Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku
Kas antud tingimustel on see rõhk tagatud? Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 NPSH = 1,5m = 1000 kg/ Leida: Valemid: Bernoulli võrrand Lahendus: Et ei tekiks kavitatsiooni: 2,53 > 1,72 järeldus: kavitatsiooni ei teki. Ülesanne 6 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatelg asetseb reservuaari veepinnast 6,5m kõrgusel ning imitorustikus tekkiv survekadu on 0,98m. Pumbatava vee temperatuur on 20 C ning õhurõhk reservuaari vabapinnal on 0,1Mpa. Milline on pumba kriitiline vooluhulk, millest suuremal väärtusel hakkab pump kaviteerima? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: t = 20C = 0,1Mpa Leida: Valemid: Lahendus: (tabelist) Ülesanne 7 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatava vooluhulga 100 l/s korral on imitorustikus tekkiv survekadu 2,4m
- mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi: - ühesilindrilised, - kahesilindrilised, - jne. 8. Silindri telje asetuse järgi: - vertikaalpumbad, - horisontaalpumbad, - kaldpumbad. 9. Kolvi konstruktsiooni järgi: - ketaskolbpumbad, - mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad). 10. Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e
Mida kõrgem on õhu rõhk , seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur . Rõhu langemisel keemistemperatuur langeb. Kuna imitorus vedeliku rõhk langeb, võib vedelik imitorus hakata keema. Pump hakkab pumpama auru ja vedeliku segu , millega imikõrgus väheneb . Vee imikõrgus atmosfääri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures nulli lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . 3 Küsimus 3. Kavitatsioon pumbas, selle tekkimise tingimused, kavitatsiooni varu ja kaviteerimisohu vähendamise võimalused . Kui vedelik süsteemis liigub kiirelt, võib vedeliku rõhk mingis süsteemi osas langeda alla tema aurumise kriitilist rõhku, mis on ligikaudu võrdne küllastunud auru rõhuga. ( Küllastunud auru rõhk on rõhk, mil vedelik kuumutamisel antud temperatuuril aurustub,s.t. hakkab keema
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab
Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H Click to edit Master text styles · Iseloomustab energiat, mida pump Second level pumbatavale vedelikule ajaühikus Third level
rataslaeva veorattad ). Tööpõhimõtte järgi eristatakse hüdraulised masinad: - rotatsioonmasinaid ( tsentrifugaalpumbad , hüdroturbiinid jne.) , - kolbmasinad (kolbpumbad jne.) . Pump on seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks ( tõstmiseks madalamalt tasemelt kõrgemale , edasitoimetamiseks mõõda torustikku ). Kasutusala ja otstarbe järgi liigitatakse laevapumbad : jahutuspumbad , kuivatuspumbad, tuletõrjepumbad jt.. Pumbatava vedeliku järgi: vesi, õli , hape, jt. . Tarbitava energiaallika järgi: elekter , auru, jt. . Tööpõhimõtte järgi liigitakse: 1. Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) 2. Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) 3. Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) 4. Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6
ja tuumaelektrijaamades Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega Kiire veeauru juga suunatakse turbiini labadele ja turbiin hakkab pöörlema Turbiinis jahtunud ja paisunud auru on võimalik kasutada mitut moodi Üks võimalus: aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse (1 kg auru kondenseerimiseks 100 kg jahutusvett) Selle meetodiga läheb kaduma 55% energiast ja kasutegur on vaid 40% Teine võimalus: kasutada täielikult või osaliselt läbitöötatud auru hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks ja tehaste tehnoloogilistes protsessides Kasutegur ligi 60% Külmik Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale.
SISELÄBIMÕÕTU IMIVOOLIK PEAB PUMBA POOLE PIDEVALT TÕUSMA, ET VÄLTIDA ÕHU KOGUNEMIST IMILIINIS VÕI PUMBAS IMISÕELA SUURIMA AVA LÄBIMÕÕT EI TOHI OLLA SUUREM KUI PUMBA PEENIM AVA, MIDA VESI OMA TEEKONNAL PUMBAS LÄBIB IMIVOOLIKU OTS (KOOS SÕELAGA) PEAB OLEMA VÄHEMALT VOOLIKU SISELÄBIMÕÕDU SÜGAVUSEL VEE ALL, ET EI TEKIKS ÕHULEHTRIT VOOLIKU LÄBIMÕÕT SELLINE, ET VEE LIIKUMISE KIIRUS IMIVOOLIKUS EI ÜLETAKS 1 m/s SUKELPUMP TÖÖTAVAD PUMBATAVA VEDELIKU SEES TÖÖKAMBER POLE KUNAGI VEEST TÜHI KÄITATAKSE ELEKTRI ABIL TÖÖRATAS TOETUB OTSE ELEKTRIMOOTORI VÕLLILE VÄIKESED JA KOMPAKTSED MADALATEL VEEVÕTUKOHADEL KASUTAMISE EELISED EJEKTOR (imi-jugapump) LIIKUVAD DETAILID PUUDUVAD VESI IMETAKSE KAASA HÕRENDUSE ABIL KASUTEGUR MADAL (~25%) VÕIMALDAB VETT SAADA MADALATEST KOHTADEST SISENDI LÄBIMÕÕT VÄIKSEM KUI VÄLJUNDIL AUTOPUMBAD STATSIONAARNE EES, KESKEL, TAGA VÕI VEEPAAGIS
Ventilaatori aerodünaamilisi omadusi hinnatakse: a) tootlikkuse tegur, b) staatilise rõhu tegur, c) võimsustarbe tegur, d) staatiline kasutegur. Viimane määratakse kolme eelneva kasuteguri korrutisena. Õhkjahutussüsteemi arvutusalgoritm Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpekadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele.
õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtratsioonimoodul.
12 võllitihend Joon. 1. Tsentrifugaalpumba skeem [1] Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Selleks on väiksematel pumpadel spiraalkambri kõrgeimas punktis vastav ava 10 (joon. 3.3.1), imitoru alumises otsa on aga põhjaklapp 5. Et põhjaklapi voolutakistus on suur, siis suurtel pumpadel seda ei kasutata ja imitoru täidetakse vaakumpumba abil. Üha enam kasutatakse sukelpumpasid, mis töötavad pumbatava vedeliku sees. Nii pole töökamber kunagi tühi ning nad ei vaja imitoru, põhjaklappi ega vaakumpumpa. 3.3.2 Pumba juhtimine Veevarustussüsteemis peab veetarbimise (vooluhulga) muutumisel olema võimalik pumpa(sid) automaatselt sisse ja välja lülitada. Kui süsteemis on hulk eraldipaiknevaid pumbajaamu, on tavaliselt vaja kaugjuhtimist. Automaatika peab tagama ka avariikaitse, näiteks ruumi uputamisel, mahutite ületäitumisel, masinate rikete korral jne.
..40 % võimsuse kasv. Pumbaratas ja gaasiturbiin on ühel võllil. Pumbaratas annab mootori pöörlemissagedusel 1700 p/min õhku silindrisse ~ 100 kPa (1,0 bat) rõhul. Turbolaaduri võlli pöörlemissagedus võib ulatuda kuni 60000...70000 p/ min. Turbolaaduri õlitus on seotud mootori sundõlitussüsteemiga. Vahejahuti Rasketes tingimustes töötamise ajal võib turbolaaduris õhu temperatuur tõusta väga kõrgeks. Õhu temperatuuri tõusu tulemusel väheneb mootori silindrisse pumbatava õhu kogus. Silindrite täituvus õhuga väheneb (kuuma õhu tihedus on väiksem) ja küttesegu muutub rikkaks. Vahejahutis toimub turbolaaduri poolt pumbatava õhu jahutamine ja silindrisse satub rohkem õhku. Selle tagajärjel suureneb mootori võimsus. Sissepumbatava õhu jahutamine vahejahutiga. Kaheastmelise turbolaaduriga Scania mootor. Näiteks 11- liitrise kahe turbolaaduriga mootor on Scania autol üle 200 kg kergem kui 400-hj 14- liitrise mootoriga auto mootor
p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s g 2g Pumba imemiskõrgus vedeliku imemine pumpa toimub rõhkude vahe tõttu imemisruumis ja pumbas. Imemiskõrgus suureneb rõhu suurenedes imemisruumis ja väheneb rõhu suurenedes imemistorus vedeliku sisenemisel pumpa, vedeliku kiiruse suurenedes imemistorus ja kadude hi,k suurenedes imemistorus. Pumba kasulik võimsus sõltub pumba tootlikkusest, pumbatava vedeliku tihedusest ja tõstekõrgusest N=QH g Pumba kasutegur kasutliku võimsuse suhet pumba koguvõimsusesse nimetatakse pumba täiskasuteguriks N = N kogu Hüdrauliline löök hüdrauliliseks löögiks nimetatakse surve järsku muutumist survetorustikus, mille toob kaasa voolukiiruse äkiline muutmine Kavitatsioon kavitatsioon on vedeliku homogeensuse katkemine e vedelikku tekivad tühimikud rõhu järsu langetamise tulemusena
): Auruturbiini paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise( töö kaudu)kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks.(Turbiinis paisunud ja jahtunud auru võidakse kasutada mitmeti. Üks võimalustest on aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse.) Töötab mõnituhat pööret minutis. nt põlevkivi põletamine, hüdroelektrijaam ning tuumaelektrijaam (uraan) • Külmkapi tööpõhimõte: Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. (jahedalt kehalt soojemale) Kompressor surub gaasi vedelikuks kokku. Vedelik pressitakse läbi väikese ava e düüsi. Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab
laialdaselt teatrite ja kontserdisaalide põhjustel: lavaseadmete hüdrosüsteemides. Kruvipumba (sele 4.13) korpuses - suhteliselt kõrge väljundrõhk paikneb 2 või 3 kruvi. Pumba ajami telg vaatamata pumba väiksele kaalule on ühendatud ühe päripäeva keermega - madal hind kruviga, mis kannab pöörlemise edasi - suur pööretevahemik järgmistele vastupäeva keermega - lai töötemperatuuri ja pumbatava kruvidele. Kruvide keermete vahel vedeliku viskoossuse vahemik moodustuvad püsiva ruumalaga suletud kambrid, mis liiguvad pumba Hammasratas 7 on seotud telje 3 sisselaskeava poolt väljalaskeava poole. vahendusel pumba ajamiga Sellisel moel saavutatakse ühtlane (elektrimootor, diiselmootor jne.). töövedeliku voolamine, tänu millele ongi Hammasrattad 7 ja 8 on seotud
koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtratast ehk rektorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vehendusel. Mootori pöörlemisageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiinratta labasid ja paneb selle võlliga pöörlema. Turbiinratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtrattast vastassuunas siis vabakäigu sidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niviisi turbiinrattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki
o Aerodünaamiline diameeter, millest suurematest osakestest 50% sadestatakse seadmes · Millel põhinevat mõõteriista kasutatakse standartselt Eesti õhukvaliteedi seirejaamades PM10 ja PM2.5 masskontsentratsiooni mõõtmiseks? o Beetanõrgenemine · Millised neist seadmetest sobivad gaasilise lisandi proovi kogumiseks? o Ventiiliga balloon o Passiivne koguja o Immutatud filter o Mullitaja · Millises järjestuses (õhuvoolu suunas) paiknevad NO2 pumbatava reaalaja-analüüsi seadme komponendid? o 1. Sisendava o 2.Aerosoolifilter o 3.UV-luminessenstsdetektor o 4. Vooluhulga mõõtur-regulaator o 5. Pump o 6. Väljundava · Isokineetiline proovivõtt milles seisneb? Ideaaltingimused ja praktika? o Kuna aerosooliosakesed on õhu molekulidest mitu suurusjärku raskemad, siis järskudel õhu voolukiiruse ja suuna muutustel jätkavad nad inertsist mõnda aega
vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul
Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus vastab 300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär
pumpamiseks. Nendeks on näiteks juustukalgend (-tera) ja mitmesugused jogurtid. 4 24. Rootorpumbad Rootorpumba põhimõte: 1- imitoru, 2- survetoru, 3- rootorid, 4-pumbatava toote ühikmahud. Rootorpumbad eriti sobivad viskoossete toodete nagu koor, hapupiim jt pumpamiseks. Samuti saab nendega pumbata mitmesuguseid pastasid, void, rasva ja muid poolplastilisi tooteid. Mitmeid rootorpumbad on
kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti
· Keemiline meetod: kõige vähem levinud ja selle käigus pumbatakse maardlasse polümeere, mis suurendavad voolavust või lisatakse detergendilaadseid ühendeid (nt. rhamnolipiidid), et vähendada pindpinevust ja kapillaartõusu, et nafta paremini voolaks. EOR meetodite kasutamine lisab barreli hinnale 0.5-8$ ühe tonni lisatava CO2 kohta, hinnatasemel 90 US$/barrel võib seeläbi kasum ulatuda 70 US$/1 t CO2 lisandi kohta. Keskkonnale tähendab 1t lisatud CO2 abil pumbatava nafta põletamine 3t CO2 lisandumist. Elektrienergia tootmise meetodid Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia
juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades
suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi. Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpamiskadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele.
rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi. Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpamiskadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele. 19 20
driving the pump) o Pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab s.o pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva (Es) ja pumpa siseneva vedeliku erienergia (Ei) vahega H= Es- Ei . Tõstekõrgust võib esitada kui kõrgust, milleni võib tõsta 1 kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud energia arvel. Seetõttu pumbatõstekõrgus ei sõltu pumbatava vedeliku tihedusest. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid Kavitatsioon, hüdrauliline löök. o Kavitatsiooniks nimetatakse vedeliku homogeensuse katkemist ja vedelikku tühikute tekkimist järsu rõhulanguse tagajärjel.Vedeliku kiirel liikumisel võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastatud auru rõhu ning vedelik hakkab keema
Põhjavee moodustamise ja põhjaveekihtide sanitaarseisundi hinnang Veekogu ja seda ümbritseva ala sanitaarseisundi hinnang Veeallika sanitaarseisundi muutumise prognoos Sanitaarkaitseala tagamise võimalikkus Pumbad ja pumplad Pump- on seade vee või mõne muu vedeliku liikumapanemiseks Pumpla- on ehitis ja seadmed vedeliku teisaldamiseks pumpamise teel, koosneb veehaardest, pumbamajast ja nende sisustusest. Pumpade liigitus: Liigitatakse pumbatava vedeliku järgi: õli, hape, vesi Liigitatakse energiaallika järgi: elekter, aur, tuul Liigitatakse kasutusala järgi, tööpõhimõtete, ehituse järgi Pumba tööparameetrid: Jõudlus (vooluhulk) Q, pumba ajaühikus läbiva vedeliku maht Tõstekõrgus (surve) H Võimsus P Kasutegur n (sabaga n) Kravitatsioonivaru A (kolmnurk) H või maksimaalne lubatav vaakum Tööorgani liikumissagedus n Pumba tõstekõrgus
·tavaolukorras on õhk välja lastud ning lamavad mere põhjas ·eelisteks kompaktne hoiustamine ja lainekindlus ·puuduseks täispumpamisele kuluv aeg reostuse kiire leviku korral 17.Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise tõkestamiseks. Mulltõke, rannikupoomid, alternatiivsed lahendused (bambusest, köiest, traadist, puidust ja riisikõrtest valmistatud naftatõkend), imavad poomid, seinpoom, ujuvad/uputatavad poomid, õhku täis pumbatava ujukiga poomid, tahke ujukiga poomid, 18.Mis on pneumaatiline õlipoom? suruõhuga täidetav õlipoom, need, mis täidetakse õhuga enne vette laskmist v vees olles 19.Mis on seinpoom? Tarindpoom ehk seinpoomid ·koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" ·teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal ·eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine ·puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 20.Mis on absorbeeriv poom
Hüdroajami käitamiseks kasutatavad pumbad on suhteliselt väikese jõudlusega, kuni 600 l/min. Lisaks nimetatule peetakse pumpade ehituses silmas: · hüdroajamis kasutatavate pumpade puhul on sageli oluline pumba töötamisel tekkiva müra tase. Seda eriti ruumides töötavate pumpade korral; · oluline on pumba kompaktsus, mis mõjutab pumpade ehitust, näiteks tihendamine lõtkude abil, määrimine pumbatava vedelikuga jne; · tähtsad on pumba ekspluatatsioonilised omadused: hoolduskulud, remonditavus, tööiga jne; · pumba maksumus. 16. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumba jõudlus (tootlikkus) q = Vp x n x V 10-3 dm3/min (l/min) Pumbalt saadava vedeliku rõhk Valems näidatud suuruste mõõtühikud: Vp pöörde jõudlus, cm3/p; M jõumoment pumba veovõllil, Nm; n pöörete arv, p/min;
valmistamiseks. Liiv Praeguseks tegevuse lõpetanud Nõmme külas paiknevast Kaarma karjäärist kaevandati liiva 1980-ndate aastate keskpaigani. Töötav liivakarjäär paikneb Tõrisel. Tõrise endise kruusakarjääri (või liivakarjääri), praeguse Tõrise järve, pindala on 4,6 ha. Nasval pumbatakse merest liiva sõltuvalt jõesuudme täituvusest, 3.-5. aasta tagant. Mändjala- Järve rannast uhutakse liiv minema ja see settib Nasval. Käesoleval aastal hinnatakse pumbatava mereliiva mahtu umbes 1000 m³. Turvas Ainuke Kaarma valla territooriumil olev turbaraba on 50 ha maaeraldusega Piila külas. Turbarabas pole aga juba kolm aastat tööd toimunud. Luba on olemas, kuid turgu ei leita. 10 Ravimuda Muda kaevandatakse Mullutu lahest vastavalt vajadusele. Peamiselt kaevandatakse seda Kuressaare sanatooriumi tarvis. Reljeef
74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79. 8 80. 81. 82. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku
Hüdrauliline katsetamine: teostatakse iga 8 aasta järel,survetamine toimub vee rõhuga 1,25 nimirõhul. SURUÕHUKOMPRESSORID: Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks neist peab olema autonoomne. Laevas enam levinud kompressoritest on kolbkompressorid. Kolbkompressoreid liigitatakse I. Astmete järgi: 1 – 4 astmelised II. Vedava energiaallika järgi 1. elektrikompressorid 2. mootorkompressorid III. Pumbatava keskonna liikumissuune järgi 1. ristivoolu kompressorid 2. otsevoolu kompressorid (imetav keskond liigub läbi kolvi, kasutatakse külmutuskompressoritena) IV. Kompressori astmete paigutuse järgi 1. tandem tüüpi kompressorid 2. diferentsiaal tüüpi kompressorid 3. kombineeritud kompressorid 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb
Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta
Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Turbolaadur annab mootorile võimsust ja pöördemoment sõltub sellest, kui suur kütuse kogus põleb töötakti ajal. Vahejahuti: Rasketes tingimustes töötamisel võib tõusta turbolaaduri temperatuur väga kõrgeks. vahejahuti toimub turbolaaduri poolt pumbatava õhu jahutamine. Mootori jahutussüsteem. Mootori jahutussüsteemi ülesanne on jahutada mootorit, et mootori lubatud temperatuurist ei suureneks. Kui kütuse energia märgitakse 100%-ga siis see jaguneb järgmiselt: Heitgaasi 25% Jahutus ja hõõrdekaod 35% Mootori abiseadmed 10% Mehaaniliseks energiaks väntvõllil 30-35% Normaalne töötava mootori jahutusvedeliku temperatuus on 85...95C
Alati alustatakse reoainete eemaldamist suuremast prahist. Liigutakse järjest väiksemate osade eemaldamiseni. Pumbad ja pumplad Pump seade vee või mõne muu vedeliku liikumapanemiseks (tõstmiseks madalamalt tasemelt kõrgemale, edasitoimetamiseks mööda torustikku). Pumpla (pumbajaam) ehitis (hoone) ja seadmed vedeliku teisaldamiseks pumpamise teel, koosneb veehaardest, pumbamajast ja nende sisustusest (pumad, torustikud jms). Pumpla on komplekt Pumpade liigitus: 1. pumbatava vedeliku järgi vesi, õli, hape, reovesi jne. Kõik need pumbad on erinevad ja mõeldud just sellise vedeliku pumpamiseks. Reovee pumapmisel on oluline reovee olukord kas on prahine või pumbatakse juba puhastusjaama läbinud vett 2. energiaallika järgi elekter, aur, tuul, käsitsi (ratas v kang) jne. Enamlevinud on elektrimootor Liigitatakse ka kasutusala, tööpõhimõtte ja ehituse järgi. Pumba tööparameetrid Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid:
Tegemist on: a) primaarse aktiivse transpordiga b) sekundaarse aktiivse transpordiga c) kiirendatud difusiooniga 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl- c) glükoos Negatiivsete ioonide (anioonide) liikumine väljast sisse on soodustatud positiivse poolt. 16. Tagurpidi töötav ioonpump: a) loob rakumembraanile pumbatava iooni gradiendi b) võimaldab ATP efektiivset hüdrolüüsi c) võimaldab ATP sünteesi 17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O 2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? V: Totaalne O2 kontsentratsioon erütrotsüütides hõlmab ka selle osa O 2, mis on seostunud hemoglobiiniga. Vaba O2 kontsentratsioon on erütrotsüütide sees ja ümbritsevas vereplasmas võrdne
süsivesinikest hea voolujuht ja keemiliselt aktiivne. See nõuab elektrijuhtmete väga head isolatsiooni ja erikoostisega terase kasutamist, mis on passiivne ammooniumi suhtes. 8.12.1. Tsentrifugaalpumpade karakteristikute kõverad Tootlikkuse kõver (capacity curve) Pumba tootlikkus antakse kuupmeetris tunni kohta sõltuvalt rõhkude vahest laeva ja terminalitanki vahel, mida mõõdetakse vedelikusamba kõrgusega meetrites. Kõvera kuju on ühesugune sõltumata pumbatava vedeliku tüübist. Teisendamaks vedelikusamba kõrgust rõhuks, on vaja arvestada pumbatava vedeliku erikaalu. Kui rõhkude vahe vee jaoks on 105 mvs (meetrit vedelikusammast), siis ammooniumi jaoks, mida pumbatakse temperatuuril 33 °C, saame rõhkude vahe, jagades rõhkude vahe vee jaoks ammooniumi erikaaluga, mis antud temperatuuril on 0,68. Seega rõhkude vahe ammooniumi jaoks on 105/0,68 =71,4 mvs.
glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Kas tegemist on: a) primaarse aktiivse transpordiga b) sekundaarse aktiivse transpordiga c) kiirendatud difusiooniga 17. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl c) glükoos 18. Kas tagurpidi töötav ioonpump: a) loob rakumembraanile pumbatava iooni gradiendi b) võimaldab fosfoanhüdriidsideme efektiivset hüdrolüüsi c) võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi 19. Erütrotsüütides on kogu O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Vaba O2 kontsentratsioon on mõlemal pool erütrotsüütide(punaliblede) rakumembraani tõepoolest võrdne
sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Kas tegemist on: a) primaarse aktiivse transpordiga b) sekundaarse aktiivse transpordiga c) kiirendatud difusiooniga 17. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl c) glükoos 18. Kas tagurpidi töötav ioonpump: a) loob rakumembraanile pumbatava iooni gradiendi b) võimaldab fosfoanhüdriidsideme efektiivset hüdrolüüsi c) võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi 19. Erütrotsüütides on kogu O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Vaba O2 kontsentratsioon on mõlemal pool erütrotsüütide(punaliblede) rakumembraani tõepoolest võrdne. Aga
Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 2.12 Maailma naftavarude jaotumine riikide kaupa Joonis 2.13 Nafta, maagaasi ja kivisöe kaevandamine ja kaubanduse. Sinised jooned iseloomustavad naftakaubandust, oranzid maagaasi- ja mustad kivisöe kaubandust Naftat ammutatakse puuraukude kaudu mitme kilomeetri sügavuselt. Nafta jõuab maapinnale kas pinnase või naftakihti pumbatava vee survest tingitud rõhu toimel, samuti kasutatakse laialdaselt spetsiaalseid nafta pumpasid (vt Joonis 2 .14). Nafta puuraugud võivad asuda nii maismaal kui merel. Viimasel juhul korraldatakse nii puurimine kui nafta ammutamine naftaplatvormidelt (vt Joonis 2 .15). 19(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 2.14 Nafta ammutamise viisid: vasakul rõhu tekitamine vee pumpamisega
annaabi.ee 
