Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojusmasin, sisepõlemismootor, auruturbiin ja külmik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Soojusmasin
sisepõlemismootor, 
auruturbiin ja külmik
Soojusmasin
Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks.

esimeseks soojusmasinaks aurumasin

kasutati kaevandustest vee väljapumpamiseks ja 
õhutamiseks (17. saj)

hiljem kasutati ka jõumasinana transpordis , auruvedurites 
ja aurulaevades
Tööpõhimõte

Koosneb alati kolmest põhiosast: soojendi , töötav keha ja 
jahuti

Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas , antakse 
soojendist soojushulk  . Gaas teeb
1
paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö
tegemiseks peab töötava keha olek
taastuma teatava aja jooksul, milleks
tuleb soojendist saadud
soojushulgast anda osa jahutile. Jahu-
2
tiks on ümbritsev keskkond. 

Tsükkli lõpuks on gaas jälle tavaolekus ja siseenergia  
muut 0 

Termodünaamika esimese seaduse kohaselt on mehaaniline  
töö gaasi paisumisel  A =  – Q
1
2
  

Soojusmasina kasutegur η on mehaanilise töö ja 
soojendist saadud energia suhe, mida väljendatakse tihti 
protsentides

Prantsuse teadlane Carnot näitas, et ideaalse soojusmasina 
kasutegur on:
 ja  on soojendi ja jahuti 
1
2
absoluutsed temperatuurid 

ülekantavast soojushulgast saab seda rohkem mehaanilist tööd, 
mida suurem on temperatuuride vahe soojusülekandel

Valem näitab, et ülekantavast soojushulgast saab seda 
rohkem mehaanilist tööd, mida suurem on temperatuuride vahe 
soojusülekandel

Ideaalse soojusmasina tsükkel koosneb kahest isotermilisest 
ja kahest adiabaatilisest protses-sist.
Ideaalse soojusmasina kasutegur on
suurim antud temperatuurivahemikus
töötavate masinate hulgas
Sisepõlemismootor

Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 
4- taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted 
töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on 
suuresti samad ka tänapäeval.

Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega 
süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. 
Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja 

Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub
valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). on 
toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja 
mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul.

Mootori kasutegur oleks suur, kui gaasi paisumine toimuks  
kõrgel, aga kokkusurumine madalal temperatuuril.

Seda tüüpi mootorite kasutegur on umbes 30%. Auto puhul läheb 
kasulikuks tööks (hõõrdejõudude ületamiseks) ainult 15%.
Auruturbiin
Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energiapaisumi- 
se töö kaudu pöörleva turbiini kineetiliseks energiaks

Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus
ja tuumaelektrijaamades 

Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti 
käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur 

Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või 
tuumareaktsioonides eraldunud soojusega  

Kiire veeauru juga suunatakse turbiini labadele ja 
turbiin hakkab pöörlema
Turbiinis jahtunud ja paisunud auru on võimalik kasutada 
mitut moodi

Üks võimalus: aur veekogust pumbatava veega kondenseerida 
ja juhtida uuesti aurukatlasse (1 kg auru 
kondenseerimiseks 100 kg jahutusvett)

Selle meetodiga läheb kaduma 55% energiast ja kasutegur on 
vaid 40%

Teine võimalus: kasutada täielikult või osaliselt 
läbitöötatud auru hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks 
ja tehaste tehnoloogilistes protsessides

Kasutegur ligi 60%
Külmik
Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga 
ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale.

Termodünaamika 2. seaduse sõnul ei toimi see protsess 
iseeneslikult, vaid väliste jõudude töö toimel

Külmiku tsükkel kulgeb vastupidiselt sisepõlemismootori 
ja turbiini omaga
Külmiku tööpõhimõte

Kompressor surub gaasi vedelikus kokku

Vedelik pressitakse läbi düüsi

Vedelik aurustub , tekkinud gaas
paisub ja võtab jahutatavalt kehalt
külmakambris soojushulga

Gaas surutakse uuesti kompressori-
ga kokku, et temperatuur ületaks
keskkonna temperatuuri

Soojenemine toimub väljaspool 
kambrit asuvas radiaatoris, kust
soojushulk läheb toaõhku
Vasakule Paremale
Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #1 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #2 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #3 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #4 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #5 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #6 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #7 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #8 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #9 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #10 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #11 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #12 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #13 Soojusmasin-sisepõlemismootor-auruturbiin ja külmik #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miilike89 Õppematerjali autor
Füüsikateemaline esitlus soojusmasina, sisepõlemismootori, auruturbiini ja külmiku kohta.

Sarnased õppematerjalid

ENERGIA
10
docx

ENERGIA

• Kehadevaheline soojusliikumine: (püüdlus tasakaalu poole) - Kahe lähestikuse erineva temperatuuriga keha vahel tekib soojusliikumine, mida kannab edasi infrapunakiirgus ning suund on soojemalt kehalt külmemale, sest soojal kehal on kõrgem siseenergia (osakeste keskmine kineetiline energia). Kui keha temp on keskkonna temperatuurist kõrgem, toimub soojusülekanne seni, kuni keha ja keskkonna temperatuurid on ühtlustunud. • Soojusmasin: Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks (vanasti oli selleks aurumasin, nüüd on auruturbiinid ja sisepõlemismootorid nt). Soojusmasinateks loetakse ka vastassuunalise tsükliga töötavaid masinaid (nt külmuti), mis tööd tehes liigutavad soojust külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasinal on 3 põhilist osa: jahuti, soojendi ja töötav keha. Töötavale kehale (tavaliselt gaas) antakse soojendist soojushulk. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd

Mikromaailm
Energia kursuse I töö kordamisküsimused
3
docx

Energia kursuse I töö kordamisküsimused

Energia kursuse I töö kordamisküsimused 1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu.

Füüsika
Füüsika kordamine – Molekulide soojusliikumine ja termodünaamika – konspekt
4
docx

Füüsika kordamine – Molekulide soojusliikumine ja termodünaamika – konspekt

Kordamine: Molekulide soojusliikumine. Termodünaamika 1. Kirjelda soojusliku tasakaalu teket - Soojus läheb iseenesest üle soojemalt kehalt külmemale. 2. Miks on temperatuur T Kelvini skaalas alati positiivne? - Sest alla -273C ei ole võimalik saavutada, sest sel juhul on juba igasugune molekulaarne liikumine peatatud. 3. Millistest mikroparameetritest sõltub ideaalse gaasi rõhk? - Kontsentratsioon, molekuli mass ja kiirus 4. Kui suur on normaaltingimustel gaasi rõhk ja temperatuur? - 1,01 * 10astmes5 Pa (760mmHg); 0C (273K) 5

Füüsika
Füüsika kontrolltöö soojusmasin sulamissoojus
5
docx

Füüsika kontrolltöö soojusmasin sulamissoojus

surutakse. 7. Auruturbiini tööpõhimõte- kiiresti liikuva auru joa mõjul hakkab pöörlema. Enamasti paneb selle tööle vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett soojemdatakse fossiilsete kütuste põletamisega. Muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise töö kaudu pöörleva turbiini kineetiliseks energiaks. ● KASUTATAKSE: soojuselektrijaamas ● TURBIIN- eriti vinge tuuleveski JOONIS: 8. Külmiku tööpõhimõte- tagurpidi töötav soojusmasin. Võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Kasutab elektrienergiat, et jahedast külmkapi sisemusest viia soojusenergia soojemasse toaõhku. JOONIS: Näidis ülesanneteks õpiku ülesanded ja Paju kogu ülesanded 9.62, 63 JA 10.2, 9, 13, 16, 30, 32, 33, 34, 38, 39, Tumesinisest kogust: 6.35, 46, 57, 60, 62. Erisoojus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vajalik selleks, et tõsta

Soojusnähtused
Soojusmasinad
14
doc

Soojusmasinad

3 kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. Probleemi lahendas James Watt 1788. aastal, leiutades tänaseni kasutusel oleva aurumasina. Soojusmasin = seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme

Füüsika
TERMODYN
15
pdf

TERMODYN

läheb osalt gaasi siseenergia suurendamiseks ja osalt gaasi paisumistööks. Vastus: gaasi paisumistöö on 2,5 kJ, paisumisel gaasi siseenergia suureneb. 6 5.2 Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur avaldub üldjuhul valemiga Q1 − Q2 η= , Q1 kus Q1 on süsteemile juurdeantav soojushulk ja Q2 jahutile äraantav soojushulk. Mistahes soojusmasin koosneb alati kolmest osast: soojusallikast, töötavast kehast ja jahutist. Soojusmasinas ei saa kunagi muuta kogu soojusallikast saadud soojushulka Q1 kasulikuks tööks, alati tuleb sellest osa (soojushulk Q2 ) jahutile kasutult ära anda (termodünaamika II seadus). Ideaalse soojusmasina kasutegur T1 − T2 η= , T1 kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Ideaalse soojusmasina korral on soojusallikalt (kõrgema temperatuuriga kehalt)

Kategoriseerimata
Füüsika ülesanded
15
pdf

Füüsika ülesanded

läheb osalt gaasi siseenergia suurendamiseks ja osalt gaasi paisumistööks. Vastus: gaasi paisumistöö on 2,5 kJ, paisumisel gaasi siseenergia suureneb. 6 5.2 Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur avaldub üldjuhul valemiga Q1 − Q2 η= , Q1 kus Q1 on süsteemile juurdeantav soojushulk ja Q2 jahutile äraantav soojushulk. Mistahes soojusmasin koosneb alati kolmest osast: soojusallikast, töötavast kehast ja jahutist. Soojusmasinas ei saa kunagi muuta kogu soojusallikast saadud soojushulka Q1 kasulikuks tööks, alati tuleb sellest osa (soojushulk Q2 ) jahutile kasutult ära anda (termodünaamika II seadus). Ideaalse soojusmasina kasutegur T1 − T2 η= , T1 kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Ideaalse soojusmasina korral on soojusallikalt (kõrgema temperatuuriga kehalt)

Kategoriseerimata
TERMODÜNAAMIKA ALUSED
15
pdf

TERMODÜNAAMIKA ALUSED

läheb osalt gaasi siseenergia suurendamiseks ja osalt gaasi paisumistööks. Vastus: gaasi paisumistöö on 2,5 kJ, paisumisel gaasi siseenergia suureneb. 6 5.2 Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur avaldub üldjuhul valemiga Q1 - Q2 = , Q1 kus Q1 on süsteemile juurdeantav soojushulk ja Q2 jahutile äraantav soojushulk. Mistahes soojusmasin koosneb alati kolmest osast: soojusallikast, töötavast kehast ja jahutist. Soojusmasinas ei saa kunagi muuta kogu soojusallikast saadud soojushulka Q1 kasulikuks tööks, alati tuleb sellest osa (soojushulk Q2 ) jahutile kasutult ära anda (termodünaamika II seadus). Ideaalse soojusmasina kasutegur T1 - T2 = , T1 kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Ideaalse soojusmasina korral on soojusallikalt (kõrgema temperatuuriga kehalt)

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun