PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
SISSEJUHATUS Maailmas on olemas palju laevu, mis on ehitatud erinevatest materjalidest, vastavalt ajastule ja vajadusele. Selge on see, et allveelaeva ei saa ehitada muust materjalist kui metallist ning sama hästi ka teame, et esimene laev oli ehitatud vastavalt ajastule puidust. Läbi aja on arenenud laevade ehitus üpris palju ning see, mis oli alguses, ei ole kaugeltki enam see, mis on ta täna. Referaadis on lähemalt räägitud allveelaevade, reis- ja kaubalaevade ning purjelaevade ehitamises kasutatavatest materjalidest. 3 1. PURJELAEV Purjelaev on tuule ja purjede abil liikuv laev, mille kogu purjepind on küllaldane tuules iseseisvalt edasiliikumiseks ja manööverdamiseks. Purjelaeva kiirus sõltub tuule tugevusest. [1] Purjelaevade korpuse kinnitused on tehtud messingust , kuid kere ehitamiseks kasutatakse peamiselt mändi, kuuske ja tamme
5.1 Sõru sadam Sõru sadam on ühenduslüli Eesti kahe kõige suurema saare - Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Laevu mahub sadama sisekai äärde kuni 35, vastu saab võtta laevu pikkusega kuni 40 m ja süvisega kuni 3m. Suveperioodil töötavad sadamakõrts ja majutus ning paadikuuris toimuvad kontserdid, lähedal on ka 1939.aastal valminud puust kolmemastiline purjelaev Alar. Sõru Merekeskuses koondab endasse mitmeid erinevaid merendusega soetud huviobjekte: vanade purjelaevade restaureerimise hall, merekultuuri muuseumi ja ka sadamahoone. Muuseumihoones asub kohaliku merekultuuri püsiekspositsioon, erinevad näitused ja ruumid seminaride ja konverentside korraldamiseks. 5.2 Emmaste kirik Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik on tehtud kivist ja seda hakati ehitama 1866.a Kirikut vajati, sest Emmaste mõisa lähedal asub puukabel
Küsimustel ainult õiged vastused Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Kristalne Missuguse keemilise koostisega on kvarts? SiO2 Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Karbiid Karbonitriidid Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Mehaanilist kinnitust Diffusioonikeevitust Liimimist Nimetage klaaside liigitamise alused: Kasutus Modifikaatori sisaldus klaasmoodustaja koostis Kuidas nimetetakse plastkomposiite? klaasplastid süsinikplastid klaastekstoliidid boorplastid organoplastid Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu aramiid-kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Survevormimine Pultrusioon Mähkimine PMKM vormimise meetodid on? otsepressimine valupressimine survevalu Mis on prepreg? Osaliselt kõvenenud vaiguga pidevkiuga armeeritud rullmaterjal Pooltoode, mille lõplik kõvenemine toimub vormis Keraamiliste komposiitide ee...
Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. Inglise tähtsaim romantik on William Turner(1775-1851), kes oli üks aegade suurimaid meremaalijaid. Tüüpiliselt romantilise nukrusega kujutab Turner näiteks purjelaevade taandumist aurulaevade ees. Turner akvarellidega, mis oli sel hetkel populaarsed. Paljudes maalides nõrgenevad objektide kontuurid ja peajooned, värvid hakkavad elama kujutatude elu. Selline tehnike sobis hästi merede ja atmosfääride kujutamiseks. Turner mängis pilidl varjude ja valgusega, mis tegi temast hiljem impressionismi eelkäija. Romantismile järgned realism, kui 19.sajandi teisel poolel hakkasid mitmed kunstnikud eemalduma
Meremuuseum. Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond. Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Seal on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Seal leiduvad ka pildid ning informatsioon traagilistest "Estonia" hukust. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja
tähistas seda selle maaliga. Kunstnik läks ise tänavatele ja joonistas üht stseeni lõuendile. Maali tausta ta muutis, lasi fantaasial lennata. Tähtsaim on seal poolpaljas naisefiguur- mis sümboliseerib vabadust. Peale seda oli sel eriline tähtsus maailmas. Pani kompositsioonidele oma emotsioone, loobus figuuride paigutusest kihtidena. Eeskujud kompositsionides võeti renssansist. 13. W.Turner oli Inglismaa tähtsaim romantik. „Temeraire’i“ viimane sõit“ kujutab purjelaevade taandumist auriku ees“ 14. Rude „Marseljees“ asub Pariisis Tähe triumfikaarel. 15. Arhitektuuri ajaloos järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Nende erinevus: Historitsism oli romaani, gootika ja renessansi jäljendamine ehituskunstis.Eklektika on erinevate stiilide koos kasutamine.16.Honore Daumier „Transonaine’i tänav“ 15.aprill 1834. eitea, mis ajaloosündmusega seotud on..:S17. Realistid hakkasid esmakordselt maalima keda või mida
Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta. Reegel 33 – Helisignaalseadmed. Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid.
gaasi- või aurujoaga. 34% 4. lõigatakse laseriga tahkest klaasist -50% Score: 10/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine -33% Score: 10/10 9. Plastkomposiitide kasutusaladeks on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Purjelaevade ja paatide ehitus 20% 2. Autodetailide valmistamine 20% 3. Mahutite mähkimine 20% 4. Tuulenergia generaatorite tootmine 20% 5. Lennukikere detailide tootmine 20% Score: 6/10 10. Termorekatiivse vaigu (maatriksi) kõvenemise staadiumideks on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Vedel seis toatemperatuuril 25% 2. Geeli moodustumine toatemperatuuuril 25% 3. Klaasistumine toatemperatuuril 25% 4
Alates 14. sajandist olid relvastuses suurtükid. Sõudjaiks olid harilikult orjad, sõjavangid või sunnitöölised. Venemaal 1696. aastal rajatud galeerilaevastikus sõudsid sõdurid. Minu arvates oligi tolleaegsetel laevadel kõige raskem töö just sõudjatel. Parimad purjelaevad olid oma aja tõelised tehnika- ja kunstisedöövrid, mille ehitamisel ei hoitud kokku raha ja mille juhtimine nõudis suuri oskusi, kogemusi, karmi kätt ning hästitreenitud meeskondi. Purjelaevade tipptase saavutati nende laevade ajastu loojangul 19. sajandi keskel, mil eeskätt USA-s ja Inglismaal ehitati saleda kerega, 3 - 4 mastilisi kiirpurjekaid, nn klipreid. Parimad neist olid soodsatel tingimustel vägagi kiired, saavutades üksikutel reisidel keskmiseks kiiruseks kuni 19 sõlme. Suuri, väga ilusaid ja täiuslikke täispurjekaid ning parklaevu ehitati veel möödunud sajandi esimesel poolel Saksamaal, Taanis, Itaalias, Soomes ja mujal, mõned neist on nüüdki alles
Rooliaer oli alati paremas pardas (sellest tüürpoord). XV sajandil võeti kasutusele rumpliga laeva keskpikitasandil (diametraaltasandil) paiknev rool. Seda tuleb pidada järjekordseks arenguhüppeks laevaehituses. Selliseid laevu, mida kutsuti kogedeks (Joon. 1.10.), kasutasid XIII kuni XV sajandini Hansa kaupmehed. Samal ajal võeti kõikjal kasutusele varem vaid Vahemerel tuntud pikipuri (ladina puri), mis koos pikitasandisse paigutatud rooliga suurendas märkimisväärselt purjelaevade manööverdusvõimalusi. Ilmus ka pukspriit, algul küll täiendava põikpurje kandmiseks, kuid hiljem kliivrite tarvis, mis tunduvalt parandas laeva juhitavust ja võimalust liikuda tihttuules. Nii ilmusid ladina purjedega ja rooliga karavellid. 4 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus
a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles autobussidel ja raudteel 11,66 miljonit reisijat. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Nagu mujal, nii ka Eestis toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1. jaanuariks 1940. a. jäi sõitma 101 purjelaeva mahuga 11000 brt. 1937. aasta lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga tuhande elaniku kohta
Metsis on meil looduskaitse all. (http://www.moment.ee/aju/linnud/metsis_3969.jpg ) 8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine Kuna nõmmemetsad on kõige ilusamad metsad, siis on seal hea ja mõnus jalutada. See mets on hõre ja seal on kaugele näha seetõttu tehakse sinna palju tervisespordi radasid. Need on ka head seene ja marja metsad. Nõmmemetsa männik on kõrged ja sirged ja seetõttu kasutati nende tüvesid vanasti purjelaevade mastiks. Peaaegu kõik teede ja tänavate ääres seisvad telefonipostid olid samuti okaspuust. Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk- majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9 SALUMETSAD Elutingimused salumetsas
Kusjuures Lovati jõelt Väinale tuli laevad maad mööda üle vedada. Sama tuli teha ka Väinalt Dneprile saamiseks, ületades Väina lisajõe Kasplja ja ühe väiksema Dnepri lisajõe vahelist maariba. Ida poole minnes jõudsid varjaagid Volga jõe kaudu Volga-Bulgaariasse ja sealt Kaspia mere kaudu Araabia kalifaati. Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale. 8. Muinasusund 1082 pKr Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on
Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid 12 Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta.
kohata). Inglise- ja saksakeelses kirjanduses nimetatakse galeooniks tihti ka Rootsi laeva Wasa (vt TM 9 ja 11, 2001), mis oma esimese reisi ajal 1628. aastal põhja läks. Välisest sarnasusest hoolimata on siin tegemist eksitusega, sest Wasa kuulus juba järgmise põlvkonna sõjalaevade ehk liinilaevade hulka – need vahetasidki lõpuks galeoonid välja. Ometi võib Wasa näite najal veenduda, et galeoonide purjeskeemi kasutati väikeste kosmeetiliste muudatustega ka hiljem, täpsemalt kuni purjelaevade ajastu lõppemiseni. Rikkus tänu galeoonidele Galeoonide peamiseks ülesandeks oli Uue ja Vana Maailma vahelise liikluse tagamine. Igal varakevadel väljus Sevilla sadamast mitmekümnest alusest koosnev laevastik, kes Roheneeme saarte kaudu Kariibi merele liikus ja seal mitmeks grupiks jagunes. Osa laevu sõitis edasi Boliiviasse, kus asusid suured hõbedakaevandused, osa praeguse Venezuela sadamatesse, kus võeti peale kulla- ja pärlilast
ole tarnehetke fikseerimisel sisulist tähtsust. FAS franko laeva kõrval Kuni Incoterms 2000ni oli FAS EXW kõrval teine ebapraktiline tarneklausel, mille puhul kogu tolliklaarimine, k.a. ekspordil oli ostja kanda. Incoterms 2000 muutis olukorda ja nüüd on FASi tarneklausli puhul ekspordi tolliklaarimine müüja kohustus. FASi saab kasutada ainult laevaveol. FOB franko laeva pardal See on vanim tarneklausel, mis on pärit purjelaevade ajastust. Seda klauslit kasutatakse tänaseni päris palju, enamasti aga põhjendamatult või valesti. FOB õige kasutusala on piiratud klassikalise laevaveoga, kus kaupa lastitakse/lossitakse üle reelingu. Teatavasti läheb FOB (samuti CFRi ja CIFi) puhul kaubaga seotud risk müüjalt ostjale üle hetkel, kui last ületab reelingu lastimissadamas. Kui reelingu lastimissadamas. Kui reelingul ei ole tähtsust riski ülemineku
punkti b kohaselt lubatud koondlaternaga. d) i) Purjelaev pikkusega alla 7 meetri peab võimalusel kandma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud tulesid, kuid kui ta neid ei kanna, peab laeval olema käepärast taskulamp või süüdatud valge tulega latern, mida tuleb kokkupõrke vältimiseks aegsasti näidata. 17 ii) Sõudepaat võib kanda käesolevas reeglis purjelaevade jaoks ettenähtud tulesid, kuid kui ta neid ei kanna, peab paadis olema käepärast taskulamp või süüdatud valge tulega latern, mida tuleb kokkupõrke vältimiseks aegsasti näidata. e) Laev, mis liigub nii purjede kui ka jõuajami abil, peab vööriosas nähtavaimas kohas kandma koonusekujulist märki tipuga allapoole. Reegel 26. Kalalaevad a) Kalapüügiga tegelev laev peab nii käigus kui ka ankrus olles kandma ainult käesolevas reeglis ettenähtud tulesid ja märke.
meridiaani tasandiks. · Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerandrumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20
meridiaani tasandiks. · Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerand-rumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20
minimaalne hulk kütust. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Kiirurust mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil/tunnis = 1852 m/h = 0,514 m/s Kiiruseühiku nimetus tuleneb purjelaevade ajastul kasutatavast kiiruse mõõtmise meetodist. Kiirust mõõdeti logiga, mis ajalooliselt kujutas endast lihtsat käsiriista (Joon.3.42). Tuleneb ingliskeelsest sõnast log, mis tähendab puutükki. Logi külge kinnitatud liinile seoti sõlmed vahedega 47 jalga 3 tolli (14,4 meetrit). Vette heidetud logi tõmbas logiliini läbi meremehe pihu. Loeti 28 sek jooksul läbi pihu jooksnud sõlmede arvu. Kiiruse juures 1 sõlm jooksis logiliin läbi pihu kiirusega 20,25 tolli sekundis
Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest
Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest
püsiva suunaga nn passaatuuled. Põhjapoolkera passaadid puhuvad kirdest, lõunapoolkera passaadid kagust. Kui maakera ei pöörleks, puhuksid passaadid põhja- lõunasihis. passaatidest kõrgemal puhuvad vastassuunalised tuuled antipassaadid. Passaatide vertikaalne ulatus on suurim ekvaatori lähedal: suvel 15 km, talvel kuni 2 km. Passaattuulte keskmine kiirus aluspinna lähedal on 56 m/s. Passaattuultel oli suur majanduslik tähtsus purjelaevade ajastul. Põhja- ja lõunapoolkera passaate lahutab ekvaatori juures alumistes õhukihtides vaikusevöönd (ingl k doldrums), kus Coriolise kiirenduse mõju on tühine. Soe, niiske õhk tõuseb ja kondenseerub pilvedeks. Õhurõhk on vahetult ekvaatori ümbruses madal (soe niiske õhk). Tuulevaikus võib kesta nädalaid. Samas võib ka ilm sealt vastupidi tõsist märulit korraldada . Järgmine vaikusevöönd on 30 kraadi juures nö hobulaiused.
Topituld rohelisest ringtulest tagapool ja kõrgemal, alla 50m pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha. • Vööri ja ahtri ehitus. Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina. Vööri eesmist tippu nimetatakse vöörtääviks. Vööri või selle veepealset osa nimetatakse mõnikord vanemas keelekasutuses ka käilaks ja vanemate purjelaevade käil oli sageli kaunistatud käilakujuga. Vööri kuju võib olla erinev vastavalt veesõidukile vajalikele sõiduomadustele või merekõlblikkusele, veesõiduki mõõtmetele, -otstarbele või ka ehitamise ajaloolisele ajajärgule. Vööris paiknevad tavaliselt laeva ankruseadmed ja ka sildumiseks vajalikud seadmed. Uuematel laevadel on sageli vööris veekindel vahesein, mis tagab vööriga otsekokkupõrke-avarii ja
Romantism oli esialgu väheste haritlaste eneseväljendus. See ei saanud esineda arhitektuuris ega skulptuuris, mille loomine on kallis ja eeldab rikkaid tellijaid. Romantikutele sobisid maalikunst ja graafika. Need on mitte ainult odavad, vaid võimaldavad ka üksikisiku kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt kajastada. Tähtsaim inglise romantik on Turner, üks kõigi aegade suuremaid mariniste (meremaalijaid). Tüüpiliselt romantilise nukrusega kujutad Turner nt purjelaevade taandumist aurulaevade ees. Ta alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli populaarne 18. saj Inglismaal. Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades. Värvid näivad mõnikord olevat nagu lõuendile visatud ja pintsli kõrval kasutas kunstnik tihti värvinuga. Paljudes maalides nõrgenevad või lausa kaovad kõik kontuurid ja värvid hakkavad elama objektist sõltumatut elu.
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina raske- maks selle süsteemiga tagada pikitugevust ja jäikust. Kasvab välisplaadistuse paksus ja kere kaal. Teki ja põhja jaoks muutub süsteem ebaökonoomseks. Teraslaevade ilmumisega ja laevade pikkuse kasvuga muutusid pinged üle- ja läbipainest
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Giovanni Caboto Labradori või Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane Pedro Alvarez Cabral teel Indiasse kirdetuulte ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule. Tänu Cabrali eksitusele sai Brasiiliast Portugali valdus, kus valitseb tänini portugali keel. Siitpeale jäi Brasiilia rannik purjelaevade ajastu lõpuni peatuspunktiks teel Lõuna- Aafrikasse. Nüüd hakkas ka hispaanlastele selgeks saama, et Indiasse pole nad siiski jõudnud. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, käis esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 1513 ületas hispaanlane Vasco Nuñes de Balboa Panama maakitsuse ja jõudis esimese eurooplasena Vaikse ookeanini. Sellega sai lõpliku kinnituse, et Ameerika näol on tegemist uue kontinendiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
