Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puitmaterjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiudu, ehitusmaterjalid, veesisaldus, proovikeha, deformatsioon, vigade, veesisalduse, töödeldav, survel, deformatsioonid, mänd, kask, kuusk, haab, pikkuses, ristikiudu, proovikehade, majaseen, kuivatamine, niin, puuliiksad, hügroskoopne, kapillaar, praod, soojajuhtivus, soojamahtuvus, alumiinium, betoon, nihesakohad, kriteerium, tulepüsivusPVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti. • PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste. • PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena. • Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede, tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine. • Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena, akende ja reklaamitulpade valmistamisel • Fenoolplastid- halvasti süttivad materjalid, ei talu happeid, kuid onhästi tugev. Tuhmuvad päikesevalguse käes, seega kasutusel tumedad toonid. Kasutatakse laminaattoodete ja santoodete valmistamisel. • Aminoplastid- kõva materjal, mille pind on läikiv ja raskesti kahjustatv. Kasutatakse liimid, lakkide ja värvide valmistamiseks.
Mänd (Pinus) on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Mänd on lülipuiduline puu. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane. Värskeltraiutud puidul erineb lülipuit maltspidust vähe, kuid aja jooksul tumeneb. Aastarõngad on kõigil lõikudel hästi eristuvad. Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse. Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud on sirged, mis teevad puidu hästi lõhestatavaks. Suur vaigusisaldus teeb puidu vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Temast valmistatakse ka tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve, ehteid.
haab, kuusk, pärn, pappel. Süttimine ja põlemine. Temperatuuril üle 105°C algab puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105°C juures ning kiireneb temperatuuril üle 200°C. Kui kuumus ületab 225°C tekib süttimisallika läheduses leek. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260...275°C juures eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. Süttimisaega mõjutavad tegurid: · soojuse kestus · proovikeha suurus · tihedus ja soojusjuhtivus (süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel) · niiskussisaldus Põlemise käigus tekkinud söekihil on madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. Selget piiri puusöe ja enamvähem põlemata puidu vahel võib märgata puidutsooni 300°C piiril. Söekihi juurdekasv puidu põlemisel on ca 0,6 mm minutis. Puidu elektrilised omadused: elektritakistus elektrijuhtivus Kuivas olekus (niiskus 0..
> Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali > Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90% > Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega
*suur tugevus *väike soojusjuhtivus *kerge töödeldavus *head dekoratiivomadused *taastuv loodusvara Puidu negatiivsed üldomadused *ebaühtlane struktuur *tundlikus vee toimele *kahjurite tundlik *süttivus *suured töötlemiskaod puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%}
.........................................................................6 2.4 Puidu kaitse.......................................................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid...................................................................................................
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega
........................................................................ 11 8.Kasutatud materjalid .................................................................................................................. 12 2 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Määrasime puidu tihedust, veesisaldust, survetugevust pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KASUTATUD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli puit, mille vaigusisaldus on suur. 3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti
VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele
vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3..
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal
ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu. Pindala järgi põhilised puuliigid: Männikud 37,7% Kaasikud 30,2% Kuusikud 23,6% Hall-lepikud 4,3% Ülejäänud 4,2% III Kasvava puu osad
*suured looduslikud varad *omaduste ebaühtlus järgi: *tooted suhteliselt kerged, tugevad *anistroopne (heterogeene) Männikud 37,7% *vastupidav löökidele, vibratsioonile *füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades Kaasikud 30,2% *kergesti töödeldav *tundlik niiskusele, veele (pundumine, kahanemine) Kuusikud 23,6% *hea soojuse isoleerija *bioloogiline ebaühtlus (seenkahjustused) Hall-lepik 4,3% *liimimine lihtne *kergesti süttiv Ülejäänud 4,2% *head dekoratiivsed omadused *valgustundlikus (eriti lehis)
49. Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali paindetugevuse määramisel. (http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/) 50. Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab? Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena
6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 OC juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele?
tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge. · lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule. · vaigukäigud on jämedad ja arvukad,seedripuit on vaigurikas,pehme,kerge ja hästi töödeldav . · tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses. · mahukaal absoluutselt kuivalt 0,41, õhukuivalt 0,44. Lehtpuud · Oma leviku ja majandusliku tähtsuse poolest jäävad lehtpuud okaspuudele märgatavalt alla. · kuid ületavad viimaseid liikide arvukuselt,nende liikide omaduste ja kasutusalade · mitmekesisuse poolest.lehtpuit liigitatakse soonte asetsuse järgi kaheks: 1
.275c juures keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. T 330 ja 470c vahel süttivad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ja ei kahj rakuseinu.Ei mõjuta gaasid õhus iseenesest. Süttimine sõltub suuresti kuumutamise ajast. puidu tugevust.Sinetusseente hüüfid ja mütseel sinine,must v Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja pruun.Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu soojusjuhtivus(süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel), koostisaineid ja rikuvad selle ehitust,millega muut puidu värvus ja niiskussisaldus, Põlemisel ühinevad süsimnik ja vesinik õhu hapnikuga , vorm:Jaot :*pruunmädanik *valgemädanik *pehmemädanik.Pruunmädanik moodustades süsihappegaasi ja vee
24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed
35. Energiasisaldus e. Kütteväärtus soojushulk dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Kõigub 19,7...21,4 MJ/kg. Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel kulutatakse osa soojust puidus esineva vee aurustamiseks. 36. Temperatuuri üle 105 C algab puidu termiline lagunemine. Kui kuumus ületab 205 C, siis tekib süttimisallika läheduses leek. Süttimisaega mõjutavad tegurid : · Soojuse kestus · Proovikeha suurus · Tihedus ja soojusjuhtivus (mida tihedam, seda pikem süttimisaeg) · Niiskussisaldus 37. Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Temperatuuri tõusul ning puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nim. Materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. 38. Helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub :
-Mida poorsem materjal, seda väiksem soojajuhtivus -Niiskus ja temperatuur tõstavad soojajuhtivust 7. Materjalide liigitus põlevuse järgi Mitte põlevad- ei põle, ei sütti, ei hõõgu raskesti põlevad- süttivad raskelt, hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juures põlevad- süttivad, põlevad ja hõõguvad ilma tulekoldeta 8. Surve-, tõmbe-, paindetugevuse määramine *Survetugevus P Rs = , kus A Rs -piirtugevus survel (survetugevus) P- purustav jõud (N või kg) proovikeha ristlõige (cm2 või mm2) *Tõmbetugevus P Rt = (N/mm2, Mpa, kg/cm2), kus a Rt - tõmbetugevus P- purustav jõud (N või kg) varda ristlõike pind (mm2 või cm2) Puitmaterjalid 1. Puidu negatiivsed ja positiivsed omadused *Positiivsed: väike tihedus (kerge, saab ehitada kraanata); küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone); väike
metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse? Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. Ühikuks on kg/m 3 või g/cm3. Puidu tihedus sõltub olulisel määral puidu niiskusest. Tiheduse levinud tähistus on ρ [roo], mille juurde indeksina märgitakse puidu niiskusesisaldus,%, näiteks ρ15. Puidu tiheduse määramine: Puidust proovikeha kuivatadatakse 100°-lisel temperatuuril. Kuivtiheduse määramine. Määramisprotseduuri peaks kiirelt sooritama, sest absoluutselt kuiv puidutükk hakkab ümbritseva õhuga (õhk sisaldab aga alati niiskust) kokku puutudes kohe niiskust endasse tagasi imema. Puitaine – rakuseina materjal ilma tühemiketa. Puitaine tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe, siis puitaine tihedus
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on
1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus
Puidurikked ei mõjuta. Niiskuse toimel survetugevus väheneb. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Http://www.tallnerk.ee/failid/Paindetugevus.jpg Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise koormuse eemaldamisel? Kestustugevuseks nimetatakse pinget, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni. Staatilise tugevuse korral koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivaks või olles vähesel määral muutuvad. Puit võib taas hakata saavutama oma algset kuju raskuste eemaldamisel. 35. Kuidas mõjutavad puidu füüsikalis-mehaanilisi omadusi
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine
koosmõjul (põrandakatte materjalides oluline). 5) LÖÖGITUGEVUS iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. 6) ELASTSUS on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda, sealjuures purunemata ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. (plastmassid). ELASTSUSPIIR materjalil olev pinge, mille ületamisel materjal ei võta tagasi endist kuju, vaid tekib jääv deformatsioon. 7) PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid 8) HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid, malm, klaas. ERIOMADUSED
Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja mõõtühikuks N või kg) Rs=Purustav jõud/Ristlõike pindala Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind Paindetugevus määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria (3tk) ja arvutatakse nende keskmine. Lisaks kontrollitakse materjali tugevust ka märjalt ja kuivalt. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse 3 Pl R p= 2 b h2
4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus......................................................................................... lk 12
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3
annaabi.ee 
