Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidurikked ja puidukaitse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mädanik, lõhe, puidukaitse, värvused, rikked, majavamm, kasvamise, osalise, lõhed, oksad, staadiumis, ebaterved, alanda, puidurikked, haavandid, saagimisel, hallitus, tõugud, tüves, puidule, deformatsioonid, kokkukasvamata, majaseen, puitmaterjali, säsilõhe, külmalõhe, salmilisus, pikkuses, vigastus, abinõu, hooldus, immutamine, ingvarHAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6
– Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal.
mittepuitunud(sümbioosid) osast.Suur osa meie kübarseentest võivad olla aastat.Okaspuud kuuluvad paljasseemneliste taimede puudega mükoriisa vahekorras.Tüve juurdekasv-piki tüve asetsevat peenikest hulka(gümnospermid),lehtpuud katteseemneliste taimede habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades hulka(angiospermid).Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu
ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev
............................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. .........................................................................................................6 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8 2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik. ....................... ..........................................................8 2.1.3
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm
3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6. Tuleohtlikus puidul võib isesüttimine alates 280 C . puiduehitus kasvava puuosa: kasvav puu koosneb kroonist ehk võrast: · Lehed · Okkad · Oksad Lehtedes toimub puu elutegevus,see keeruline protsess kannab nime fotosüntees.Selle protsessi käigus toodab leheroheline ehk klorifüll valguse abil toormahladest ja süsinikust toitaineid,süsinik saadakse õhust,võetava süsihappegaasi lagundamisel süsinikuks ja hapnikuks,enamus hapniku antakse tagasi.seega teeb taimestik väga tänuväärst tööd vabastades keskkonda heitgaasidest,teatud osa on ka puidus küttematerjalides · Nafta · Kivisüsi · Põlevkivi · Turvas
) Omaduste võrdlus: Soojusjuhtivus puidus (võetuna paljude liikide keskmisena) on pikikiudu 0,31 W/m x ºK ja ristikiudu 0,17 W/m x ºK. Säsikiirte tõttu on soojusjuhtivus puidu radiaalses suunas veidi suurem kui tangensiaalses suunas. Puidu soojusjuhtivust mõjutavad tegureid on palju: • Tihedus • Veesisaldus • Ekstraktiivainete sisaldus • Puidukiudude suund • Mikrofibrillide kaldenurk • Puidurikked (oksakohad, lõhed jne.) • Temperatuur Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam on puit, seda suurem on suujusjuhtivus. Seega soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskusesisalduse tõusuga. (Lisa: soojusmahtuvuseks nim. sellist soojushulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali
Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad
*liimimine lihtne *kergesti süttiv Ülejäänud 4,2% *head dekoratiivsed omadused *valgustundlikus (eriti lehis) *kergesti kättesaadav *mitmetele on peen tolm kantserogeene- vähki tekitav *looduslikult kasutatav materjal *puidurikete esinemine (oksad, lõhed, mädanikud, *huvitav keemiline koostis mähad, putukkahjustused, leidub 160 riket) *keskkonna suhtes neutraalne *head akustilised omadused *põlemisel eraldub tuhka vähe 1% ca 1 tm saematerjali 2 tm ümarpalki 120 eurot 5 t ha kasvab juurde 1 tm eedenipuud 20 000 eurot 2 milj ha metsa Eestis Karjalakase istik 1,5 eurot Eestis on 51% metsamaa
Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu. Pindala järgi põhilised puuliigid: Männikud 37,7% Kaasikud 30,2% Kuusikud 23,6% Hall-lepikud 4,3% Ülejäänud 4,2% III Kasvava puu osad Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon, tüvi, juurestik. Puukroon Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust süsihappegaasi. Eraldub vaba hapnik. Okste puidust valmistatakse puidu haket(kütet). Okkad on keemiatööstuse tooraineks. Puutüvi Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on: *hoida üleval tervet puud *olla toitaineid transportivaks organiks *säilitada toitaineid Puukoor moodustab tüvemahust keskmiselt 10-12%
Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel
· kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu
PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit.
Tekstuur Korp puu väline kaitsekiht; Niin korbaalune kiht, milles puu kronist allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal
..20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5..
Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5
Joonis 3.4.3. Puidu tugevuse määramise skeemid. a – survele piki kiudu, b – survele tangentsiaalsuunas, c – survele radiaalsuunas, d - nihkele Puidu tugevust kontrollitakse tervest puidust tehtud proovikehadega. Terve puit peab olema ilma oksteta. Oksad kahjustavad kõige rohkem tõmbe- ja paindetugevust. Vähem kahjustavad oksad survetugevust. Niiskustugevust aga oksad suurendavad. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta peamised puidu lõiked. 2. Mis võib olla laudade kõverdumise põhjuseks? 3. Millest oleneb puidu tekstuur? 4. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige rohkem? 5. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige vähem? 6. Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel?
Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu välimised kihid enam kui tüve sisemuse puit. Madala temperatuuriga puit tõmbub kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad tangentsiaalpinged, mis põhjustavad tüvedes pikilõhede nn. külmalõhede tekkimise. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab kalluse nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal
Muutuvad taimkate, mullastik, veereziim, loomastik jne.). Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses, tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne. Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal. - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mulla korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
