9. Milles avaldub seos PAA pindaktiivsuse ja mitsellimoodustumisvõime vahel? 10. Millist nähtust nimetatakse solubilisatsiooniks? Millest on see tingitud? Kus seda nähtust praktiliselt kasutatakse? 11. Millel põhineb PAA kasutamine disperssete süsteemide stabiliseerimisel? Milles seisneb PAA pesemisvõime? 12. Millised on polümeeride lahustumise iseärasused? Millist protsessi nimetatakse pundumiseks? Millistel juhtudel esineb polümeeri piiratud ja piiramatu pundumine? Pundumine on mingi materjali (puit jne) mõõtmete suurenemine vee vm vedeliku või niiskuse imendumise tõttu. Eristatakse piiratud ja piiramatut pundumist. Piiratud pundumise korral kulgeb pundumine teatud astmeni ja siis lakkab. Enamikul juhtudel läheb polümeer sel juhul üle tarde seisundisse. Piiratud pundumine esineb sellisel juhul, kui makromolekulide ahelate vahel on sillad, mis ei lase ahelatel üksteisest eralduda
etüülatsetaat 18,2 PBMA 17,6 benseen 18,3 polüstürool 18,2 kloroform 18,6 polümetüül- 18,6 metakrülaat Polümeeri molekuli liikuvus on nii väike, et tema lahustumisel toimub esmalt lahusti liikumine polümeeri molekuli sisse (päsmas on tühikud). Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris. Seejärel hakkavad lahusti molekulid eradama polümeeri ahelat ja polümeeri molekulid saavad liikuvust juurde (polümeer hakkab lahustuma) ning lahustumine muutub kahesuunaliseks- polümeer pundub. Pundumine on iseloomulik kõrge M- massiga ühenditele. Pundumine võib lõppeda tõelise lahuse tekkega- piiramatu pundumine ( benseen + nat. kautzuk). Võib lõppeda ka polümeeri ahelate osalise lahustumisega ja tekib geel e. tarre - piiratud pundumine. Pundumist võib piirata polümeeri võrkstruktuur või halb lahusti. Võrkstruktuuriga polümeer on lahustumatu ja annab geeli, mille võrgus on lahusti, mis annab geelile elastsuse.
aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO). Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, redutseerija oma aga suureneb. Protsentülesanded: m (lahus)g m (aine)g 100g X g X = [100*m (aine)] : m(lahus)
Gluteenitalumatus on midagi, mis on vähe mõistetud ning harva diagnoositud arstide poolt. Kui sa kaebad gluteeni talumatusele sarnaseid sümptomeid, siis pannakse sulle diagnoosiks kas reflukshaigus, kergesti ärrituv soolestik või depressioon. Põhjus, miks gluteeni talumatust ei kahtlustata, on lihtne. Seda mõistetakse tänapäeval halvasti, sümptomid varieeruvad mõjutades erinevaid piirkondi su kehas. Mõned sümptomid on kõhulahtisus, kõhupuhitused, kõhu pundumine ning üldised soolestiku ebamugavused. Muud sümptomid on veel peavalu, suuhaavandid, kaalu tõus või langus, kehv immuunsüsteem, kroonilised nahahaigused ning aneemia. Tüüpilised kaebused on käitumishäired, luude või liigeste valud, väsimus, kahvatus, halb hingeõhk, võimetus kaalus juurde võtta, lihaskrambid, lihaste nõrkus, kipitus ja uimus jalgades, mis on põhjustatud närvide kahjustusest.
Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused · Varude taastuvus (mänd saab 70 80 aastaga küpseks) · Eritugevus · Võime summutada ja taluda lööki (raudteeliiprid) · Head akustilised omadused Negatiivsed omadused: · Puidurikete esinemine oksad, lõhed, mõlgud, mädanikud... · Tundlikkus vee toimele pundumine, kuivamiskahanemine · Omaduste ebaühtlus antiisotroopne materjal (füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades) · Bioloogiline ebaühtlus seenkahjurid · Süttivus · Valgustunlikkus (eriti lehis) · Toksilisus peentolm on kantserogeenne, vähki tekitav Puitmaterjalid ja tooted jagatakse ümarmaterjalideks (palgid), saematerjalideks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks ning laudsepatoodeteks
(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu. 49) küllastumata lahus lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada. 50) Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid. Nt vaskvitriol
Alates puberteedist korduvad emisel östraaltsüklid iga 21 päeva järel. Erandiks on imetamis- ja tiinusperiood. Faasid: · Proöstrum e innaeelne faas · Östrum e innafaas · Metöstrum e innajärgne faas · Diöstrum e soikefaas 7. Inna kulg ja optimaalne seemendusaeg · Innaeelne faas kestab 2-3 päeva, emised muutuvad rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga karata. Häbemel intensiivistub punetus, pundumine, tursumine, alumine häbemesopp muutub ümaraks. · Innafaas 1,5-2,5 päeva, emised muutuvad rahutumaks, hakkavad rohkem sööma, häälitsevad. Häbemel turse ja punetus vähenevad, alumine häbemesopp muutub teravamaks. Tupeesiku limaskest muutub kahvatumaks, innaaegne eritis muutub selgeks, hiljem kleepuvaks. Paigalseisurefleks · Innajärgne faas emistel ei ole enam paigalseisurefleksi. Häbeme muutused
· karamellistuvad (karamellaan, karamelleen, karamelliin) Hea lahustuvus ja veesidumisvõime. Üldiselt magusa maitsega ( määrab struktuur, temperatuur, pH, teiste ainete (nt hapete) juuresolek. . Maitse intensiivsus väheneb koos ahela pikkuse kasvuga Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos 14. Polüsahhariidid (tärklis, dekstriinid, pektiinained): esinemine, ehitus, omadused. Tärklise muutused toidu valmistamisel: vee siumine, pundumine, klisterdumine, hüdrolüüs, destruktsioon. Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teraviljast või kartulist), temperatuur, kuumutusaeg, tärklise-vee suhe, ensüümide aktiivsus. Tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob umbes 30% vett. Vee sidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes tärkliseterad punduvad, nende maht suureneb umbes 10 korda. Kliiserdumine toimub 55°-80° C juures polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise ,,võrkstruktuuri" sidudes enam vett kui
• Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine
Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1g aine temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra. Aurustumissoojus kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk Kapillaarsus vedeliku üles liikumine mööda peenikest toru, sel on tähtis osa taimede jaoks niiskuse ja toitainete kättesaamisel mullast. Märgumine vedeliku laiali valgumine mingi materjali pinnal, hästi märguvad need ained, mis vee molekulidega seostuvad Pundumine aine paisumine vee toimel. Nt zelatiin, puit, jahutooted Lahuse massiprotsent näitab mitu massiosa(g) lahustunud ainet on 100 massiosas(g) lahuses. Massiprotsendi tähis: P m- lahuse mass(g); m1- lahustunud aine mass(g); m2- lahusti mass(g) m1 m1 Pm m1 P= 100% m = m1 + m2 P= 100% m1 = m= 100% m2 = m - m1
raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused. Sõltub rakkude metaboolsest seisundist ja kahjustava faktori intensiivsusest. A: Taaspöörduv (e. reversiibelne) väljendub raku funktsionaalsetes ja morfoloogilistes muutustes, mis kahjustava , 3) tsütoplasmas , 2)ATP hulga faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine ; 4) raku pundumine tingituna ioonide sis./tasakaalu muutumisest. B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne – kahjustuseH2O hulga süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale.Rakkude adaptiivsed muutused (jaotus). Kasvu ja paljunemise muutused (variandid ja lühikirjeldus) 21. Füsioloogiline ja patoloogiline hüpertroofia- Esineb rakkude struktuurikomponentide suurenenud süntees
Tavalaadimisel O2 ei eraldu. Gaaside eraldumine viib vee kadumisele elektrolüüdist, selle taseme alanemisele. Kui dest. vett ei lisata õigeaegselt viib see plaatide kuivamisele. Geel ja AGM tüüpi akud on eriti tundlikud ülelaadimisest põhjustatud plaatide ärakuivamisele. Kui aktiivaine lasta ära kuivada, on ta akule pöördumatult kadunud. Seega ülelaadimine võib akule olla sama kahjulik kui alalaadimine. Pundumine pliiplaatide kaardumine kuumenemise tõttu. Akudel on sisetakistus, mis kasvab temperatuuri kasvades laadimise käigus ja mida enam voolu läbib akut, seda enam sel takistusel eraldub soojust, mis viib pliiplaatide deformeerumise ja plaatidevahelise separaatori purunemiseni ja lõpuks omavahelise kokkupuuteni ja kohaliku lühiseni plaatide vahel, ,,tappes" lühistunud akupurgi ja lõpuks kogu aku. Separaatori elektrolüüti läbilaskevate omadustega materjal on väga oluline akude
Inna kestvus: lambal keskmiselt 36 h, varieeruvusega 1872 tundi. Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi. Optimaalne viljastusaeg: lambal: paaritamisel 1820 h peale inna hakkamist; seemendamisel 1218 h inna alguseks tservikaalse ja vaginaalse seemenduse puhul; käestpaarituse korral 8 12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus. Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva. Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel".Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku.Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse.2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse.3
Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused. Sõltub rakkude metaboolsest seisundist ja kahjustava faktori intensiivsusest. A: Taaspöörduv (e. reversiibelne) väljendub raku funktsionaalsetes ja morfoloogilistes muutustes, mis kahjustava faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine , 2)ATP hulga , 3) tsütoplasmas H2O hulga ; 4) raku pundumine tingituna ioonide sis./tasakaalu muutumisest. B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne kahjustuse süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale. Raku surm. Apoptoos programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist. Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma
Peamised puidukahjustused: Profülaktika ja/või Kahjustuse tüüp Põhjus Üldkirjeldused tõrje UV-kiirgus, oksüdeerumine, Kaitseta pindadel kujuneb Ilmastikukahjustu UV-kiirguse vastased pundumine ja hall värvus ja karune s katted kuivamine, tekstuur leostumine, seened <200 kraadi kujuneb puidupinna ühtlane rabedus, Termiline >200 kraadi areneb O2 Tulekindluse loovad Kõrge temp
Füüsikalistest omadustest on tähtsamad mulla lasuvustihedus, poorsus ja eripind. Üldpoorsus näitab mullas olevate pooride summat protsentides mulla üldmahust, iseloomustab vee ja õhu liikumise tingimusi mullas. Eripind on tähtsaim omadus. See iseloomustab ühe grammi mullamassi osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites ning on seotud mulla lõimise ja huumusesisaldusega. Füüsikalis-mehaanilistest omadustest (sidusus, plastilisus, pundumine) sõltub mulla sobivus harimiseks ning mullaharimise ja maaparanduse tehnoloogia. Mulla struktuur on komplitseeritud füüsikaline ja füüsikalis-keemiline omadus, mis näitab, millise kuju ja suurusega osadest mullamass koosneb ja kuidas need üksteise suhtes paiknevad. Struktuur: Üksikteraline Sõmeraline e agregaatne soodustab kultuurtaimede elutingimusi. Kuubiline taimede toitumise, veega varustamise, õhustatuse seisukohalt parim. Prismaline Plaadiline
laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO). Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, redutseerija oma aga suureneb. Protsentülesanded: m (lahus)g m (aine)g 100g X g X = [100*m (aine)] : m(lahus) Ande Andekas-Lammutaja
On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsessid retikuloendoteliaalsüsteemis ja sidekoes, mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad
*suured looduslikud varad *omaduste ebaühtlus järgi: *tooted suhteliselt kerged, tugevad *anistroopne (heterogeene) Männikud 37,7% *vastupidav löökidele, vibratsioonile *füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades Kaasikud 30,2% *kergesti töödeldav *tundlik niiskusele, veele (pundumine, kahanemine) Kuusikud 23,6% *hea soojuse isoleerija *bioloogiline ebaühtlus (seenkahjustused) Hall-lepik 4,3% *liimimine lihtne *kergesti süttiv Ülejäänud 4,2% *head dekoratiivsed omadused *valgustundlikus (eriti lehis) *kergesti kättesaadav *mitmetele on peen tolm kantserogeene- vähki tekitav
kergem mehaaniline töötlus. Tiksotroopias moodustub side VdW sidemetega. Side moodustub kolloidosakeste vahel teises miinimumis, mis on suhteliselt kaugel osakesest ja seega kergesti lõhutav. Seismisel need sidemed tugevnevad, segamisel või raputamisel nõrgenevad. Seismisel struktuur tugevneb, kuid tõmbub ka kokku. Selle tagajärjel surutakse struktuurist välja osa disp. keskkonnast ning tarde ruumala väheneb. See ongi sünerees. Seetõttu tõmbub ka juust kokku. Kserogeel ja pundumine Kui ülalpool meetodil kuivatada geel täielikult, saame kuivanud kserogeel. Sellel geelil säilib vettimav võime. Seda nimetatakse pundumiseks. N: puu pundub. Kristallisatsioonilised geelid Kristallisatsioonilised geelid tekivad väljasadenemise käigus enamasti. Need on väga laialt levinud. Geeli all võib mõelda väga mitmesuguseid struktuure. N: nahk, puit, kivimid. Kõik nad on kihilised, sest nad on moodustunud sadenemise (kristalliseerumis) tagajärjel
säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Suur savidel, väike saviliivadel. Sidusus – mulla omadus vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt lahutada. Liivmullad on väiksese sidususega. Kleepuvus – mulla omadus kleepuda niiskes olekus mulla harimisriistadele või muudele esemetele. Niisked savimullad kleepuvad tugevamini kui kergema lõimisega mullad, sõmera struktuuriga mullad kleepuvad vähem kui üksikteralised mullad. Pundumine e paisumine – mulla omadus niiskumisel mahult suureneda Kahanemine e kokkutõmbumine – omadus kuivamisel kokku tõmbuda 25. Mulla kleepuvuse, sidususe, eriveotakistuse, mahumuutuste sõltuvus mulla hüdrofüüsikalistest omadustest. Kõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel.
..10-5), ülinõrgalt läbilaskvad (10-8...10-7) ja vett-pidavad (<10-8 m/s). Pinnase veejuhtivust mõjutab pinnasele mõjuv lisapinge, seda iseloomustab konsolidatsioonimoodul. Vee liikumine pinnases allub Darcy seadusele: Q = kAH / l, kus Q on filtreeruva vee hulk (m3 / s); A on filtratsioonivoolu põiklõikepindala (m 2); H on kahe põiklõike vaheline rõhulang (m); l on nende põiklõigete vahekaugus (m) (piki voolu). Pinnase veekindluse seisukohalt on olulised pinnase pundumine (mahu suurenemine märgumisel) ja leondumine (sisesidemete purunemine märgumisel, millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees ei lagune, kuid pehmenevad. Seda iseloomustab pehmenemistegur - - veeküllastunud ja kuiva kivimi survetugevuste suhe. 2.3.4. Deformatsioonimoodul. Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust
pinnaseomadused, määratakse). 2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus tihedus kuivtihedus veesisaldus ehk niiskus poorsus küllastusaste (pooride veega täidetuvus) plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus 3) Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus Pinnase tugevus EESTI GEOTEHNIKA Kaljupinnased- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid,
- peritoneaaldialüüs (kateetri infektsioon) Tegu tavaliselt segainfektsiooniga. Seedetrakti perforatsioonist tingitud peritoniidi korral domineerib G- ja anaeroobne floora (E.coli, Bacteroides jne), välise trauma puhul esineb rohkem G+ baktereid (Staphylococcus, Streptococcus). Sümptomid: äge kõhuvalu, isutus/iiveldus/oksendamine, Blumberg+, kõhulihaste pinge (laudkõva kõht), kõhu pundumine, peristaltika vähenemine. Valu vähendamiseks patsient on liikumatu ja sundasendis: patsient lamab külje peal, kere kallutatud ettepoole, jalad painutatud puusast ja põlvest väheneb kõhukatete pinge. Süsteemsed nähud: palavik, vappekülm, tahhükardia, tahhüpnoe, rahutus, segasus, oliguuria. Diagnoosiks anamnees ja objektiivne leid, kliiniline pilt on tüüpiline. Lisaks vereanalüüsid
uurida, kas emis on paaritamiseks valmis. INNAEELNE FAAS / EELIND Kestus: enamasti 2-3 päeva, nooremiste puhul ja soojemal aastaajal ka kauem (kuni 5 päeva). Tüüpilised muutused Käitumine. Emised muutuvad üha rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga kärata, s.t. nad kargavad grupis olevaid teisi emiseid, kuid jooksevad siis ära, kui teised neile selga kargavad. Välissuguorganid. Häbe: järk-järgult intensiivistuv punetus; pundumine; tursumine; alumine häbemesopp muutub ümaraks; lõppstaadiumis muutub häbe lopsakaks, tulipunaseks ja kuumaks. Need sümptomid on nooremiste puhul selgemalt väljendunud kui vanematel emistel. Tupeesiku limaskest: intensiivistuv punetus; suurenev niiskusesisaldus. INNAFAAS Kestus: enamasti 1,5-2,5 päeva, täiskasvanud emistel tihti kauem kui nooremistel. Tüüpilised muutused Käitumine. Emised on üha rahutumad, söögiisu kasvab. Emised häälitsevad sageli
erinevad (joon. 2.1). Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude rajamisel, kohtvaiade valmistamiseks ja 8
glükoosi jäägist. Amülopektiin, tärklise vees lahustumatu komponent, koosneb seevastu tuhandest glükoosi ühikutest, tema struktuur on võrreldes amüloosiga palju keerukam. Amüloos on soojas vees suhteliselt hõlpsasti lahustuv ühend, amülopektiin seevastu vees praktiliselt lahustumatu. Arvukad hüdroksüülrühmad amülopektiini molekulis annavad aga hulgaliselt vesiniksidemeid vee molekulidega, mistõttu sellele tärklise kompodendile on iseloomulik vees pundumine, sültja massi moodustamine. Glükogeen – on peamine loomne polüsahhariid, mida sageli nimetatakse ka loomseks tärkliseks. Põhjuseks on glükogeeni ja tärklise põhikompondendi amülopektiini sarnasus (mõlemad koosnevad glükoosijääkidest; nende ehitusprintsiip on sarnane; hargnemispunkti nende molekulis võib vaadelda isomaltoosse fragmendina; nende osaline hüdrolüüs annab dekstriine; mõlemad on seotud tsütoplasma valkudega ja osaliselt ka rakusiseste membraanstruktuuridega)
Estradiool - ? Progesteroon ohjeldab emaka kontraktsioone ja on tiinuse seisukohalt asendamatu. Põhjustab ka piimanäärmete näärmerakkude kasvu. prostaglandiin F 2 - emaka limaskesta kontraktsioon Välised innatunnused: Iseloomulik on loomade rahutus, isutus, teisele loomale peale hüppamine või teise looma enda peale hüppamise sallimine (paigalseisu refleks), limavool tupest häbeme pundumine ning punetus. 82) Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine. Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva
Estradiool - ? Progesteroon ohjeldab emaka kontraktsioone ja on tiinuse seisukohalt asendamatu. Põhjustab ka piimanäärmete näärmerakkude kasvu. prostaglandiin F 2 - emaka limaskesta kontraktsioon Välised innatunnused: Iseloomulik on loomade rahutus, isutus, teisele loomale peale hüppamine või teise looma enda peale hüppamise sallimine (paigalseisu refleks), limavool tupest häbeme pundumine ning punetus. 82) Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine. Tähtsad etapid viljastumise järel Areng blastotsüsti staadiumini. Rakkude diferentseerumine idusõlmeks ja trofoblastiks. Koorumine. Emapoolne tiinuse äratundmine. Lootkestade teke. Embrüosiirdamine viljastatud munaraku ehk embrüo siirdamine ühe emaslooma emakast teise emaslooma emakasse. Embrüosiirdamise kasutamine:
sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine, karst, pinnaste vedeldumine vesiliiv, sufusioon, maalihked, varingud, igikelts, jääkatted, külmamuhud, termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja kivimiteks on mitmesugused purske-, moonde-, tard-, ja settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne.)
Inna kestvus: lambal keskmiselt 36 h, varieeruvusega 1872 tundi. Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi. Optimaalne viljastusaeg: lambal: paaritamisel 1820 h peale inna hakkamist; seemendamisel 1218 h inna alguseks tservikaalse ja vaginaalse seemenduse puhul; käestpaarituse korral 8 12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel". Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku. 3.3.1. 1. Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse. 2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse. 3
Vesi osaleb hüdrolüüsi reatsioonides. Keemiline ja bioloogiline hüdrolüüs on 2 eri asja. Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 8). 5
a ) K a o lin iit; b ) I lliit; c ) M o n tm o r illo n iit Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude rajamisel, kohtvaiade valmistamiseks ja süvaseinte ehitamisel
annaabi.ee 
