Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puiduteaduse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niin, tselluloos, säsikiir, kambium, ligniin, lehtpuud, parkaine, rakud, hemitselluloos, vaik, rakusein, lülipuit, trahheiidid, maltspuit, kuivamine, sooned, vaiku, kambiumi, lehtpuude, poorid, okaspuud, koores, puuliikide, oksad, võra, korp, aastarõngad, pikki, niine, vaigukäigud, toitained, ligniini, kastid, kabium, lepp, vaher, haabTüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas
abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast.
Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. Sügispuit Väline koorepoolne osa on sügisosa e. sügispuit tekib kasvuperioodi lõpul. Suve lõpupoole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevadpuit on seega heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega. Talvel puidu juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu
3. säilitada toitaineid. 1.3 Vedelike transport tüves Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu (joonis 2.) välispoolset osa. _____________________________A. Roos______________________________ 3 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Fotosünteesi tulemusena lehtedes ja okastes tekkinud toitained (süsivesikud) juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. Niin asetseb väliskoore (korba) ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite säsikiirte kaudu. Joonis 2. Vedelike trantsport tüves Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned.
intensiivne. • Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet sooned. Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede või okaste kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate
Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid-
lepapuidus esineb nn astmeline perforatsioon (redelperforatsioon!), tammepuidus on lüli otstes vaid seinapaksend, mida nimetatakse lihtperforatsiooniks. On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. 14. Puidukoed. Millistest rakkudest koosneb konkreetne kude? Kattekude – asub taime pealispinnal. Puittaimede puhul nende koor. Surnud rakud, seespool koores elusrakud. Tugikude – annab puidule jäikuse ja mehaanilise tugevuse. Surnud rakud Juhtkude- juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Elus rakud Assimilatsiooni kude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad
Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel. Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks. Ei deformeeru nagu puit. MDF-plaate saab teha tulekindlaks. MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud-liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised, toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud). Pilet nr. 2 1.Puidu mikrostruktuur, aastaringi ehitus. 2.Puidu tõmbetugevus, pinge. 3.Liim, liimimisprotsess. 1.Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest
Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus.
*Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit. Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega. Seesmine säsipoolne osa on kevadosa ehk kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustavad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti.
lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paju-, kontpuu- ja kuslapuuliikide taimede vigastamisel. Juure ehitus Juure tipus asub 2-3mm pikkune algkoerakkudest kasvukuhik, mis on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest juurekübaraga. Kasvukuhikus toimub aktiivne rakkude jagunemine. Kasvukuhikule järgneb kasvuvööde, milles rakud intensiivselt kasvavad. Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel
leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel, niiskusega muutuvad tugevusnäitajad, niiskus kutsub esile bioloogilisi kahjustusi. Niiskust puidus määratakse: soojuslikult, elektromagnetiliselt, elektritakistusega 8. Vaba vesi puidus Kapillaarvesi- täidab rakud ja rakkudevahelised tühimikud. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühimikes. 9. Seotud vesi puidus Seotud vesi ehk hügroskoopne vesi-imendub raku seintesse. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. 10. Mis on säsi? Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam. 11. Mis on säsikiired? Ei pruugi kõik ulatuda kuni säsini, kuid ulatuvad kõik kuni korbani. Ristlõikes
Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi
Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi?
· Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud · Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd,kuusk,kadakas,jugapuu,liisaks nendele lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks Nulg · Vaigukäigud puuduvad,puit on väga kerge ja kuivab vähe kokku.mädenemiskindlus väike,tugevuse poolest jääb kuusele alla.
Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht Niin – korbaalune kiht, kus liiguvad toitemahlad Mähk – niine ja puidu vaheline õhuke kiht, kus moodustuvad uued rakud Puit – tüveosa, mille moodustavad aastarõngad Säsi – puusüda, mis koosneb nõrkadest, pooleldi lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega
.............................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.............................................................................................................................10 2.3 Hüdrolüüs........................................................................................................................11 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis..................................................
puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed) · Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga
halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi rekombinatsioon edukate paarumiste kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka sellele materjali kuhjumine. ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, Tselluloositööstuses eraldub ligniin, mis on kotteosed). Erandina esined Kottseene keskkonda saastav. Laguained ligniini põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis vabanemisel on toksilised. Mädaniku moodustuvad viljakehad. Viljakeha tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) oluliseim morfoloogiline struktuur on pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni
Niines paiknevaid sooni mööda lasku- või haiged juured ei suuda varustada vee ning mine- vad lehtedes sünteesitud toitained koos veega raalainetega võra, sellesse ilmub järk-järgult üha enam allapoole (tarbimis- ja säilituskohtadesse), kuni kuivi oksi. Seegi protsess kordab ennast kasvavas ma- juurteni välja. hus. Võra mahu vähenemist põhjustavad liiga tugev ja • Kambium ehk mähk paikneb koore ja puidu järsk lõikus, pargipuistu liigse tiheduse tõttu toimuv vahel ning seda on vaid imeõhuke kiht, mis iseeneslik võra lühenemine (laasumine), tormikah- on paljale silmale nähtamatu. Kambiumi pea- justused, võra halb ehitus ning ka mittekvaliteetne ülesandeks on hoolitseda puu jämeduse juur- juurestik. Juurestikuprobleeme põhjustavad seenmä- dekasvu eest; selleks toodab kambium endast
sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. 3. KESTANDUMINE Puidu kestandumine ehk lülipuidu moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial).
vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele aeglaselt tulekahju puhul ja kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike vähenemise tõttu, mitte nende kuumenemise tõttu. Teraskonstruktsioonidel seevastu toimub aga kõrgest temperatuurist tulenevalt kandevõime kahanemine järsu, mis viib nende kokkuvarisemisele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV- kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Kuusk: Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).Tüvi on
esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks tugikoeks sklerenhüüm(tugikoe rakud). *Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad, tihedamalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Seda kihti nimetatakse endodermiks, rohke tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. *Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel). *Steeli välimine,vahetult endotermile järgnev rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit
Pikikiudu on temp paisumine 6,7 korda väiksem kui ristikiudu. Kemikaalidega kokkupuude- puit laguneb hapete ja leelistega pikaajalisel kokkupuutel. Nõrgad leelised on kahjutud puidule, kui ph<2. Puidu tugevus: Puidu tugevus sõltub tema vigades, temepratuurist, tihedusest jne. Külmunud puid on 30% tugevam staatiliselt kui tavaoleksu puit ja peab paremini vastu survekatsetele. Dünaamiliselt on aga 50% nõrgem, ehl siit tuleneb ka see, et me lõhume alati märga puitu , sest siis on puidu rakud omavahel nõrgemad ja puit läheb hästi katki. ( dünaamiline= ehk löök puidule).Puidu tugevust kontrollitakse kolmel eri moel, surve pikikiudu, surve ristikiudu ehk radiaalsuunas ja surve ristikiudu ehk tangensiaalsuunas. Kõige vastupidavam on puit painutades(radiaalne), siis survestades ja siis tõmmates. Surve- selle tulemusena pressitakse puit kokku, rakud surutakse kihtitesse ja tugevamad ning nõrgemad hakakvad välja nõtkuma. Surve tagajärjel on suured deformatsioonid,
> Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas.
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja t
valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Seemned piklik-kandilised, vaigused, tiib ümbritseb suurema osa seemnest. Puit on nulgudel nagu kuuskedelgi küpspuiduline (ristlõike siseosa ei erine tervel puidul värvuse poolest välisosast), lülipuiduta, valkjas, väga kerge, tihedus 350...370-st (siberi nulg) kuni 480 kg/m3-ni (kaukaasia nulg). Kuna nulgudel on vaik paigutunud puu teistesse osadesse käbidele, seemnetesse, väliskoore alla, siis on puidus vaiku vähe vaigukäigud puuduvad, esinevad vaid vaigurakud. Nulu puit põleb halvasti ja on vähese vastupanuvõimega puidumädanikele (juurepess jt.). Puit on samas hästi töödeldav, seda kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri
võrade piirkonnas - metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). CO2 dünaamika metsaõhus: Süsihappegaasi sisaldus ja selle dünaamika metsaõhus oleneb mullast (orgaanilise aine lagunemise tingimustest), ilmastikust, aastaajast, kellaajast, puistu koosseisust, vanusest, boniteedist. Lehtpuumetsades on CO2-kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides võrreldes okapuupuistutega reeglina suurem, sest lehtpuud kasvavad reeglina viljakamates kasvukohtades, kus on ka suurem mulla mikrobioloogiline aktiivsus, samuti laguneb lehtpuude varis ja kõdu kiiremini. Metsaõhu ööpäevast CO2 dünaamikat vegetatsiooniperioodil iseloomustab kõrgem kontsentratsioon öösel ja madalam päeval. Aastast CO2 dünaamikat metsaõhus iseloomustab kaks maksimumi ja kaks miinimumi. Mets ja tuul, tuule mõju metsale: Õhu liikumine avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab
2 OSA sumbub 3 OSA läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus, väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses kandekonstruktsioonina, välis, siseviimistlus), ökoloogiline (taaskasuttav). NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt. 1) OKASPUUD 2) LEHTPUUD 3) PALMID (eraldi rühmas) 4) BAMBUS PUIDU SISEEHITUS: KIHID: 1. KORP väliste mehaanliste vigastuste kaitseks 2. KORKKUDE kaitseks temperatuuri järskude muutuste eest 3. NIIN liiguvad toitemahlad 4. MÄHK toimub puu kasvamine: sissepoole puurakud ( 1 cm), väljapoole koorerakud
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle
puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega. Niineosa olulisemad rakud on sõeltorud, millistes toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse. Sõeltorude kõrval leidub palju väikesemõõtmelisi ja elusaid sõeltoru saaterakke, millised on täidetud protoplasmaga. Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu rakke ja kogu niineosas hajusalt paiknevaid niineparenhüümi rakke. Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad
annaabi.ee 
