milline oli tähtsus talupoegade jaoks 19
toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa
Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balti sõda: Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant, Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel:
kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist, kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale halba mõju. Vabameelsuse võidulepääs, valgustuslike ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. Aadli majanduslik seisukord halvenes, kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike majandusolusi rahuldada Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse kaotamine on hea, kuna siis võib olla talupoeg huvitatud oma tööst ja tahab
3.Kirjeldage haridusolusid 19. Sajandil. · Neljaastmeline ühtluskool · läänemere mubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskus oli TÜ · tartus ja tallinnas tegutsesid gümnaasiumid · talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool · hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele · tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas täielik lugemis ja mingi osa kirjutamisoskus 4.Mis kaasnes pärisorjuse kaotamisega? · talupojad võisid sõlmida lepinguid · võisid omada vallas- ja kinnisvara · talupojad ei tohtinud elukutset vahetada · liikumisvabadus oli talupoegadel piiratud pidid talu mõisnikelt rentima 5. Mõisamajandus 19. Sajandi algul. · Edenemise aluseks oli viljatoomine. · Peamine sissetulekuallikas oli viin. · Väljaminekud olid suured, hakati võtma võlgu. · Viljatootmise tooraineks sai kartul.
· Sõja aegadel süvenes majanduslik surutis. Talurahva vabastamine pärisorjusest: · Eeskujuks 1807.aastal agraarreform Preisimaal. · 1816-Pärisorjusest vabaks Eestimaa. · 1819-Pärisorjusest vabaks Liivimaa. · Maa mõisniku ainuomandiks, seda sai talupoeg rentida ja pidi täitma rendilepingut. · Esialgu ei toonud pärisorjusest lahti saamine muudatusi. · Perekonnanimede panek, eestindati need 1930-te teisel poolel. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist: · Põhisissetulek jätkuvalt teraviljaksavatusest. · Hoogne mõisastamine, kuna taheti suuremat sissetulekut. · Uued sissetulekuallikad:peenvillalammaste kasvatus, piimakarja arendamine, kartul.
Pärisorjus on üks orjuse praktikaid. Kaasaegsed 18. sajandil pidasid eestlaseid orjadeks. Knapp pidas tõelist pärisorjust orjuseks. Leibenschaft ehk keha omamine. Pärisorjus on ajalooline termin, pärisorjust kui õiguslikku situatsiooni kriteeriumi, millega pärisorjused sarnaseks pole võimalik leida. Saksamaal loobutud pärisorjuse terminist. Pärisorjust ise uurida: õiguslikult (milline tegelikult talupoja seisund), mõiste ajaloolisus (mille kohta kasutatud pärisorjuse terminit). Kostelleck on pärisorjust keskaja ja varase uusajaga enim seostanud. Pärisorjus kinni järjepidevas traditsioonis. Kreekas erinevaid termineid mittevabade kohta (majapidamisorjad, sõjavangidest orjad). Helotid Spartas, oma majapidamisega, sunnismaised, on nimetatud riigipärisorjadeks, 7.-8. sajandil e. Kr. Esimene ametlik orjust kritiseeriv leping Rahvaste Liidu ,,Orjuse konventsioon". Eestis oli orjust 14. sajandi lõpus 15. sajandi alguses talupoegade üle rakendatud. 1956
Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talude märksõna raharendile. Järk- kruntiajamine. number Järguline Talude liikumisvabaduse päriseksostmise andmine. korra kehtestamine.
Eesti talurahva vabastamine 1. Talurahvareformid a) Uuenduste vajalikkus: pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE:
Eesti rahvuslik ärkamiseaeg Eesti 19.sajandil Pärisorjuse kaotamine ❏ Pärisorjuse kaotamisele aitasid kaasa Prantsuse revolutsioonist alguse saanud uued ideed. ❏ Pärisorjus takistas majanduse arengut. ❏ 1816.a-l Eestimaa ja 1819.a Liivimaa kubermangus anti välja talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. ❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos. ❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit. ❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli ikkagi sama kõrge, kui varem. ❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi. Majanduselu 19.sajandil ❏ Et võistelda teiste piirkondadega kaubatootmises, pidid siinsed mõisnikud
raha maa ostmiseks raha ning see oli pikaajaline protsess. Seetõttu jäid paljud talupojad esialgu veel mõisniku eestkoste alla. Kuni 19. sajandi alguseni oli talurahva igapäevaelu korraldamisel keskne osa mõisal, mille piirkond hõlmas ka kohtupiirkonna. 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond, mille keskseks institutsiooniks sai vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad funktsioonid. Pärisorjuse kaotamine nõudis omavalitsuse senisest selgepiirilisemat kindlaksmääramist. 1816. ja 1819. aastal moodustatud omavalitsus sõltus veel suuresti mõisnikust. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aastal. Seadused tõid mõningaid muudatusi ka talupoegade koormistes. 19. sajandi keskpaiku algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile, mis muutus sajandi teisel poolel valitsevaks. 1868. aastal kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul
Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine · Talude päriseks ostmine algas · Eeskuju Lääne-Euroopast ITAALIAST · Juhid haritlaskond (Hurt, Jannsen, Jakobson, Cimze, Masing, Faehlmann, Kreutzwald, Reiman) Põhjused: · Seisuslike vahede kaotamine · Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine
Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid Aleksander III (18811894) Venestaja Politseiriik ja karm tsensuur Nikolai II (18941917) Haritud ja kultuurne, poleks tohtinud keisriks saada 19041905 Vene
E N M A R A R I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5. 11. 6. 9. 10. 2. 4. 1
Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. Kuid ta ei teadnud ju komponeerimisest midagi ega tundnud muusikateooria aluseidki. Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Ta alustas romansside ja väikeste orkestripaladega. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule pühenduda, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Mussorgski majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma vennast ja sõpradest ning veetis ühe rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalist ja filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x
Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool
Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Liivimaal mõisnikud keeldusid, lõpuks võeti neilt ära ka mõisad, mis olid neile läinud enne Rootsi aega. Riigile kuulus nüüd 5/6 maast. Talupoegade igapäevaelu suuresti ei muutunud. Põhiline muudatus oli, et kuna mõisnik ei olnud enam mõisa omanik, siis ei olnud ta enam ka talupoja omanik. Pärisorjuse lõpp seisis ukse taga. Clas Tott'i maaseadustik-Kinnitati 1671. aastal Stockholmis. Loetakse pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks. Talupoeg võis mõisniku maksude omavolilise tõstmise korral kohtusse kaevata. nõiaprotsessid-17.saj levis arvamus, et mõndadel inimestel on maagilised võimed, mis on omakorda ohuks teistele elanikele. Academia Gustaviana-1632. aastal avati Tartu Ülikool. Rõhutati, et see on loodud kõigile siinsetele
3. Kuivõrd oli oluline talupoegade/mõisnike jaoks talurahvaseadus? Miks? Talupoegadel ebasoodne, sest see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised. Reguleeris mõisnike ja talupoegade suhteid, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ühtegi osapoolt. (ei mõisniku, ei talupoega ega ka riiki) 4. Mis aastal, kelle poolt, millised muudatused õigused ja kohustused tõi endaga kaasa pärisorjuse kaotamine? Miks valmistas pärisorjuse kaotamine rahvale ka pettumuse? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. Aleksander I poolt Talupoegadest vaba talupojaseisus Talupoegade ost ja müük keelati lõplikult Võisid sõlmida lepinguid, omada vallasja kinnisvara, kuid ei tohtinud elukutset vahetada Liikumisvabadus oli piiratud Talurahvale valmistas kõige suurema pettuse maaküsimuse lahendus: maa kuulutati
..................................................................9 5.1 Usuvahetus........................................................................................................................9 5.2 Reformid......................................................................................................................... 10 5.3 Uued talurahva seadused(1863. ja 1867. a).................................................................... 11 6. Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega......................................................12 6.1 Majandus XX.sajandil.....................................................................................................12 7. Kokkuvõte ............................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................15
kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja muutmine avaliku mõttevahetuse aineks, jäid enamik valgustuslikke publitsiste oma nõudmistes ettevaatlikeks, pidades näiteks kohest pärisorjuse kaotamist enneaegseks. Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö.
1. Millised olid pärisorjuse kaotamise eeldused ja põhjused? · Mujal kaotati juba see ära ja kuna meil võeti eeskuju euroopast, eriti saksamaal. · Prantsuse revolutsioon. · Kriis põllumajanduses · koolid ja haridustaseme tõus 2. Mida pärisorjuse kaotamine eesti rahvale andis? Mida mitte? · Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · nende müük keelustati · Ei saanud: · likumisvabadust ja elukutset ei tohtinud vahetada 3. Mida kujutas endast 19. saj. vald? Milise olid valla ülesanded? · selle moodustas ühel maaalal elevad talupojad, kandsid mitmesuguseid kohustusi: · magasivilja kogumineõ · koolide- teede ehitus · vaeste hoolekanne · kohtuvõim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
