Uspenski katedraal Arhangelski kirik Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn VASSILI BLAzENNÕI KIRIK 16.saj. meistriteos Moskva Punasel väljakul Ehitati 1555-1561 Arhitektid - Barma, Postnik Liitkirik Vassili Blazennõi kirik 17.saj arhitektuuris Sibulkuppelkirikud Ilmalik arhitektuur Moskva Kremli müürid (linna- kindlustuskunst) Arhitektuur maal Puuehitised Kuplid kaetud puusindlitega 15.saj Kizi saare Preobrazen- skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal
Kaarli kir ik Kehra Gümnaasium Triin Teppe 9 A Klass Kaarli kir ik u ajalugu vTõnismäe Kaarli puukirik v1670. aastal pühitseti sisse kreeka risti kujuline puukirik, mille laskis ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Kirik oli mõeldud Toompea ja Toomalevi eestlastele ja soomlastele. Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli kirikuks. Hoone põletati Rootsi poolt Suure Põhjasõja ajal 1710. aastal maha, kui Vene väed lähenesid Tallinnale. vNeljas, ajutine puukirik (Kaarli hädakirik) püstitati 1863. aastal praeguse Kaarli puiestee ja Tõnismäe vahelisele kolmnurksele platsile. Kui uus kirik valmis, muutus ajutine kirik tarbetuks ning see lammutati 1870. aastal. Kir ik u valmimine Praegune Kaarli kir ik v1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck.
Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik *Novgorodi Sofia katedraal *Moskva Kreml (14. saj.) *Uspenski kirik Kus leidub palju puukirikuid? *Venemaal. (Kizi puukirik) Pildid (Novgrodi Sofia katedraal) (Uspenski kirik) Kasutatud allikad https://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanavene-kunst.html http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/vanavene-kunst.html Tänan kuulamast!
Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad eestlased ja kuralased Stavekirke Skandinaavia varakeskaegne puukirik Norra Rahvusmuuseumis Oslos Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austati loodusjõude,loodusobjekte ja esivanemaid Hiiud,mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased ilmapuun universumit toetav raamistik Ragnarökis
1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas. Esimene hoone hävis tulekahju tagajärjel, aga osa selle varast jäi alles ja kiriku tänapäevane versioon sai valmis 1935. aastal. Hoone välimuses on näha ajaloolist vene puitarhitektuuri. Süsta park- Süsta park oli toona oma keskse asukoha poolest natuke erandlik ja siia oli plaanis rajada Kopli poolsaare esinduspark, kuid see idee ei teostunud. Algusaastatel kasutasid pargiala laevatehase professorid
Norra Reis Norra Transport buss, laev Sihtgrupp - klassiekskursioon Grupi suurus 40 inimest Reisi kestvus 9 päeva Hind eurodes 327 eurot Valuuta 1 euro = 7.4576 Norra krooni Riigi tutvustus Pealinn Oslo Asub Euroopas Rahva arv 4,9 miljonit Rahaühik on kroon Niiske ja külm kliima Riigi lipp Vaatamisväärsused Norra fjordid Jotunheimen'i rahvuspark Akershus'i kindlus Juhtivad majandusharud Naftatööstus Gaasitööstus Alumiiniumitööstus Akvakultuuritööstus Reisiplaan 1 päev Kogunemine Võrus ja väljasõit 2 päev - Hommikuks jõuame Stockholmi. Sõit läbi Rootsi Norrasse. Kongsvingeri kindlus . Ööbime Hamari lähedal. 3 päev - Norramaa ajaloo- ning vabaõhumuuseum Maihaugen (lisatasu 70 NOK). Ööbime Lesjaskogsvatneti kämpingus. Reisiplaan 4 päev - Geiranger - üks Norra maalilisemaid fjorde, laevasõit fjordil (lisatasu 65 NOK). Ö...
· 9,10 sajandil loodi esimene Ida slaavlaste riik, mille keskuseks sai Kiiev · Kuni 17. Sajandi lõpuni säilitas iseseisva ja Lääne Euroopa kunstist erineva ilme · Otseseid mõjutusi saadi Bütsantsi kunstist (Bütsantsi kunsi edasi arendaja) · Eelistati tsentraalehitis ja kõige silmatorkavam tunnus on sibulkuppel -Kiievi Sofia katedraal -Novgorodi Sofia katedraal · Alates 14. Sajandist muutub keskuseks Moskva -Puukirik, mis asub Kizi saarel -Vassili Blazennõi -Vladimiri jumalaema IKOON-Püha pilt
PIKK HERMANN ehk VALLITORN Liivimaa Ordu ehitas Paidesse 1265. a. võimsa 8- tahulise torni Pika Hermanni (hiljem nimetati Vallitorniks). Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP
*peamine tunnus: ümarkaar ( Vana-Rooma) looma, taime kujutis, piilar-sammas ARHITEKTUUR * Kiriku sees triumfikaar-tsansepti kohal * Püstpalkkirikud Norras *Ottode kunst- kirikud, linnused, peamine keskaegsete linnuste - Borgundi puukirik, nagu nõiamaja, põhiplaan- ehitamise aeg, ruudukujuline- eeskujuks Bütsantsi viikingid -Bergfried (saksa) tornlinnus- 30-40 m, tuhandeid -Donjon (prantsuse) tornlinnus, 10 tuhandeid. Donjonikompleks KUJUTAV KUNST -Tower (renessansi ajal kindlus-vangla)
ikoonimaali arengule Vladimiri jumalaema, tellitud vürst Valdaimiri poolt sofia krikule Bütsantsist, Hiljem loovutatud Vladimirisse Pokrovski kirik Novgorod Novgorodi kreml Sofia krik Pihkva kirik, klooster, Kizi puukirik Oneega Kaupmeeste majad järve ääres. Kuplid kaetud puusindlitega
pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel) Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku Tänan Tähelepanu eest! Kasutatud allikad Niguliste kirik http://www.eelk.ee/tallinna.toom Tallinna raekodahttp://veeb.tallinn.ee/raekoda/?id=901 Niguliste kirikhttp://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik Oleviste kirikhttp://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik Gooti stiilisthttp://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil
idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas. SAHA KABEL (XV saj) Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud
Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnistati sama aasta 12. juulil Paide kreisi praosti Peetri õpetaja J. Fr. Rinne poolt.
paigutatud. o Väljast selge ülesehitusega, meenutas madalate käikude ja galeriidega ühendatud kirikute kompleks o Seest meenutas kitsast laburüinti. o Hilisemad ehitustööd on muutnud keerukaks ka kiriku välisehituse. Lisati eraldi kellatorn. o Legendi järgi torgati kiriku ehitajal pärast selle valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii ilusat ehitada. Kizi saarel on 22 kupliga Preobrazenskaja puukirik. o Telgitaoline katus o Ehitatud 18. sajandil Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on vähe. Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanaveneaegse linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat. Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle
Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa ol kerge saak 13
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal.
toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur.
Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13.saj alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Milline linn sai 14.saj. Venemaa keskuseks? Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast pärinesid paljud Moskvas töötanud ehitusmeistrid. Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Tuntuim kindlusehitis Venemaal- Moskva Kreml
kirik; Hageri kirik; Haljala kirik; Halliste kirik; Hanila kirik; Hargla kirik; Harju-Jaani kirik; Harju-Madise kirik; Häädemeeste kirik; Iisaku kirik; Ilumäe kirik; Juuru kirik; Järva- Madise kirik; Jüri kirik; Karja kirik; Kihelkonna kirik; Kose kirik; Kuusalu kirik; Leesi kirik; Nõo kirik; Nõva kirik; Paistu kirik; Pickwa kabel; Põltsamaa kirik; Põlva kirik; Pühalepa kirik; Reigi kirik; Ridala kirik; Ruhnu puukirik; Ruhnu uus kirik; Räpina kirik; Suure-Jaani kirik; Tallinna Kaarli kirik
Reelika Ott Vallo Maria Annika Karol Kairit 5 Minu kodukoha kirik Paide Püha Risti kirik on kirik Järva maakonnas Paides. Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele
skulptuurkaunistused. Prokovski kirik Nerli jõe ääers. Pihkva Kreml Üks Moskva Kremli värava torne. U. 16.saj. 22 kupliga Preobraženskaja puukirik Vassili Blažennõi kirik 16.saj. Kiži saarel. 18.saj Maalikunst Kõige väärtuslikum osa maalikunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist – tuntuim neist on „Vladimiri Jumalaema“ Koos arhidektidega tulid Bütsantsist ka kunstnikud, kellest tuntuim on Theophanes Kreeklane, ta töötas Venemaal 14.-15-saj
vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula kodanik öelnud, et piiskopi ajal oli Lihulas viis kirikut: esimene mäel (linnuse kabel), teine kloostris (tsistertslaste klooster), kolmas alevis (Elisabethi kirik), neljas Johannese kirik (kabel) ja viies puukirik (Antoniuse kabel). Tsistertslaste kloostri täpne rajamise aeg ei ole teada. Ilmselt valmis see 1275. ja 1285. aasta vahel. Klooster paiknes linnusest vaid paarsada meetrit lõuna pool. Klooster lõpetas tegevuse hiljemalt Liivi sõja ajal ning hävis lõplikult 1570. aastal. Ei ole teada, millal esimene kirik Lihulasse rajati. Arvatavasti toimus see millalgi 1240. aastatel. 1241. aastal on Lihulas tegutsenud juba preester. Keskaegset Elisabethi kirikut mainitakse esimest korda 1298
Algselt oli Iisaku kirik Jõhvi abikirikuks (ajavahemikul 1744-1867), sest polnud piisavalt raha, et kirikuõpetajale maksta. Sel ajal pidas Jõhvi õpetaja ainult kord kuus Iisakus jumalateenistust. Kuna ei saadud ise jumalateenistusi läbi viia siis püüti lahutada Iisakut Jõhvist ning liita Iisaku koos Tudulinna kabeliga üheks uueks koguduseks, kuid tulutult. Nimelt kihelkond kartis, et ei suudeta majanduslikult toime tulla (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77). Kuna puukirik oli väga vana ja jäi suurele kogudusele juba kitsaks, siis hakati 1845 ehitama uut kirikut. Tööga jõuti lõpule ja uus kivist jumalakoda õnnistati sisse 18 augustis 1846 Aastal, kuid ikkagi ei olnud kirikul veel oma kirikuõpetajat. Aastal 1847 palus seekordne Iisaku mõisa omanik Georg von Brevern Eestimaa rüütlikogult toetust Iisaku oma koguduse rajamiseks. Rüütlikogult saadi toetust 3000 rubla kirikumõisa hoonete ehitamiseks ja ka õpetaja palgaküsimus suudeti lahendada
Teder. 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1. septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste. EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus Simuna kirikukihelkond on kujunenud vähemalt 1220.-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul. Praegune kirik on ehitatud oma vanemas osas(pikihoone välisseinad ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul
Toomkirik Toomkirik e. Püha Neitsi Maarja Peakirik Toomkirik on Toompea suure linnuse tähtsamaid ehitisi ning samas üks vanimaid kirikuid Tallinnas. Põranda tasapind 1,5 m allpool tänava tasapinda, mis on aastasadade jooksul kasvanud Olnud iga võimu ajal tähtsaim pühakoda Aristokraatia armastatuim matmispaik Asub kaheksa ajaloolise tänava ristumiskohal Kiriku platsil Peale Tallinna vallutamist taanlaste ehitati sellesse paika puukirik. 1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub.
reformiga jäi 1939 aastal Halliste kihelkonna alale 4 omavalitsust: Abja ja Rajangu vald ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Viljandimaal (Pärdi, 2007). Kihelkonna arengule aitas suuresti kaasa kitsarööpmelise raudtee valmimine ning toorlinavabriku rajamine. Kirikud ja kogudused Halliste kiriku asukohaks oli kihelkonna kirdeosas paiknev Kulla küla (Lisa 25-26). Lisaks Halliste kogudusele asutati 1927. aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus. 1934. aastal valminud puukirik hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. Aastal (Lisa 21-22). Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24). Mõisad Halliste kihelkonna territooriumil paiknes kokku 10 mõisat ja 7 karjamõisat, neist 1 kirikumõis –
Reigi lähistel toodeti ka telliskive. 20. sajandil oli Reigis meierei, mõisamaju kasutati koolina. Reigist sai iseseisev kihelkond alles 1627. aastal, mil kogudus eraldus Käinast. Neist aegadest on oma raamatus "Reigi õpetaja" värvikalt jutustanud kirjanik Aino Kallas. Tollased tegelased ei liikunud ringi küll tänases pühakojas, vaid vanas puukirikus, mis asus Reigi küla maadel. Järgmine, 1690. aasta paiku püstitatud arhitektuuriliselt põneva kesktorniga puukirik ehitati juba kõrgele Pihla mäele. Kirik pühendati Ristija Johannesele. Koguduse enamiku moodustasid rootslased, mistõttu nõuti ka kirikuõpetajatelt rootsi keele oskust. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal. Ungern-Sternbergidele viitab ka peasissekäigu kohal olev perekonnavapp. Perekonna
Kirik pühitseti sisse 1870. aastal. Kirikus asub Eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..., mille autoriks on Johann Köler. Arhitektuur ja kunst Praegune Kaarli kirik on arvult neljas sarkaalehitis Tõnismäel. 14. sajandi lõpust pärineb pühak Antoniusele pühendatud kabel, mis andis piirkonnale nime: Antoniuse ehk rahvapärasemalt Tõnismägi. Antoniusele pühendatud kabel hävis arvatavasti Liivi sõja ajal. 1670 pühitseti sisse puukirik, mille oli lasknud ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Kirik oli mõeldud siinsetele eestlastele ja soomlastele. Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli kirikuks. Hoone põletati Põhjasõja ajal maha. Kolmas lihtrahvale mõeldud kirik püstitati 19. sajandi keskel tõenäoliselt pronkssõduri esisele platsile. Hiljem, uue kiriku valmimisel, muutus see aga tarbetuks ning lammutati. Uus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem
MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel VANAVENE KUNST 10-17 sajand KIRIKUD: · Sibulkuppel- kõige silmahakkav välistunnus · Parimad näited vanavene arhitektuurist- Dimitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Hakati tegema puukirikuid( Kizi puukirik Oneega järve ääres) · Vladimir pani nurgakivi kiievi Püha Sofia kirikule IKOONIMAAL: · Suurimad ikoonimaalijad olid Bütantsist tulnud Theophanes Kreeklane ning tema õpilane Andrei Rubljov T . Doni jumalaema T . Issanda muutmine T . Neitsi Maarja R . Meie Päästja R . - Kolmainsus MEROVINGIDE JA KAROLINGIDE KUNST
feoodid hankida) 4) Taani ja Rootsi kuningad, Saksa ja Vene vürstid a) taheti suuremat territooriumi ja maksumaksjaid juurde 13) Meinhardi ja Bertholdi tegevus 1) Meinhard preester, augustiinlane. Tal oli õigus sakramente jagada, tuli Liivimaale 1184. Oli vana, heatahtlik ja rahulik mees. Ta sai liivlaste ja eestlastega hästi läbi, ristis neist suure hulga. Ristiusu võttis vastu ka Koiva liivlaste vanem Kaupo. Liivlaste abil ehitati Üksküla puukirik Daugava jõe kaldale. Meinhardi abiline oli Theoderich. Meinhard on ainus katoliiklik pühak, kes Eesti aladel on olnud. Suri 1196. 2) Berthold oli piiskop 1197-1198. Ta läks liivlastega tülli ja tagasi tulles tõi Väina jõe suudmesse Saksamaal mitu ristirüütlit, enamus neist tapeti ja Berthold ka, kuid kokkuvõttes sakslased võitsid lahingu. 14) 1198-1206 sündmused Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert
Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel. Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar. Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644. 6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775) Võime jagada kaheks, 17. Saj põhjamaine variant, tuli Rootsist. 18.saj Venemaa kaudu Itaalia barokk. Lõpeb Tartu suurtulekahjuga. PÕHJAMAINE BAROKK Rootslased pööravad suurt tähelepanu linnade kindlustamisele. Oluline militaararhitektuur. Bastionid- rajatud suurtükkide jaoks, ehitatud linna müürist välja, ühendavad maa-alused käigud (varustati suurtüki meeskonda varustuse ja toiduga)
detailid sibulkuplid, mis oma kuju järgi on saanud ka oma nimetuse. 13. sajandist kujunes mongolite hävitustöö tõttu Kiievis uueks keskuseks Moskva. Uhke Vassili Blazennõi kirik, mis kaheksa erineva väikese kiriku asemele ehitati, koosneb erinevatest stiilidest, värvidest ja on keeruka põhiplaaniga, kiriku juures asub veel eraldi kellatorn. Kirik ehitati Ivan Julma käsul, kuna asendati kõik puukirikud kivist ehitistega. Hästi säilinud 22 sibulkupliga puukirik asub Kizi saarel. Vanavene kunsti märkimisvääsed ehitised olid kindlused-kremlid (Moskva, Pihkva, Smolenski, Irboska). Kirikud ja katedraalid ehiti seest mosaiikide ja ikoonidega sarnaselt bütsansi süsteemsusele. Kuulsaimad ikoonide maalijad olid Theophanes Kreeklane ja tema õpilane Andrei Rubljov. Vene ikoonid olid õrnemad, ümaramad ja südamlikumad kui bütsantsi, kuid suur osa hävitati bolsevike poolt. Islami kunst 7.saj
Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. 5.Mida erilist on Vladimiri linnade kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. 6.Võrdle Vladimir Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Dmitri peakirik Vladimiris: väike üheksaosaliseks jaotatud ruum ühe keskse ümarkupliga Kizi saare kirik: kõrge telgitaolise katusega puukirik. 7.Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Vene kultuuri arengut pidurdas Mongolite vallutus 13.saj alguses. 8.Milline linn sai 14. sajandil Venemaa keskuseks? Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva. 9.Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Moskvas töötasid mitmed itaalia ehitusmeistrid. 10.Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Tuntuim kindlusehitis Venemaal on Moskva Kreml 11
puuarhitektuuri. Puu oli Venemaa peamine ehitusmaterjal, sellest ehitati praktiliselt kõike, nii elumaju kui majandushooneid kui ka kindlusseinu, kirikuid ja losse. 17.sajandi profaanehituse silmapaistvaks saavutuseks kujunes suur puust asümmeetrilise põhiplaaniga rikkalikult kaunistatud loss Kolomenskojes , mis paraku pole säilinud. Puust kirikud on ajale paremini vastu pannud. Vanim säilinud lihtsavormiline, ühe katusetorniga puukirik pärineb 14.sajandist, hilisemast ajast on säilinud neid rohkem. Kõige rikkalikumad olid tornehitusena kavandatud (kaheksatahkse, ümmarguse või ristikujulise põhiplaaniga) kirikud, mis kandsid telkkatust või siis püramidaalselt tõusvat kuplite kogumit (Preobrazenski kirik Kizis, 1714, 23 kuplit). Peeter I astumine Venemaa troonile 17.sajandi lõpul ning tema poolt läbi viidud reformid lõpetasid omapärase vene keskaja ning viisid Venemaa ühte ritta Lääne-Euroopa
annaabi.ee 
