jakeemilised värvused. Neist kõige kahjulikum on pehmemädanik, mis tavaliselt tekib maharaiutud ja märgades tingimustes asuvas puidus. Mädanikud tekivad mitmesuguste parasiitseente toimel. Kõige ohtlikumaks seeneks on niinimetatud majaseen. Majaseenest nakatunud puit laguneb lühikese ajaga peenikesteks osadeks, mida võib kergelt pulbriks hõõruda. metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist PUTUKVIGASTUSED ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või sügavad Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende tõugud, mis arenevad koore all. Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste koorealuste käikudega. Palju ohtlikum on sügav tõugurike, mida põhjustavad puitu järavad putukad, niinimetatud puidusikud ja toonesepad ning nende tõugud. Kõige rohkem kahjustavad puitu puidusikkude tõugud, kes
Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti: a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides... b)riststruktuuriga toodetes on osa kihte liimpuitu ristipidi (kasutatakse põranda, vahelagede, katuse, sillus ja tugitaladena. Liimpuidu jätkamis viisis: Sõrmjätk, ... Pilet nr. 6 1.Säsikiired, niin, mähk. 2.Puidu putukvigastused. 3.Laminaat- ja kihtparkett. 1.Puidu ristlõike joonis: Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)