● Tänavad on kitsad ja kurvilised. ● Tänavatel palju antiiki ● Tripoli koos toidu-, tsemendi-, vaiba-, naha-, jalatsi-, tekstiili-, keemia-, metalli-ja muude ettevõtete, tootmise tööstustoodangu väärtusest moodustab üle poole riigi. . Vaatamisväärsused ● Red Castle Museum, suur palee kompleksi paljude siseõuedega, domineerib linna panoraami ja asub kohas agul Medina. Leidub klassikalisi kujusid ja purskkaeve alates Ottomanist mis on hajutatud ümber lossi.Ottomani serail asub nüüd Traveleri raamatukogu. ● Tripoli katedraal on endine roomakatoliku katedraal, mis on ümber mošee. Liibüa teine katolik kirik avati 1928. aastal 1970. aastal muudeti mošee peale rekonstrueerimist. ● Red Castle Museum ● Royal Miramare teater oli teater mis asus Märtrite väljakul Tripolis.See oli Red Castle kõrval.Teater lammutati 1960. aastate lõpus.
le Notre.Projekteeris kolm põhiteed,mis lähtuvad lossi juurest kiirtena.Sirged.Keskmine viib Pariisi.) *varem oli seal väike tavaline jahiloss Notre rajas regulaarpargi reegilpärane,pinnad jaotatud geomeetriliselt, puud-põõsad lõigati kujunditeks.Taheti parandada & ilustada loomulikku loodust,täiendada ja seda mõistusesüsteemile allutades.Palju skulptuure ja purskkaeve. Loss seest: *palju stukreljeefe *värviline marmor *peeglid(aknaga vastassuunas,et võimedada peeglite sära mõju) *lühtrid *kuningannasaal e rahusalong , kuningasaal e sõjasalong, peeglisaal. *siseruumid vastuolus välisilmega *on eeskujuks olnud mitmetele Euroopa lossile Venemaal: Lülitus 18.sajandil Euroopalikku kunstiellu. 1703
Triumfikaared Constantinuse trumfikaar ehk võidukaar Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
See vee peal hõljuv linn koosneb põhiliselt kanalitest ja väljakutest. 3) Mis iseloomustab keskaegset linna? Keskaegse linna keskseks paigaks oli turuplats, hiljem uhkelt raekojaplatsiks nimetatud väljak. Tavaliselt ruudu, ristküliku või trapetsikujuline. Väljaku peamiseks aktsendiks said katedraal ja raekoda, kui katedraal asus mõnes teises paigas, jäi platsi peamine uhkus raekojale (Raekoja väljak). Väljakult võis tihti leida maastikuarhitektuuri nagu haljastust ja purskkaeve. Suurimateks elusoonteks keskaegses linnas olid aga tänavad. Tihti iseloomustas keskaegseid linnu ka veekogud kuna kaubandus oli orienteeritud veetranspordile. Viilkatustega tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hooned iseloomustavad kõige paremini keskaegset tänavaseina linnas.
Pärisbarokk: skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates
Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Välistes joontes on skulptuurid palju pehmemad, sujuvamad, ümaramad.Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. 9. Kes oli L. Bernini, nimeta tema teoseid? Lorenzo Bernini (1598-1680). Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. 10. Missugune oli itaalia baroki maalikunst? Tunnused- eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta
Algselt oli palee avatud ala ümbritsetud puitehitistega, mida aadlikud kasutasid turniiride ja teiste peenete ürituste korraldamiseks. Liivakivist loss ehitati aastatel 1710- 1719 Matthäus Daniel Pöppelmanni poolt. Selle paviljone ja galeriid vallide külgedel kasutati apelsiiniistandustena. Kroonivärav, enim jäädvustatud osa Zwingerist, on kaunistatud Kreeka mütoloogiast pärit jumalate kujutistega. Vallil asuva galerii kõrval on Nymphaeum, üks parimaid barokkstiilis purskkaeve Saksamaal. Tänapäeval leiab Zwingeri paleest mitmeid muuseume. Dresdeni portselani kollektsioon on üks suurimaid keraamika kogusid maailmas. Teine silmapaistev kollektsioon koosneb relvadest, raudrüüdest ning tseremooniaehetest. Aeal asub ka Semperi galerii, mis ehitati aastatel 1847-1854. Tänase päevani sisaldab galerii maailma kõige olulisemat maalikogu teostega barokist kuni renessansini, sealhulgas kuulsat Sixtuse Madonnat, mille autoriks on Rafael.
kuni 2004. aastani oli seal ka kunstikool. Tänapäeval on see nii muuseum kui ka galerii ning mõlemad institutsioonid on jäänud sellesse samasse hoonesse. 6. Piazza del Popolo See on asub Itaalias, Roomas ning see on suur linnaväljak, itaalia keeles tähendab see "Rahva väljakut". Esimese raudtee valmimisel Roomas oli see esimene reisija vaade Rooma saabumisel. Sajandeid oli Piazza del Popolo avalike hukkamiste koht, millest viimane toimus 1826. aastal. Seal on väga palju võimsaid purskkaeve ja nende juurde käivaid veekraane, mis pakuvad tavalist ühisveevärki. 7. Kapitooliumi väljak Asub Roomas ja oli üks seal olevatest seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindles. See oli Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitoolium asub Tiberi kaldal Tiberi saare kõrval ning see küündib merepinnast 42m kõrgusele. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo projekteeritud Kapitooliumi väljak, mis on turistide seas saavutanud väga suure populaarsuse. 8. Pantheon
Pärisbarokk: skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat. Silmapaistvaim 17.sajandi skulptor oli ka arhitektina
taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k
N. Vaux-le-Vicomte loss, Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas Peetri kirik 5. Iseloomusta barokk skulptuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. N. Lorenzo Bernini ,,Püha Theresa ekstaas", Étienne-Maurice Falconet´i "Vaskratsanik" ,,Püha Theresa ekstaas" 6
Peterhof on maailma kauneimaid pargi- ja lossiansambleid, kus domineerib 18.-19. sajandi arhitektuur, pargikujundus ja skulptuurid – purskkaevud on elegantselt sobitatud maastikuga. Peterhofi Suur palee ja luksuslik Merekanali kaskaad kümnete kullatud skulptuuride ja rütmiliste purskkaevudega. Venemaa võitu Põhjasõjas sümboliseeriv Simsoni purskkaev, mille veejuga võib tõusta kuni 12 meetri kõrgusele. Mõnusalt rahulik Monplaisiri park ja paleed. Seal võib leida elevust pakkuvaid purskkaeve šutniki, mis võivad ettevaatamatu uudistaja ootamatult märjaks kasta. 4. Andrease kirik Kiievis Oli ehitatud 1754. aastal, апостола Андрея Первозванного auks, barokistiilis. Seda ehitati kokku 5 aastat. Sellest kirikust allpool on Aндреевский спуск, mis ühendab alumist linna ülemisega. 1968 aastal oli kirik avatud kui muuseum inimeste jaoks, ent 2008 aastal sai sellest
ümarat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Itaalia maalikunst:Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad
taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“
Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja vaatad taevasse, kõikide losside ümber oli väga kaunilt kujundatud aiad, mille kujundus väga selgepiiriline ja väljajoonistatud, purskkaeve palju, aias kaunistatud paviljonid, millel oli ka väga ilus valgustus, küttesüsteemid muutusid, puhtad ahjud, lõõrisüsteemid, mis olid hästi suletavad, ruumid olid soojad ja puhtad tuhast/tolmud, seina kattematerjal muutusid kalliks ja peeneks. Suur tähelepanu oli nipsasjadel (peened küünlajalad, kujukesed, toosid/topsid). Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele, puhas barokk. 17
Plinius Noorema aiakirjeldustest tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel. Samuti oli aed ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid väga olulised, pakkudes võimalust mugavalt paljajalu jalutamiseks ja sõpradega vestlemiseks, ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks. Leidus villasid, mille aed koosnes terrassidest ning kus leidus purskkaeve, kanaleud ja tiike. Villade tüübid: Villa urbana - ülikutele. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad. Tablinumi (söögitoa) ja aia vahel asus peristüül, ümbritsetuna kahest küljest teiste ruumidega; suuremais elamuis oli kaks aatriumi ja peristüüli. Leidus ka kahekorruselisi villasid. Villa urbana on pööratud õhtupäikese poole, ümbruskonna vaatlemiseks on seal vaatetorn
Eriti seisukohalt, et ajalooline Nõiasilm taastatakse koos Niguliste kiriku endise kalmistu juurde kuulunud väravaga kui 9.märtsi pommitamist sümboliseeriv monument. Seda enam, et siiani vastav mälestusmärk Tallinnas puudub (Linn otsustas Harju tänava haljastada 2002). Arheoloogi Jaan Tamme on samuti arvamusel, et kõige sobilikum on sellises olukorras varemed liivaga täites konserveerida ning peale rajada haljasala. Sel viisin suudaksid varemed kanda enda peal nii treppe kui ka purskkaeve. Toomas Vitsut on väga tabavalt öelnud, et Tallinna vanalinnas haljasala rajamine on unikaalne võimalus (Kallas 2007). Selline erakordne võimalus juhtub üliharva ning seda tuleb mõistlikult ära kasutada. Kadrioru pargi direktori, Ain Järve on küll seisukohal, et kõige õigem oleks ala hoonestada, kuid samas tõdeb, et ega tänapäeval pole Tallinnas palju pargipinda ja seda eriti vanalinnas. Tema sõnul võiks Tallinn olla
Skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised estid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini
sujuvat, ümarat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka ahitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598- 1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.
sünnipäevaks. Sellesse ansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega, lossi ees paiknev alumine aed ja lossi taga asuv ülemine aed. Barokse ansambli suurim osa - alumine regulaaraed - ulatus umbes 280 m pikkusena lossi ette, oli ümbritsetud kanalist, pügatud puude ridadest, samuti pügatud seintest ja kaetud teedest. Aed ise on olnud suletum ja intiimsem kui kutsuv ja avatud lilleaed. See sisaldab rohkelt väiksemaid purskkaeve ja 8-9 m joaga peapurskkaevu aia telje lõpetusel. Alumise barokse aia territooriumil olnud kanalitesüsteemid ja purskkaevude kohad täideti 30. aastatel ning sellele istutati 30 - 40.a. tihe lehtpuupuistu. 16. Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed · 18.saj üleminek regulaaraiast vabamaastikule · Eelkäijad: Pärsia jahipargid, pühad salud ja hiied, Hiina aia mõjud 16.saj
tervikuks hoone ning aia, väärtuslikud olid ka skulptuurid, pügatud hekid, pukspuuparterid, põõsastest pügatud kujud (topiaariumid), vesi ning grotid; 4) Rooma kui parkide linn laienemas piki Tiberi jõge. 7. Kirjelda lühidalt tüüpilist Islami aeda * Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi. Islami aias oli palju purskkaeve. Vesi voolas läbi aia. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks. Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. 8. Kirjelda lühidalt tüüpilist Hiina aeda *
päikese ja valguse maailm.20 Veepind peegeldab taevast ja peeglid (Peeglisaalis) peegeldavad vastupanematult kaunist vaatepilti justkui kogudes kogu välist ruumi siseruumi. Belvedere Apollo pronkskoopiast ja apelsiniistandusest, Loomadefontäänist möödudes kogeb jalutaja looduse maagiat, taimede kasvu ja mütoloogia vaimu.21 Päikesekuninga soovi loodust enda võimule allutada illustreerib ebaloomulik vee toimetamine Versailles’sse, et „toita“ majesteetlikke purskkaeve, millest kuningas unistas. Iga päev kulus Versailles’s 5000 m3 vett, mida saadi Clagny järvest22 ja Marlysse paigaldatud 257 pumba abil23. Sellest kogusest piisas paraku vee- vaatemängude jaoks vaid ajaks, mil kuningas tegi oma aias jalutuskäike.24 19 Hobhouse, lk 153 20 Kluckert, lk 192 21 Kluckert, lk 195 22 Pigeat, lk 42 23 Kluckert, lk 202 24 Hobhouse, lk 143 8 2 Inglise maastikuaed 18
Barokk skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat ja ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud
Kahe eenduva tiiva vahel on avar õu. Versailles' palee jäi kauaks ajaks eeskujuks Euroopa lossiehituses. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve. Ka Tallinnas üritatakse taastada Kadrioru prantsuse stiilis parki.
pehmet, sujuvat, ümarat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Maalikunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad
Võõrasema rääkis naistele, et mingu moosigu kuningat, et ta ennustuse täide viiks. Kuningas oli kurb, aga viis ennustuse täide. Lapsed viidi altari ette. Taevavõlvil oli särav pilv, mis kasvas. Udu seest kargas välja jäär. "Hoidke kõvasti kinni" kuulsid lapsed oma ema häält. Vend ei lubanud õel alla vaadata, muidu ta kukuks. Helle kukkus alla. Meri sai tema järgi nime Helle meri, Hellespontos. Phrixos lendas edasi ning märkas maad. Maandus sinna, nägi purskkaeve, üks purskas piima, teine veini, kolmas õli ning neljas vett, mis kunagi ei külmu(suvel jääkülm, talvel kuum vesi). Õuele tuli kuningas Aietes. Aietes päris, kust poiss pärit, poiss rääkis jutud ära ning mainis ja jäära. Jäära ohverdas Zeusile, kuldvillaku kuningale. Kuningas palus oma nõiakunsti teadval tütrel lohe välja võluda, kes kuldvillakut valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni.
pehmet, sujuvat, ümarat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Hollandi kunst 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland (põhjapoolsed Madalmaad) sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme
kuningriiki Granadat valitses endiselt Nasridi dünastia. Alhambra muudeti kindlustatud paleelinnaks viimaste Nasridi valitsejate Jusufi ja tema poja Muhammad V ajal. Alhambra nimi tuleb araabia keelest (ar qal'atu l-hamra) ja tähendab ,,punast kindlust", viidates algsel ehitusel kasutatud punasele savile: nimi säilitati ka pärast uue palee värvimist erevalgeks. Uus Alhambra kavandati ,,maapealseks paradiisiks" rida elegantseid paleesid, aiad täis helisevaid purskkaeve, saunad ja kanal (,,Sultani kanal"), et aedu püsivalt veega varustada. Uue paleelinna ehitusplaanidesse kaasati isegi Sierra Nevada mäeaheliku lumised tipud, mis moodustasid linnale imetlusväärse tausta. Enamus varasemates linnustest lammutati, et uue jaoks ruumi teha, kuid selle loodepoolse osa võtab endiselt enda alla massiivne vaatetorn (Torre de la Vela), kust avaneb suurepärane vaade allolevale linnale. Oma
See oli ainus kristlaskonna linn, mis vääris suurlinna nime, ning mille elanikkond oma vallutamatute müüride vahel suutis luua algupärase kultuuri. Konstantinoopolis oli uhkeid paleesid ja kõrgeid kirikuid ning selle linna kuulsus oli jõudnud isegi Hiinasse, kus seda samastati riigiga. Linna sadam oli üks suurimaid maailmas ja linnas oli suurejoonelised mälestusmärgid, triumfisambad ja hipodroomid. Veel oli konstatinoopolis arvukalt saunu ja avalikke purskkaeve. Kõige selle jaoks toodi ehitusmaterjali Kreekast ja Väike-Aasiast. (Palamets 1991:25-28, Bréhier 2009:57-59) Hagia Sophia peakirik Konstantinoopol paistis silma kirikute ja kloostrite rohkuse poolest, aga kõige suurejoonelisem neist oli Hagia Sophia ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. 532. a. puhkes Konstantinoopolis suur ülestõus keiser Justinianuse vastu, mille käigus sai pealinn tublisti kannatada ja maha põles ka
Kuppel oli sale ja kõrge. Fassad kahekorruseline, arhitektuuri elemendid olid klassitsistlikud kuid tornid olid baroklikud. 18.saj arhitektuuri mõjutas samuti Palladio. Palladinismi pooldasid enamik arhitekte, ka William Kent, kes on tuntud kui inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Inglise park oli väga juhuslik, üksikud puud või puuderühmad. Hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad. Basseine pole, on olemas ojad, purskkaeve pole, selle asemel on looduslikud kärestikud ja kosed. Maalinkunst Kõrgtasemel kunst elustus 18.saj. Sellest ajast tuntuim kunstnik on William Hogarth, tema eeskujuks oli madalmaade realistlik kunst. Maalid on jutustavad ja satiirilised. Ta kritiseeris kõike mis oli taunitav. Õlimaalid ja vasegravüürid. Kuulsaim pildisari ,,Moodne abielu". Selles sarjas näitab ta, et raha pärast kokkulepitud abielud lõppevad katastroofiga. Ta on väga detailitäpne, kuid jääb maaliliseks. 18
ristub lühike kanal. Ühes otsas Grand Trianon ja teises otsas Petit Trianon. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve. Versailles'i lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele (nt. Talvepalee ja Stockholmi kuningaloss Peterhof - Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskkaevude komplekse
Rooma kultuuri edasikandjaks. Kuid aiakunst võttis siiski veidi teise suuna. Kuna puudusid silmapaistvad filosoofid ja kirjanikud, kes oleksid vaimuelu õilistanud, pöördus laiemate masside tähelepanu välisele ilule. Kuld, kalliskivid, hiilgus ja toredus oli määravaks, kultuuri mõte ja kunsti sisu jäi tagaplaanile. Bütsantsi aiakunstis avaldus ilmekalt priiskav joon. Kuninglikud lossid uppusid ülitoredatesse parkidesse ja aedadesse, kus leidus lõhnaveega purskkaeve ja koski ning värvilist ja häälitsevat vetemängu. Enamasti asus lossi ees keset aeda kuld- või hõbepuu kullatud lehtede, õite ja kuldsete mehaaniliste laululindudega. Puude ümber väänlesid läikivad maod, kelle suust voolas lõhnavett või veini. Aedadest oli kadunud antiikmaailmale iseloomulik intiimsus ja meeleolu. Pargid olid enamasti mõeldud jahipidamiseks. Bütsantsi aiakunst mitte ainult ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai sealt ka ise kogu aeg mõjusid
annaabi.ee 
