· Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1. taastuv loodusvara, tugev ja kaalult kerge, sitke, soojapidav, dekoratiivne · 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 2. kergesti süttiv, hügroskoopne, materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesuguseid röövikud ja mädanikud, suured töötlemiskaod. · 3.Mida näitavad puidu aastaringi osad? · 3. kui vana on puit · 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus? 5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. · 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust
Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere?
Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4
mm/m Temperatuuripaisumine 1/oC EHITUSMATERJALID 9 PÜSIVUS HAPETES JA LEELISTES Puit laguneb leeliste ja hapete pikaajalisel toimel. Nõrgad leelised on puidule kahjutud (pH<11). Puidu kahjustumine algab siis, kui happelise keskkonna pH<2. PUIDU TUGEVUS Puidu mehaanilised omadused ei ole eri suundades ühesugused. Tema tugevust mõjutavad ka kasvuvead, niiskus, temperatuur, koormamise kiirus, koormuse kestvus. Temperatuuri tõustes puidu tugevus väheneb, temperatuuri alanedes suureneb. Seejuures muutuvad tugevuse liigid erinevalt. Külmunud toores puit on staatilisel survekatsel ligi 30% tugevam, dünaamilisel koormamisel aga kuni 50% nõrgem normaaltemperatuuril määratust. Pikaajalisel koormamisel puidu tugevus väheneb. Kestvuspaindetugevus moodustab vaid 60% staatilisest paindetugevusest. Puidul on kahte sorti tugevusomadusi:
kg/m3. Erinevatel puu 2600 kg/m3 liikidel erinev. kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus Nt männipuidul pikikiudu 0,11 W/mK 0,22 W/mK, ristikiudu aga 0,13 W/mK. Tugevus Mõjutavad kasvuvead, Olenevalt tihedusest 15- niiskusesisaldus, 60 Mpa temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus.
*tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid *üks vanimaid ehitusmaterjale *mineraal - keem. koostiselt v füüs. omaduselt homogeenne looduslik moodustis
3. Puidu loomulik ja ebaloomulik värvus Loomulik: valge, kollakas, pruunikas või punakas Ebaloomulik: Sinakas, hallikas, rohekas 4. Puidu niiskused Standard- 12% Riimukuiv- 8-12% Õhukuiv- 15-20% 5. Puidu vead, iseloomustused *Lõhed- välised ja sisemised (rikuvad puidu terviklikust, alandavad kvaliteeti) *Oksad- nõrgestavad tugevust *Mädanemine- toituvad puidu osast, mis rikub puidu välimust ja langetab tugevust *Putukakahjustused- langetab tugevust, rikub välimust *Kasvuvead- rikuvad puidu sisseehitust (kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale) 6. Puidu kaitsmine mädanemise eest Keemilised võtted- töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega) Antiseptimise meetod- võõpamine, pritsimine, immutamine vannuis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7. Puitkonstruktsiooni kaitsmine kuumade allikate suhtes *Konstruktiivsed võtted- puit eemaldatakse kuumuskoldest;
Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke ja hea välimusega ning kuivas kliimas äärmiselt vastupidav. Puidu negatiivsed omadused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja omadustelt heteorgeenne materjal, niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus, puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad, puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Ehituses võib puitu kasutada väiksemate kandekonstruktsioonide (seinad, laed, põrandad, katused) valmistamiseks, välis- ja sisevoodriks, viimistlusmaterjalina ka põrandal. Puidust saab valmistada rõdusid, piirdeaedu, ka aknaid ja liiste.
võivad alandada puitmaterjali kvaliteeti ja muuta seda isegi kõlbmatuks. Sisemine pikilõhe ehk säsilõhe kasvavas tüves esinev lõhe, mis laiuses aheneb tsentrist tüve pinna suunas. Ringlõhe mööda aastarõngast kulgev sisemine lõhe Külmalõhe talvise pakase mõjul tekkiv lõhe Kuivamislõhe tekib puitmaterjalis kuivamisel Otsmine kuivamislõhe kuivamislõhe puidu otspinnal, mis ei ulatu külgpinnale. Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) Külmalõhe TÜVEDE KASVUVEAD ja SISEMISED EHITUSVEAD võivad puidu muuta osaliselt kõlbmatuks, kuid võivad ka tõsta puidu väärtust. Näiteks raskendab salmilisus puidu töötlemist, kuid annab puidule ilusa tekstuuri. Kõverus kõveruse suurust mõõdetakse painde suuruse järgi ja arvutatakse protsentides tüve pikkusest. Tüüakus tüvi, mille alumine osa järsult jämeneb. Koonilisus tüvi, mille läbimõõt tunduvalt väheneb ladva suunas.
Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni
Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel
kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2. siselõhed säsi (radiaalsed) või ringlõhed (harvem esinevad, nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel, ka puu langetamisel) Oksad Umboksad puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte
16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV mida kõveram puu, seda halvem ta on. PUTUKKAHJUSTUSEGA putukad söövad ja kahjustavad puitu. EBANORMAALNE KOONILISUS, EKSISTENSIAALNE SÜDAMIK. 21. Millise temperatuuri juures puiduseene areng peatub ja millise temperatuuri juures puidu seened hävinevad? Puidu seene areng peatub 0 KRAADI JUURES, puidu seened hävinevad üle 60 KRAADI JUURES. 22
saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste) Puidu vead Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi;
Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED praod, puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed radiaalsed, levinuim lõhede tüüp,
Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. · Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Negatiivseks küljeks tuleb lugeda ka asjaolu, et koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Kõige levinumad puuliigid Eestis on mänd, kuusk ja kask. Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), 4 · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta),
· Sitke · Hea välimusega, dekoratiivne · Kuivas kliimas on puid ka äärmiselt püsiv materjal · Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust
> Soojapidav, väike sooja juhtivus > Sitke > Hea välimusega, dekoratiivne > Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Negatiivsed > Kergesti süttiv > Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõigub) > Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist.
Tekstuur Korp puu väline kaitsekiht; Niin korbaalune kiht, milles puu kronist allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on
Lisaks pea- vad haavade edukaks kinnikasvamiseks olema puu energiavarud maksimaalsed. 7 • Töötajad on hõivatud muude töödega. • Kasvuvead on halvasti jälgitavad jms. Teine sobiv lõikuse aeg on märts-aprill, vahetult enne kasvuperioodi algust (välja arvatud mahlajook- suga puud), sest aega on piisavalt, kuna pole veel teisi töid ning kasvuvead on hästi näha. Varakevadel tu-
Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel.
· nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead · Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri javälimust või raskendavad töötlemist. · Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed. · Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal.
3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid: kooreürask - elab puus otse koore all; toonesepp – elab kuivas puidus; 34 laevaoherdi – elab vees. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu mädanemist. Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv; salmilisus - puukiud on segamini; sissekasv - tekib puu tüve vigastuse korral; kaksiktüvi - kaks puutüve on kokku kasvanud; ekstsentriline südamik - aastarõngad on ühel poolel paksemad; ebanormaalne koonilisus – tüvi peeneneb liiga järsku; külmalõhed; kõverkasv; voldiline tüvi jne. Vaata kasvuvigadest joonist 3.5.3. Joonis 3.5.3
milel soojusjuhtivus on 1/6 söe omast ja nii põleb puidu tüvi kauem kui kest, sest tuumal on teine temperatuur. Lisaks on veel tehtud selline asi nagu kandevõimekriteerium, mis on tavaliselt kandetaladel, ehk neid on immutatud või mõjutatud piisavalt palju keemiliselt, et nad põlevad kaua aega(aeg on kindlaks tehtud). Seda on tagatud suure tala ristlõikega, et puit kaua põleks. Puidu vead- suuremad vead on puidul praod ja oksakohad, lisaks veel kõver tüvi. • Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust: keerdkasv, kõverkasv jne • Puidukahjurid rikuvad puitu- kooreürask jen • Mädanemine seente toimel- majaseen, metsaseen jne Puidu kaitse- • Et seeni ära hoida, siis peaks olema puidu niiskus väiksem kui 20% ja ei tohiks olla väga hapnikurikas ruum. Seega peaks olema ruum tuulutatud. Et ei tekiks liigniiskust. • Et ei teksik sseeni, saame sisestada puitu piisavalt kemikale
saunalaval..kuusk, mänd okaspuudest. Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask Väga kõvad- tamm, saar, vaher Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask Raskesti töödeldavad- Kerge- haab Raske- saar 2.Puidurikked: seenkahjustused, bakterikahjustused, putukkahjustused, kasvuvead, vigastused jpm. Seenkahjustused: Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali. Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Puitu mittelagundavad seened: Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik männi maltspuidule). Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab).
1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel 2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu. 3)majaseened-kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. 6)Putukakahjustused-seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. 7)Kasvuvead-rikuvad puidu struktuuri ja siseehitust. 8)Külmalõhed-välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Ulatuvad säsini. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude, kuid ka pehmemate lehtpuude jämedale tüvedel. (vaher, pöök, tamm, saar, haab, pärn). 9)Keerdkasv-(kaldkiulisus)-arvatakse, et tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega. Ebasoodsad mullastikutingimused (kuivus ja kivilisus) suurendavad kaldkiulisust.
Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud
annaabi.ee 
