äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950)
Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) Täname kuulamast!
vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused kodumaa saatuse le ning viimased kogud, mis on ilmunud vlismaal, pab autor silitada rahva mttelaadi ja videlda ebajumalatega. Luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Koorvik (1920), Hbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit vrsid (1924), Rnikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesel (1931), Pike ja jgi (1932), Saatana vari (1937), Phjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule-ema (1942). Eokene, eo-eo Sina oled imeline talleken, Malleken! Valge vikse punsund kega, vega mistmatumaga sa mulle tlemata armas.
1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik". "Kümme kirja Ingile"- luuletsükkel, mis räägib armastusest tema ja ta naise vahel. Võib pidada Eesti ilusaimaks armastusromaaniks värssides. Visnapuul oli kolm armastust: naine, kannatav inimene ja Jumalkõiksus. 1925 "Ränikivi" Iseloomustab skeptilisus, üksikisiku õnnetus ja vastandid: igavene-üürike, jumal- saatan, süda-liha, joobumus-kannatus, elu-surm. Luulekogud: Maarjamaa laulud 1927, Puuslikud 1929, Tuulesõel 1931, Päike ja jõgi 1932, Saatana vari 1937, Põhjavalgus 1938, Kaks algust 1940, Tuule-ema 1942.
Pildil on Visnapuu paremalt esimene. Loomingu üldiseloomustus · Esikkogus "Amores" ning järgmistes kogudes "Jumalaga, Ene!", "Käoorvik", "Hõbedased kuljused" ja "Talihari" eitas Visnapuu uusromantilistele kunstikonteptsioonidele toetudes varasemaid eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi. Valdavad intiimsed meeleolud ning eleegiline või groteskselt väljakutsuv hoiak. · Kogud "Ränikivi", "Maarjamaa laulud", "Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat. · Ülevaate sõjaeelsest loomingust annab valikkogu "Kaks algust". · Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline
kuljused" ja "Käoorvik". Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Nagu eesti luules üldse, nii tuleb ka Visnapuu 20. aastate alguse loomingus esile elulähedane ajaluule. Kogudes "Ränikivi" (1925), "Maarjamaa laulud" (1927), "Puuslikud" (1929) ja "Tuulesõel" (1931) on valdav mõtte- ja koduluule. Neis kogudes mõtiskleb Visnapuu kodumaa olude ja elukorralduse üle, püüab süüvida rahva mõttelaadi ja võitleb ebajumalatega. 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja pöördub järgmises kogus "Päike ja jõgi" (1932) looduse poole, otsides selle igavesest ringkäigust tasakaalu.
Kõik vabaaeg kulus tal enesearendusele. Isegi kui ta koolis ladina keelt ei saanud õppida siis hiljem võttis ta kätte ja õppis ladina ning saksa keele ära. Ta oli pisut mässumeelne. Ka Vabadussõjas osales ta. Hiljem avastati tal tuberkuloos. Tal oli südametromboos ja sattus Port Jeffersoni haiglasse kus ta mittu nädalat vaevles. Ta suri 3. aprillil 1951 Luulekogud "Amores" "Jumalaga, Ene!" "Talihari" "Hõbedased kuljused" "Käoorvik" "Ränikivi" "Maarjamaa laulud" "Puuslikud" "Linnutee" Luulekogusid ilmus Visnapuul veel palju aga neid ei hakka siia ma tooma. Esimesed luuletused avaldati 1908 aastal. Tema ja Under olid need kes lõid rühmituse "Siuru" ja nende hüüdlauseks sai carpe diem ehk naudi päeva. Siuru ametlik sünd on 17.mai 1917, mille on kirja pannud A. Adson. Visnapuu luule oli pigem sügava mõtteline. Tema luuletused olid nendest asjadest mida ta oli läbi elanud ja tundnud. Tsitaadid
välismaal Jahedad suhted Kirjanikkude Liiduga Gailit ja Elas kitsastes tingimustes Visnapuu Kaotusevalu seoses ema ja isa surmaga Visnapuu Berliinis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming 20-ndatel "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) Valdav oli mõtte- ja koduluule Kontrastsed meeleolud Ei suutnud olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja Pöördub looduse poole, otsides selle ringkäigust tasakaalu 30-ndad Visnapuust saab talumees Hakkab Luunjas rajama esimest päriskodu Abikaasa põeb kopsuhaigust Pärast riigipööret Pätsimeelne Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik
kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukultuuri vastu.Luules olid olulised üksiksõnad,kasut.palju tegusõnu,hüüumärke.Venemaal tegutses- id Hugo Futurismid,nende loomingu kaudu levis see suund ka Eestisse. Armastusluule kogumikes-"Jumalaga,Ene"-1918."Käoorvik"- 1920.Ajaluulet kogu- mikes-"Talihari";"Hõbedased kuljused"-sokeerivad,grotesksed luuletused.-"Ärge tapke inimest".Küpsem periood-Sel perioodil on Visnap. luule kahtlevam,sün- gem,murelikum."Ränikivi";"Puuslikud".Visnap.luulestiil-Kasutas L- Eesti murd- ele omaseid vorme,nt. ei jõvva.Luule musikaalne,kordub mõni rida v sõna. H.Talvik-boheemlaslik,põgenes kodust kooliajal,Kohtla põlevkivi kaevanduses töötas.1937 abiellus B.Alveriga.1945 H.arreteeriti-süüdistati spionaazis.Tema mõtteviis ei sobinud Nõuk.aega.Saadeti Siberisse 5a-ks.Tema lemmikluulet. olid Baudelaire,Dostojevski,Villon."Palavik"-dekadentlik- liikumine,mida isel. väsimuse,languse tajumine,pessimism.Kuj. kultuuri allakäiku
aprillil 1951 USA-s New Yorgis, kus tema põrm tuhastati. ____________________________________________________________________ *propaganda- poolehoidjaid taotlev selgitustöö **emigreeruma- välja rändama 5 LOOMING 1917 "Amores" 1918 "Jumalaga, Ene" 1920 "Talihari" 1920 "Hõbedased kuljused" 1920 "Käoorvik" 1924 "Valit värsid" 1925 "Ränikivi" 1927 "Maarjamaa laulud" 1929 "Puuslikud" 1931 "Tuulesõel" 1932 "Päike ja jõgi" 1934 valikkogu "Üle kodumäe" 1937 värssromaan "Saatana vari" 1938 "Põhjavalgus" 1947 "Ad astra" 1940 valikkogu "Kaks algust" 1942 ballaadikogu "Tuule-ema" 1946 "Tuuline teekond" 1946 "Esivanemate hauad" 1947 "Ad Astra" 1947 "Periheel. Ingi raamat" 1948 "Mare Balticum" 1950 "Linnutee. Rännuraamat" 6 LAUL SEST JÄLEDAST Henrik Visnapuu
kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Henrik Visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule- ema (1942). Laske Mul Olla kuri Laske mul olla kurb. Kurbus jumalast on kingitus meile siin. Kurbust kõigile! On südamen õnn ja piin. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, jumala käest, nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest, tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, ken oled nüüd, sina, ken läksid jo
Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. 5 Teosed Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed
Tegemist on väga kirglike, igatsevate, armupuhanguid täis luuletustega ning on näha, et tegemist ei ole vaid ühekordse hetkelise armumisega, nagu eelnevalt, vaid millegi püsivaga. Lõpuks on ta leidnud selle kindla pidepunkti enda elus. Selle tõestuseks on järgnevad aastad (1925-1932) ta elus kõige viljakamad loomeaastad ning ta on jõudnud oma loomingus küpsusjärku. Sellel perioodil avaldab ta viis luulekogu: ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud", ,, Puuslikud" ,, Tulesõel" ja ,, Päike ja jõgi". Nendes teostes on näha, et vähenenud on murdelise keele kasutus, oma väljamõeldud sõnu ei leidu enam nii rohkelt kui enne. Vähem on tunda varasemat musikaalsust ja rütmilisust. Luule on muutunud läbimõeldunumaks ning kirglikkus ei ole enam nii märgatav. Siiski on ta säilitanud enda omapära ning on teistest luuletajatest kindlalt eristatav. Kogumikus ,,Ränikivi" hakkab ta arutlema eksistentsi ja olemise igaveste küsimuste üle, elust
vastuolusid. Kuna ta otsib lepitavat suhet tegelikkusega, sõnastab paatoslikke positiivseid ideedeklaratsioone, aga samas loob südamlikke ja sugestiivseid kodu- ja looduspilte. Visnapuud tõmbavad kaasa metafüüsilised arutlused olemise igavestest küsimustest, elust ja surmast, ideede- ja tundetõdedest, maapealsest ja kosmilisest. Ta otsib ja küsib, aga ei jää mõeldavate lahendustega fataalses alistumuses rahule. Visnapuu jõuab filosoofilistes kogudes „Puuslikud“ ja „Tuule sõel“ sünge ahastuslikkuseni. Tõusnud talumatu pinge leevendavad kogu „Päike ja jõgi“ rõõmsad looduspildid ja stiliseeritud armumälestused. Edaspidi Visnapuu lüüriline viljakus langeb. Ta avaldab raamatuna värssromaani „Saatana vari“, kirjutab ja ballaade, legende, mille aines on saadud ajaloost või rahvapärimusest ja -usundist – ühesõnaga ta tegeleb lüroeepikaga.
Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 1 1927 Parsilai 1929 Puuslikud 1931 Tuulesõel 1932 Päike ja jõgi 1937 Saatana vari 1938 Põhjavalgus 1942 Tuule-ema 1946 Esivanemate hauad 1947 Ad astra 1947 Periheel. Ingi raamat 1948 Mare Balticum 1950 Linnutee. Rännuraamat 1964 65 Kogutud luuletused I II 1993 Mu ahastus ja armastus *** 1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike ja jõgi Esikkogu "Amores" 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules
1920 luulekogu ,,Käokorvik", selles tsükkel ,,10 kirja Inglile" Kirjanikuna oli Visnapuu aktiivne eelkõige vabariigi ajal. Ta reisib palju, olles kirjas nii Berliini ülikoolis kui külastades Nõukogude Venemaad. Visnapuud huvitab idamaade religioon, Eesti folkloor. Kirjutab Kalevipojast. 1921 esseedekogumik ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1920-de teine pool toimub rahunemine. 1925 ilmub ,,Ränikivi" 1927 ilmub ,,Maarjamaa laulud" 1929 ilmub ,,Puuslikud" 1931 ilmub ,,Tuulesõel". Tuulesõel on vahend tuule suuna muutmiseks. Üldse on loomingus palju tuulemotiivi. Endiselt, nagu eelnevateski kogudes, on oluline teema isamaa ja rahva saatus. Visnapuu meelest peaks eestlased end Euroopasse võitlema. Luulekogu ,,Päike ja jõgi", loodus- ja armastusluule. 1928 surevad järjest Visnapuu ema ja isa, jättes talle talukoha Luunja lähedal, Tartumaal. Visnapuu lähebki talu pidama, kuid see ei õnnestu.
Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918).
1927 "Maarjamaa laulud" rahunenud, jätkab mõtisklemist Eesti üle- kritiseeriv, isiklik suhe isamaaga, lüüriline, rahulik. Üle kodumäe (õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle) tsükkel, Maarjamaa laulud 5 tk mure kodumaa pärast (Mu sisikond must vaikimisest, nüüd pean laulma, ei taha näha hukkumas sind.), Tõmbtuul (Eesti geograafilises mõistes- Suitsu Tuulemaa edasiarendus), Talvine teekond 1929 "Puuslikud" tõsisem, filosoofilised mõtisklused olemise põhiküsimuse üle, Piibliainelised teemad, ema surm. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võltsiidoleid, jumalaid. Moodsad ebajumalade ideed- Ideed. 1932 "Päike ja jõgi" loodus, kalad. Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat. Leiab tuge elavast suhtest maa ja loodusega. Linna võõristas- Üks ränikivi. Visnapuule eriomane pidulikkus, kergus- Nii pidulik valgus.
Pühendatud abikaasale, loodusega seotud. 20-ndate II pool Uusromantismist kaugenemine, luule realistlikum, alistumismeeleolu, sees mõistuslik analüüs, sees Eestimaa teema, surma teema süveneb. · 1925 "Ränikivi" (kogu) 3 sümbolkujundit Ränikivi Maarjamaa Tõmbtuul · Kogu "Maarjamaa laulud" Näeb Eesti ühiskonna pahupoolt, hädasid, vaevasid (Liivilik), tahaks nagu kompromissile jõuda ühiskonna ja enda vahel. · Kogu "Puuslikud" Müstiline, paljud inimesed loovad endale ebajumalaid. Kõige jubedam, kui puuslik luuakse enda südamesse. Jumal-Kõiksus sümbol, soov jõuda absoluutse ideaalini. · Kogu "Tuulesõel" Filosoofiline tasand süveneb, liiga keeruline, sügavalt, raske aru saada. Tunnistab oma jõuetust elu eest. · Kogu "Päike ja jõgi" Meeleolult hoopis midagi muud, elurõõmus, optimistlik loodusluule, autori lõhestatus ei tule esile
Uus muutus tuleb sõja lõpuaastatel tuleb uus puhang rahvuspatriootilist luulet. Kui võrrelda nooremat ja vaneamt luulet, siis noorem luule tundub veidrana, vanem aga igavama, kalkuleeritumana, kuid samas ootuspärasena. · 1917 ,,Amores" · 1918 ,,Jumalaga, Ene" · 1920 ,,Talihari" · 1920 ,,Hõbedased kuljused" · 1920 ,,Käoorvik" · 1925 ,,Ränikivi" · 1927 ,,Maarjamaa laulud" · 1927 ,,Jehoova surm" · 1927 ,,Parsilai" · 1929 ,,Puuslikud" · 1931 ,,Tuulesõel" · 1932 ,,Päike ja jõgi" · 1937 ,,Saatana vari · 1938 ,,Põhjavalgus" · 1942 ,,Tuule-ema" · 1946 ,,Esivanemate hauad" · 1947 ,,Ad astra" · 1947 ,,Periheel. Ingi raamat" · 1948 ,,Mare Balticum" · 1950 ,,Linnutee. Rännuraamat" · 1964-65 ,,Kogutus luuletused I-II" · 1993 ,,Mu ahastus ja armastus" · 1932 ,,Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) · 1951 ,,Päike ja jõgi Maria Under (1883-1980)
kuljused" ja "Käoorvik". Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Nagu eesti luules üldse, nii tuleb ka Visnapuu 20. aastate alguse loomingus esile elulähedane ajaluule. Kogudes "Ränikivi" (1925), "Maarjamaa laulud" (1927), "Puuslikud" (1929) ja "Tuulesõel" (1931) on valdav mõtte- ja koduluule. Neis kogudes mõtiskleb Visnapuu kodumaa olude ja elukorralduse üle, püüab süüvida rahva mõttelaadi ja võitleb ebajumalatega. 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja pöördub järgmises kogus "Päike ja jõgi" (1932) looduse poole, otsides selle igavesest ringkäigust tasakaalu.
Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia. Tahaks nagu jõuda kompromissile enda ja ühiskonna vahel. Surmamotiiv, Eesti ühiskonna hädad, vaevad tihedamalt sees. ,,Puuslikud" (kratid) - lõhestatus autoris jätkub. Sisemine kriis tuleb mõttega, et ebajumalad millesse ta uskunud oli, on väärtuse kaotanud. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võlts iidoleid, jumalaid. Tuleb sisse mõiste jumalkõiksus Visnapuu väidab, et ta ei usu enam armastusse, õiglusesse, tulevikulootustesse. ,,Tuule sõel" - jätkub jõuetuse tunnetamine. Filosoofiline tasand süveneb. Liiga keeruline, sügav, raske aru saada. ,,Päike ja jõgi" - 1932
Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu taastamise aeg. 1925 ,,Ränikivi" (lapsepõlv, mälestused, kus me oleme pärit), 1927 ,,Maarjamaa laulud", 1929 ,,Puuslikud" (ebajumalad meie elus ja meis endis), 1931 ,,Tuulesõel" sellega sai folklooris tuule suunda muuta. Eesti rahvus tuleks Euroopa kaardile panna, et hoida ära halbu tuuli. 1932 lüüriline loodusluule ,,Päike ja jõgi". 1937 ,,Saatana veri" värsiromaan. 1938 legendide, ballaadide kogumik ,,põhja valgus". Tegeles ka teatriga, kirjutas näidendeid. Kui elus raksem periood oli, kirjutas 1942 lüroeepika ,,Tuule ema" . 1946 ilmub valikkogu ,,Tuuline teekond", ilmub
1944 ei läinud Rootsi laevale, põgenes Saksamaale. 1949 USAsse, kus ta kaua ei elanud, sest suri 1951. Kuigi laiema tuntuse pälvis Siuru päevil, pälvis tuntust juba varem. Avaldas loomingut albumites “Moment” ja “Roheline”. I Siuru kogu on 1917 “Amores”, 1918 ilmub “Jumalaga, Ene!” ja 1920 3 kogu: “Talihari”, “Hõbedased kuljused”, “Käoorvik”. Vabariigi aegadel Eestis tunnustatuim meesluuletaja. (Under tunnustatuim naisluuletaja) “Ränikivi”, “Puuslikud”, “Maarjamaa laulud”, Tuulesõel”, “Päike ja jõgi”, “Põhjavalgus” (viimane Eestis ilmunud luulekogu). Paguluses avaldas “Esivanemate hauad”, “Tuuline teekond”, “Periheel”, “Mare Balticum”, “Linnutee”. Pilet 11 1. J.W.von Goethe elu ja looming, ,,Faust” I osa Johann Wolfgang Goethe 1749-1832 (vaatamata pikale elueale püsis süda erksana!) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik. Sai kodust hea hariduse, isa ja koduõpetajad kasvatasid
4. Liiga kaua on lastud surnud käel kammitseda elavat mõtet. 5. Liiga kaua on olnud õige ja vale, headus ja kurjus valeprohvetite poolt pea peale pööratud. 6. Ühtegi tõekspidamist ei tohi omaks võtta vaid selle ,,jumaliku" olemuse tõttu. Religioonides peame me kahtlema. Ühtegi moraalset dogmat ei tohi me pimesi tunnistada, ei ühtegi mõõdupuud jumaluseks tõsta. Moraalikoodeksite olemuses pole midagi püha. Nagu ammuste aegade puuslikud, nii on ka need inimeste loodud, ning mida inimene on loonud, seda suudab ta ka purustada. 7. Tema, kes ei ole kiire kõike uskuma, on mõistuselt suur sest usk vaid ühte võltsi põhimõttesse on kõigi ebateadmiste alus. 8. Iga uue ajastu peamine kohus on tõsta kõrgesse uusi inimesi, lausuma nende vabadusi, juhtima neid materiaalse edu poole rebima tükkideks surnud tavade roostes ahelad ja tabad, mis on takistuseks kogu arengule
"Käoorvik". Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Nagu eesti luules üldse, nii tuleb ka Visnapuu 20. aastate alguse loomingus esile elulähedane ajaluule. Kogudes "Ränikivi" (1925), "Maarjamaa laulud" (1927), "Puuslikud" (1929) ja "Tuulesõel" (1931) on valdav mõtte- ja koduluule. Neis kogudes mõtiskleb Visnapuu kodumaa olude ja elukorralduse üle, püüab süüvida rahva mõttelaadi ja võitleb ebajumalatega. 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja pöördub järgmises kogus "Päike ja jõgi" (1932) looduse poole, otsides selle igavesest ringkäigust tasakaalu.
Too suri tuberkuloosi.1949. aastal läks Henrik USA-sse. Suri haigusesse. Laiema tuntuse pälviski SIURU-päevilt. I kogu 1917.a-l ,,Amores". Esimesed värsikatsetused üldse 1908. aastast. Veel ka album: ,,Moment". 1918. a-l ilmus aga kogu: ,,Jumalaga, Ene!" 1920. a-l kolm kogu: ,,Talihari", ,,Hõbedased kuljused", ,,Käo-orvik". Seejärel paus loomingus. Jätkab 20ndatel luuletajana. Vabariigiaegadel oli Eesti esiluuletaja. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud", ,,Puuslikud", ,,Tuulesõel", ,,Päike ja jõgi", ,,Põhjavalgus" (viimane Eestis ilmunud teos). Avaldas teoseid ka paguluses olles, nt ,,Esivanemate hauad", ,,Tuuline teekond". ,,Periheel"(astr. mõiste- taevakehade lähim asukoht üksteise suhtes). ,,Mare Balticum" ,,Linnutee" Peamiselt armastusteema. Paari luuletuse analüüs ,,Ärge tapke inimest" Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest, mil ma katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi.
Tal oli 3 armastust: naine, kannatav inimene ja jumal. Nagu eesti luules üldse, nii tuleb ka Visnapuu 20. aastate alguse loomingus esile elulähedane ajaluule. · "Ränikivi" (1925) Palju vastandlikust- elu ja surm, igavene ja üürike, voorus ja patt. Emotsionaalne. Näited: Armastus surm, Kurbus tuli minu tuppa · "Maarjamaa laulud" (1927) Näited:Tõmb tuul; Üle kodumäe; Kevad. · "Puuslikud" (1929) Surma motiiv isiklikum- ema surm. Näide: Vana kell. 41 · "Tuulesõel" (1931) sünged tumedad toonid Näited: Isa saapad, kaap ja kepp; Meie rõõmud · 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja
pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" - tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu taastamise aeg. 1925 ,,Ränikivi" (lapsepõlv, mälestused, kus me oleme pärit), 1927 ,,Maarjamaa laulud", 1929 ,,Puuslikud" (ebajumalad meie elus ja meis endis), 1931 ,,Tuulesõel" sellega sai folklooris tuule suunda muuta. Eesti rahvus tuleks Euroopa kaardile panna, et hoida ära halbu tuuli. 1932 lüüriline loodusluule ,,Päike ja jõgi". 1937 ,,Saatana veri" värsiromaan. 1938 legendide, ballaadide kogumik ,,põhja valgus". Tegeles ka teatriga, kirjutas näidendeid. Kui elus raksem periood oli, kirjutas 1942 lüroeepika ,,Tuule ema" . 1946 ilmub valikkogu ,,Tuuline
annaabi.ee 
