· Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 8, 9). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja tõstematiga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme tõstematiga (pilt 10, 11). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 8 Pilt 9 Pilt 9 Pilt 10
2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 1 Pilt 2 7.2. Patsiendi nihutamine raamiga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs
Pilt 7 Võtta lähteasend, teostada tõmbamine/lükkamine, küünarnukid voodil, õiges töösuunas (pilt 8, 9). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 4. Jalgade nihutamine voodi servale: üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja turvab vajadusel patsienti - asetada põlv voodile ja haarata patsiendi voodi serva poolsest õlaliigesest ja puusaliigesest. Teine abistaja on patsiendi jalgade juures - asetada käed patsiendi säärte ja kanna kõõluste alla, küünarnukid voodil (pilt 10), koos jalgade tööga nihutada ehk tõmmata patsiendi jalad voodi servale (pilt 11). Õige töökoht ja töösuund! Tõmmata on alati lihtsam kui lükata! Pilt 10 Pilt 11 · Jalgu on võimalik nihutada ehk tõmmata enda poole pealt haardega: abistaja on
Seejärel haarab kätega patsiendi kaugemast kehapoolest, tõstab kehapoole üles ja nihutab keskosa. Kangivõtte ajal nihutab seljatagune abistaja patsiendi käe kehast veidi kaugemale, hoides kinni randmest ja õlavarrest, et see ei jääks kangivõtte sooritamisel keha alla. Pöördvõtte sooritamisel asetab seljatagune abistaja ühe käe patsiendi puusa alla ja teise käe asetab üle patsiendi ja haarab puusaliigesest. Oluline pöördvõtte sooritamisel on jalgade lähteasend ja puusaliigese all olev käe küünarliiges oleks voodil. Pöördvõtte sooritamisel tõstab abistaja üle patsiendi oleva käega puusa ja teise käega, mis on puusaliigese all tõmbab samaaegselt. Ülakeha nihutamiseks asetab näopoolne abistaja vasaku käe patsiendi padja alla ning parema käega haarab küünarliigesest. Seljatagune abistaja asetab parema käe patsiendi padja alla ja vasaku käe õla alla
Maandudes hoolauale pinge all olevatele jalgadele, jalad vähemärgatavalt kõverduvad puusa- ja põlveliigestest, millele järgneb kiire ja energiline tõuge. Ei tohi tekkida olukorda, kus jalad peatuvad hoolaual ja alles siis järgneb tõuge. 1.3 Käte tõuge Käte tõuke ülesandeks on keha horisontaalne liikumise muutmine vertikaalseks. Lennufaasis on esmalt käed väljasirutatud hüpperiistale. Keha asend ei tohi olla üle sirutatud, vaid peab olema sirge, vahel puusaliigesest veidi ette painutatud. 4 1.4 Lennufaasid Jagatakse vastavalt järjekorrale esimeseks ja teiseks lennufaasiks. Esimest lennufaasi iseloomustab hea kehaasendi loomine käte tõukesk ja teiseks lennufaasiks. See faas mõjutab ka kogu hüppe tulemust tervikuna. Keha on sirge või natuke puusaliigesest kõverdatud, kuid selg on kumer moodustades nn. kühmselja. Pärast käte tõuget, viiakse käed kõrvalt kaarega taha-üles
Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada: · patsiendi pea asendit - vabastades hingamisteed (pilt 7) Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 7 · käe asendit (pilt 8)
aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi. Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Jalgade lähtepositsioonid kombineeritakse kindlate kätepositsioonidega. Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsusekeelsed. Kindla ülesehitusega tantsulis-muusikalised numbrid on: pas de deux tants kahele, pas de trois tants kolmele,
9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu
9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu
Kestev kägarkõnd põhjustab eelpoolnimetatud lihaste tugeva koormuse. Reie-nelipealihas, lülisambasirgestaja, sääre tagumise rühma lihased (astumine täistallale ei võimalda enne äratõuget sääre tagumise rühma lihaseid välja venitada). 56.KIRJELDAGE TREPIST ÜLEMINEKUL PUUSA- JA PÕLVELIIGESELE TOIMIVATE LIHASTE TÖÖD Põlveliigesest sirutab reit reie nelipealihas, mille tulemusel kogu keha tõuseb üles. Puusaliigesest sirutajad: suur tuharalihas, suur lähendaja, reie tagumise rühma lihased. Suur koormus puusa- ja põlveliigesele. 57.KIRJELDAGE TREPIST LASKUMISEL PUUSA- JA PÕLVELIIGESELE TOIMIVATE LIHASTE TÖÖD Raskusjõud soodustab liikumist. Tasakaalu säilitamiseks viiakse kere ja ülajäsemed taha. Reie nelipealihas ja sääre lateraalse ja tagumise rühma lihased (pikk pindluulihas, sääreluu eesmine lihas) teevad
pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1. Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon) Kinnitub reieluu karejoonele
· Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada patsiendi pöördesisene sirge käsi peopesaga vastu reie eesmist külge. 2. Pöörata patsient küljele: ühel abistajal julgestada patsienti õla- ja puusaliigesest (pilt 1) ning teisel abistajal võtta patsiendi käsi õla- ja küünarliigesest (pilt 2, 3), küünar- ja randmeliigesest patsiendi külje alt välja. Pilt 1 Pilt 2 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 3. Pöörata patsient selili (pilt 3). 4
Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Väga oluline on ka jalgade õige asend. Põlved peavad olema vee all ning puusaliigesest tulevad löögid peavad olema pikad ja kiired. Seliliujumist soovitatakse sageli seljavaevuste korral. Sellisel juhul on väga oluline õige tehnika, sest muidu võib endale veel rohkem viga teha. Pea painutamine liigselt ette või kuklasse võivad põhjustada tugevaid lihaspingeid kaela, õlavöötme ja selja piirkonnas. Rinnuliujumine e. "konn" Rinnuliujumine on kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Jalgade töö meenutab konna
mille aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks , juhtivat naissolisti priimabal eriiniks. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutust e suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi. Klassikalises balletis on kasutusel viis läht epositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Jalgade lähtepositsioonid kombineeritakse kindlate kätepositsioonidega. Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsusekeelsed. Kindla ülesehitusega tantsulis-muusikalised numbrid on: pas de deux tants kahele, pas de trois tants kolmele,
Tartu: Medisport. Ilves, H. (2016). Fitnesspalli kasutamisjuhend. Tallinn: ITK Sooba, E. (2008). Tervislik Liikumine. Tallinn: Lege Artis. Hea une kümme käsku. Tallinn: Eesti Unemeditsiini Selts. http://unemeditsiin.ee/?q=node/84 (22.05.2016) 8 Lisa 1 Fitnesspalli kasutamisjuhend 1. Palli valimine – peale istudes peaks põlve- ja puusaliigesest olema 90-kraadine nurk (reied on paralleelselt põrandaga). Võib järgida ka üldisemaid mõõte: - 150-165 cm pikk – palli diameeter 55 cm - 165- 180 cm pikk – palli diameeter 65 cm - 180+ cm – palli diameeter 75cm 2. Mitte loobuda täielikult kontoritoolist, kuna fitnesspallil istumine suurendab koormust alaseljale ja nõuab lihaselt rohkem tööd, et säilitada keha asendit. Korraga võiks istuda pallil 20- 30 minutit ja siis vahetada pall tooli vastu 20-30 minutiks
lülisambale, · verevarustusele ja üldiselt kogu tuguliikumis-aparaadile. · Istumistööd korraldades veendu, et: · töötool on reguleeritav kõrguse ja seljatoe osas. Oled valinud tooli õige kõrguse ja · seljatoe asendi; · hoiad selja sirgelt või kergelt taha poole kaldu; · kätel on piisav toetuspind ning käsivarred ei ole surutud lauaserva vastu; · istud jalad puusaliigesest peaaegu täisnurga või nürinurga all, tallad kindlalt maas või · jalatoel; · toetud mõlemale istmikuluule; · ei peaks töötama pöördes, kummargil või muus pingeasendis/sundasendis; · oled valinud õige tööpinna kõrguse ning lõdvestanud õlad ja kaela; · oleks takistusteta võimalik muuta jalgade asendist; · jalatallad oleksid kindlalt põrandal või jalatoel;
teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest. 2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale. Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi, staatiline töö (niude-nimmelihas, suur, väike ja keskmine tuharalihas, lai sidekirmepingutaja, pirnlihas, kolmepeane pööraja). 3)Toetusjala tagumine samm: keha raskus kantakse üle pöia eesosale. Faas lõpeb pöia tõukega maast. Sirutus puusaliigesest: Kontsentriline lihastöö: suur tuharalihas, keskmise ja väikese tuharalihase tagumine osa, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja Ekstsentriline lihastöö: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Sirutus põlveliigesest: Kontsentriline lihastöö: reie-nelipealihas
Väljaastes, toetudes kätega seinale (puule, varbseinale jm), tagaolev jalg täistallal. Kõverdada tagaoleva jalga põlveliigesest. Reie eesmistele lihastele Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käte abiga Reie tagalihastele Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida käed seljal ja pilk suunata soovitavalt ettesuunas Reie välimistele lihastele Istuda maas, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise. Käe abiga suruda põlve sirge jala suunas, keha pöörata vastassuunda. Seljalihastele Põlvituses maas, istmik kandadel, kallutada kere ette. Viia käed võimalikult kaugele ette. Kerelihastele
Kõik puusaliigese endoproteesimisega seotud tehnilised andmed (proteesi tüüp ja mõõdud, kinnitusmeetod jms) kantakse Eesti proteesiregistrisse kodeeritud kujul, et hinnata hiljem endoproteesi püsivusnäitajaid. Puusaliigese proteesimise järel tuleb silmas pidada järgmist: ei tohi jalgu ristata; külili olles pannakse padi jalgade vahele; ei tohi jalga sissepoole keerata; tualetis käies tuleks kasutada poti kõrgendust; ei tohi kummardada sügavalt puusaliigesest mitte painutada üle 90 kraadi; liikumisel kasutada abivahendeid Operatsiooni järel võib pesta kohe pärast karkudega käima hakkamist (alates kolmandast päevast), kuid vältima peab kukkumist dusiruumi libedal põrandal. Siinkohal on tähtis hooldajate roll patsiendi pesemisel (hügieenitoimingute tegemisel). Operatsioonihaava võib pesta jooksva leige vee all. Nuustiku ega seebiga pole soovitatav värske operatsioonihaava piirkonda hõõruda. Saunas on lubatud käia nädala möödumisel
16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17. Poolkilelihas reie tagaküljes, (46) painutab põlve 18. Poolkõõluslihas (45) painutab põlve 19. Reie-kakspealihas (44) painutab põlve 20. Õrnlihas põlve painutaja, sisemine lihas. (42). 21. Reie-nelipealihas viib säärt ette, sääre sirutamine põlve liigesest. (36, 37) (rattasõit). 22. Rätsepalihas eesküljel, neli liigutust viib reit ette, pöörab puusaliigesest välja, põlveliigesest sääre painutus ja sissepööre (35). 23-25 on säärelihased 23. Sääremarja-kolmpealihas kanna tõstmine (48, 49) 24. Eesmine sääreluulihas tõstab pöida, läheb talla alla (52) 25. Pikk pindluulihas tõstab jala välimist serva (53)
.. valige üks Tuleb välja selgitada haiguse sümptomid ja patsiendi vaevused Tuleb välja selgitada perekonna probleem ehk miks patsiendil võib selline haigus esineda x Tuleb välja selgitada praegune probleem ehk miks patsient on tulnud vastuvõtule 4 Brudzinski ülemine sümptom on positiivne kui... valige üks või mitu lk 23 Passiivsel pea painutusel painutuvad jalad puusaliigesest x Passiivsel pea painutusel painutuvad jalad puusa- ja põlveliigesest Passiivsel pea painutusel painutuvad jalad põlveliigesest Esineb peavalu Meditsiiniline diagnoos püstitatakse tavaliselt: ... valige üks Kaebuse, anamneesi, kliinilise pildi, vaatluse, instrumentaalsete uuringute ning laboriuuringute põhjal Anamneesi, kliinilise pildi, objektiivsete uuringute, instrumentaalsete uuringute ning laboriuuringute põhjal
Sooritamisahel on sarnane ülaltsöödule: stardiasend liikumine peatumine söödu lähteasendisse söödu sooritamine ja üleminek uuele tegevusele. Lähteasend: õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, käed küünarliigesest sirutatult sõrmseongus ees-all. Palli lähenemisel viiakse keha raskuskese allapoole ja seejärel liigutakse aktiivselt pallile vastu. Jalad sirutuvad põlveliigesest ja kere puusaliigesest. Sirged käed liiguvad pallile vastu. Väike liikumine toimub ka ette suunatud õlaliigesest. Pall söödetakse käsivartega randmest natuke kõrgemalt, randmed on suunatud alla. Tugevate löökide vastuvõtul on harkseis laiem ja lähteasend madalam ning keharaskus päkkadel. Keha on palli lennusuunaga risti. Mängitakse põrandale lähemal, et võita aega palli lennu jälgimiseks ja maandumiskoha äraaimamiseks. Palli suunatakse käsivartega. Palli oodates on käed ees-all, aga ei tohi
6.3) täiskasvanud hobusel moodustab luustik kuni 7-12% kehamassist 6.4) maksimaalse pingutuse korral võib hobuse hapnikuvajadus suureneda 15-17 korda (laskovi andmetel) 6.5) kannaliigesest allapoole jääv piirkond on pöid 7.1) mis vahe on harkjalgsel ja harkvarbalisel seisul ? harkjalgsel on jalad alates õlast harkis, laiema vahega kui normaalne, harkvarbalisel seisul on kabi ainult väljapoole pööratud. 7.2) kirjelda saabeljalgset seisu : Korrapärase seisu puhul langeb puusaliigesest alla lastud vertikaaljoon sääre keskkohalt, kabja külgseina keskkohalt poolitab kabja.Tagajala kand on keskteljest taga pool täielikult ja pöialiiges on teljest eespool. 7.3) valged karvad raudjate, punaste, pruunide, kollaste seas: kimmel. 7.4) otsmikul on täpp, selle läbimõõt on : 0,5 4 cm 7.5) esimesed lõikehambad vahetuvad : 2,5 3 aastaselt 8. Missugused on 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus (cm): turja kõrgus-tk ; kere
Õlita termomeetri ots. mõõtmisel tekkivat valulikkust. Patsient on küliliasendis, jalad kõverdatud. Hoia tuharad laiali ja lükka termomeeter 23 cm sügavusele. Hoitakse umbes 3 minutit. Mõõtmine keele alt ehk oraalselt Enne mõõtmist ei või süüa ega suitsetada. Aseta Mõõta võib ainult teadvusel oleval adekvaatsel termomeeter viltu keele alla, et oleks hea täiskasvanul kontakt limaskestaga. Hoia 57 minutit. Mõõtmine kubemevoldist Jalg painutatakse puusaliigesest, nii et Tagab täpse mõõtmistulemuse. Mõõtmise termomeeter oleks voldiga kaetud. pikkus sõltub valitud termomeetrist. Informeeri patsienti mõõtmistulemustest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist. Vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja ebakindlust. Kontrolli patsiendi enesetunnet
Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel · vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea · ebarütmiline kätetöö · pea painutatud ette, tekib justkui "isteasend", sest ka selg pole enam sirge · pea painutatud liialt kuklasse, võib tekkida nõgusselgsus ja ebastabiilne kehaasend Rinnuliujumine · jalalöök koosneb paarisliigutustest · nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt - painutamine - jalgade löök -kiire ja
M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi M. abductor digiti minimi M. palmaris brevis Alajäseme lihased. Vaagnavöötme lihased. Vahelmine rühm. M. iliopsoas:2osa (algavad eraldi, ühinevad lig. inguinale all lacuna musculorumis): M. psoas major: o. vertebrae lumbales; M. iliacus: o. fossa iliaca; i. trochanter minor; f. a) reie antefleksioon (kiire ja tugev "sprinterilihas"!), b) seismisel hoiab keha puusaliigesest tahapoole kaldumast. M. psoas minor: inimesel vähetähtis, sageli puudub! (o. vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f. fastsia pingutamine). Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja posterior`i vahel); i. trochanter major; f
miinimumini. Äratõukel peab keha liikuma tõukejala kohale. Hoojala põlv liigub üles latist eemale, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 3) Lennufaas – Õhulennu tõusvas osas pöördub hüppaja seljaga lati poole. Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Puus liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse kuklasse. Kui puus on lati ületanud kõverduvad jalad puusaliigesest ja sirutuvad põlveliigesest. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 4) Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. Tavaliselt tehakse tirel taha. 3. Erinevad tehnikad - Flopptehnika. Käärtehnika – Hoojooks toimub 30-35o nurga all, see on ühtlaselt kiirenev, pikkus 7 või 9 jooksusammu. Äratõuge sooritatakse latist kaugema jalaga, hoojalg rebitakse kõrgele ette-üles,
Selleks hoitakse lapse kätt tihedalt külje vastas, kergelt küünarnukki surudes (sellega välditakse õhu sattumist kaenla alla). (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Foto 12. Aksillaartemperatuuri mõõtmine (Bahri 2007). 15 Kehatemperatuuri mõõtmine kubemevoldist Nahk kuivatatakse. Jalg painutatakse puusaliigesest nii, et termomeeter oleks kubemevoldiga kaetud ja fikseeeritakse. Foto 13. Kehatemperatuuri mõõtmine kubemevoldist (Arula 2011). Kehatemperatuuri mõõtmine kõrvast Ei soovitata kõrvavalu korral, kuna lapsel on ebamugav. Hinnatakse, et lapsel ei oleks välise kuulmekäigu avauses silmaga nähtavat kõrvavaiku. Kõrvavaik võib muuta mõõtmistulemuse mitteusaldatavaks. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008)
liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht, funktsioon - m. biceps femoris - Pikk pea istmikuluu köber - Lühike pea reieluu tagapind Pindluupea F: 1. Puusaliigeses painutab taha 2. Põlves painutab ja roteerib välja 42. Nimeta küünarliigese sidemed (3) 1. Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on?
Annavad lülisambale amortisatsioonivõime ehk vetruvuse, muutes selja vedruna elastseks ja tagades sellega rindkerele vajaliku liikuvuse ning hõlbustavad seega tasakaalu säilimist. Sünnist esimeste sammudeni Sündides on jäsemed ületoonuses (hüpertoonilised), käed ja jalad on kõikidest liigestest painutatud. Pea ja kehatüvi on alatoonuses. 2 esimest nädalat on beebi looteasendis. 4. nädalal sirutab ta vahelduvalt jalgu puusaliigesest, põlved pole enam tõmmatud vastu kõhtu. Selili asendis hoiab tavaliselt pead pööratult – lämbumisohu profülaktika. Ühekuune laps: On rohkem sirutatud, tema pea- ja kaelaosa on suurema liigutustegevusega. Pea liigutustel on oluline osa motoorses arengus – selle kaudu algab selja liigutustegevus. Kaelalordoos hakkab kujunema siis, kui laps hakkab pead pöörama ja tõstma ning kõhuli olles pead hoidma. Kahekuune beebi:
altsööt käsivartega- kasutatakse ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Pallile alla liikumine et pall oleks otse keha ees, vastava lähteasendi võtmine (keharaskus viiakse madalamale st jalad kõverduvad veel rohkem) palli tabamine ja liikumishoo amortiseerumine käsivartega(küünarliigesed pingestatud, sirged ja välja pööratud, suunatakse käsivartega, vaade on pallil) pallile uue suuna ja liikumishoo andmine jalgade sirutusega põlvist ja keha sirutusega puusaliigesest. Söödu lõpetamine. Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, üks jalg eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, küünarliigesest sirged, sõrmseongus käes ees-all, kiirete pallide vastuvõtmisel on madal asend- keharaskus päkkadel, kere kalle ette, käed ees all peaaegu põrandal. Oluliseks erinevuseks on palli liikumishoo „surmamine“ (amortiseerumine). Jalad on nagu vedrud, käed pidurdavad, randmete suunamine alla,
Folk tantsu sammud, võtted ja grupikoreograafia kasutus on erinev balleti pas´dest, mis on omakorda erinevad muusikalise komöödia ja jazztantsu "rutiinist" jne. N: Klassikalise balletis töötavad jalad sõltumatult kehast (keha hoiab vertikaalset asendit), sammud omavad kindlaid nimetusi (tendu jne.), kätetöö algab abaluudest, peal on iseloomulikud kallutused ja vaated (ka käelabade suunas port de bras), sõrmeb ja käelabad on vastavalt grupeeritud, jalad on puusaliigesest välja pööratud, jalalaba sirutatud see on balleti "sõnavara". Samuti kasutab ballett teatud ruumisuundi ja on valdavalt vertikaalne (kõrgemal tasandil töötav), rohkesti on kasutusel sirgeid liine (arabesque) kumerate liinidega vahelduses (attitude). Välistatud on spiraalid, murtud liinid, twist asendid. Rütmiline liikumise kasutus on meetriline, välistatud on hingamisrütmi kasutus ja mitte -rütmilise muusika järgi tantsimine.
annaabi.ee 
