Kaimar Pihlapuu 1. 03. 2021 e-õppe tund. VALGUS ja VÄRVUS. 1.Valge valguse saamiseks tuli kokku liita punast, rohelist ja sinist valgust. Kui segada kokku aga punast, rohelist ja sinist õlivärvi, ei saa me valget värvi, ükskõik millises vahekorras värve segada. Miks? Õlivärvide segamisel värvused lahutuvad, sest näiteks punase värvuse korral me eemaldame (lahutame) valgest valgusest kõik teised värvused peale punase, sest ainult punane valgus peegeldub ja teised neelduvad. Kui segame juurde rohelist värvainet, siis eemaldame kõik teised värvused peale rohelise, seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2.Milliseid võimalusi on veel erinevat värvi valguste segamiseks peale valgusfi ltrite ja valge ekraani kasutamise?
LABORATOORNE TÖÖ 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine
säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis
Lisa lünkadesse õiged sõnad või laused Selleks, et näha värve on vaja ...valgust................. . Põhivärvid on...kollane........... , ......punane........ ja ...... sinine............ Sinise vastandvärv on ......oranz................ . Kollase vastandvärv on ......violett............... . Punase vastandvärv on ......lilla................. . Vastandvärvid asuvad värviringil üksteise ...... vastas............ Kollane, punane ja oranz on ......soojad............värvused . Sinine, violett, sinakasroheline on .........külmad............. värvused. Sellist värvi segamist, kus ühele kindlale värvile lisatakse järjest suurenevates kogustes valget värvi nimetatakse......... helestamiseks................ . Segamise tulemusel muutub toon............heledamaks........................ Sellist värvi segamist, kus ühele kindlale värvile lisatakse järjest suurenevates kogustes musta värvi nimetatakse ......tumestamiseks.......... . Segamise tulemusel muutub
3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erinemis sagedus? Täieliku värvipimeduse korral nähakse kõike must-valgena (kõik on must, hall või valge) Osalise värvipimeduse korral ei suudeta eristada punast (760-630nm) ja rohelist (570-520nm) värvust (daltonism) 7.Mis on ja millised kehad tekitavad infra- ja ultra valgust?
1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla
1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi
Naha pigment must Karvkate kuldkollade või kollane Lakk ja saba valkjad Kollane CREMELLO Nahk väga vähese pigmendiga (roosakas) Karvkate on kahvatukollane, kreemikas, peaaegu valge Cremello KIMMEL Naha pigment must Kehal põhivärvusega karvad segunenud valgete karvadega Nägu ja jalad on põhivärvuse värvusega Erinevad varjundid: mustjaskimmel raudjaskimmel kõrbkimmel Raudjaskimmel Kõrbkimmel Mustjaskimmel HALL Naha pigment must Erinevad värvused võivad üle minna halliks – nt varss sünnib mustana ja vananedes läheb helehalliks Kattekarvas on hallid, valged, mustad või pruunid karvad segamini, oleneb mis värvi hobune oli varsana Vananedes läheb halliks kuni lõpuks valgeks Erinevad varjundid Tumehall Õunikhall Tähnikhall Hall Tumehall Õunikhall Tähnikhall
5. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1 SISSEJUHATUS Eesti hobune on muistne hobusetõug, mille kohta puuduvad täpsed andmed. Esineb väga palju erinevaid arvamusi tema päritolu kohta ning ühisele vastusele pole veel jõutud.Ta on pika kerega, madalajalgne ning tugeva kehaehitusega põllumajandustüüpi hobune. Suuruselt sobib eesti hobune poniklassi. Eesti hobusele on isepärane suur värvusterikkus, kellel esinevad peaaegu kõik värvused tumedamast heledamini. Selles töös esineb ülevaade hobusetõu ajaloost, tema eksterjöörist ja tema kasutamine põllumajanduses. 2 1.TÕU TEKKIMINE “Kui tori hobune on eestimaine kultuurilooming, siis eesti hobune aastasadade ja -tuhandete pikkune rahvalooming, mis põhineb meie karmil põhjamaisel loodusel. Eesti hobune on üks
.................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................................................................... 9 2.1.3. Tüüp...................................................................................................... 9 2.1.4. Kehaehitus............................................................................................ 9 2.2. Iseloom...................................
VÄRVUSÕPETUS Värvusõpetus on õpetus värvustest kui optilistest nähtustest. Põhivärvid ehk primaalvärvid. Värviring on süstemaatiline värvide reastus. Sekundaarvärvused tekivad põhivärvide omavahelisel segunemisel. Täiend värvused ehk kontrastvärvused. Kontrastvärvused on värvused mis asetsevad värviringi vastaskülgedel. Sinine + kollane = roheline Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi...
põhjuse, mis selle aniooni olemasolu välistab. Järelejäänud anioonide tõestamiseks kasutada spetsiifilisi reaktsioone. SO42- Br CrO42- - tugevad oks. omad. [Fe(CN)6]4- (COO)22- I [Fe(CN)6]3- - tugevad oks. omad. CO32- Cl Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Antud lahuse ja AgNO3 lahuse omavahelisel reageerimisel tekkib valge sade, mis HNO 3 ei reageeri, seega lahuses on 1. rühma anioonid. BaCl 2 reaktsioonis tekkib ka sade, mis reageerib HCl-ga ning lahustub, seega on antud lahuses ka 2-se rühma anioonid. I - - tõestamise raktsioonis värvus tolueeni kiht lillakaspunaseks. Edasisel kloorivee lisamisel tolueeni lillakas värvus kaob IO3- iooni tekke tõttu. Cl- tõestamisel AgNO3 moodustas Cl- -ioonidega valge
Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom.
Kontrolltöö küsimused. Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10. Happesademete teke 11
Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valgusel Värvid ja nende lainepikkused Violetne 400-435 Sinine 435-500 Helesinine 500-520 Roheline 520-565 Kollane 565-590 Oranz 590-625 Punane 625-760
Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini)
Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini)
kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Mõtlemine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuste värvused Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud oma kindel sõnavara hobuste välistunnuste ning värvuste kirjeldamiseks, need kantakse ka hobustele väljastatavatesse passidesse. Värvused on: must – nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks.
Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt antiikaja tallekandja varakristlik hea karjane jne Sarkofaagid Raaamatuminiatuurid Varakristlik sümboolika Varakristlik sümboolika Värvused HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane alandlikkus reetmine, valelikkus Keha surm ja vaimu (Juudas). Keskajal surematus kandsid ketserid kollast KOLLANE kaks rüüd. Katkuaegadel vastandlikku sümboolset kollane rist tähendust. MUST surma ja allilma Kuldkollane päike ja sümbol jumalikkus PRUUN vaimne surm ja
KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust*, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+
Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja
Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid
......................................................................... ................ ll ................ esitatud : Protokoll arvestatud: KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P 3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. (Antud lahuses puudusid Fe2+ -ioonid). Võtsin lahuse nr 16 (roosakas), pH = 2 III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu 3.3 Analüüsi käik
Nii punase roosi kui ka punase auto puhul punased valguskiired peegelduvad, jõuavad meie silmadeni ja stimuleerivd neid. Kui vaadetavalt objektilt peegelduvad kõik valguskiired, siis jõuab kogu spekter meie silmadeni ja seetõttu näeme me seda objekti täiesti valgena. Kui kõik valguskiired neelduvad, siis ei jõua ükski valguskiir meie silmadeni ja me näeme objekti mustana. 2. Värvuste segamine Värvuste kokkusegamisel saadakse teised värvused ja värvide kokkusegamisel saadakse teise värvusega värvid. Selle juures on oluline eristada kahte erinevat protsessi: värviliste valguste segunemine ja värviliste ainete segunemine. Kui samasse kohta paistab korraga kaks erinevat värvi valgust, siis on tulemuseks värvus, mis on kahe valguskimbu värvuste kombinatsioon. Seda protsessi nimetatakse aditiivsegunemiseks, sest uus värvus tekib kahe erineva värvuse liitumise tulemusena. Kui aga omavahel segada kaks erinevat värvi
varjamist konstruktsioonide või esemete poolt. Märk peab olema hooldamiseks kergesti ligipääsetav. Ohumärguannete tüübid Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks: Alalist ohumärguannet kasutatakse... Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui... Ohumärguannete asendatavus ja ühitamine Üksteisega võib asendada järgmisi sama mõjuga ohumärguandeid ... Koos võib kasutada järgmisi ohumärguandeid... Ohumärguannetes kasutatavad värvused Värvus Otstarve Käitumisjuhis Punane Keelumärguanne Ohtlik käitumine Hoiatus ohu eest Seiskamine, sulgemine, väljalülitamise varuseadis Ohualalt lahkumise korraldus Tuletõrjevahendid Tunnus ja asukoht Kollane Hoiatusmärguanne Ole ettevaatlik, võta tarvitusele ettevaatusabinõud, uuri või oranz olukorda Sinine Kohustusmärguanne Eriomane kohustuslik käitumine või
Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale
Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse sattumist varju piirkonda. Ilmneb, kui avade mõõtmed on natuke suuremad valguselainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad, siis levib valgus sirgjooneliselt
Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge
Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri lainepikkustel, tekib uus toon Daltoonikud ehk värvipimedad kanapimedus? Kui inimene näeb hämaras väga halvasti, A vitamiini vaegus Sobiv lugemiskaugus? 30-35cm sobiv valgus silmadele? Parim on loomulik valgus Miks kahjustab rappuvas sõidukis lugemine silmi? Tekst rapub ja silmaläätse kumerus kogu aeg suureneb/väheneb Kuidas kahjustab silmi arvuti? Tekib häireid pisaravedeliku moodustamises, kuna arvutis inimene pilgutab silmi vähem Kuidas mõjutab toit nägemist
· reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla Aluselises Sinine Metüülorants Happeline Punane Neutraalne Orants Aluseline Orants Fenoolftaleiini värvused Happeline värvusetu Neutraalne Värvusetu Aluseline Punane/roosa Kasutatud materjal · Õpik , · internet , · oma teadmised.
KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2. Värvid (värvused). KOKKU NT: Rohekashall 3. Eesliited. KOKKU NT: · Eba - ebaharilik · Ala - alailma · Ime - imelihtne · Puht - puhtilus · Püsti püstihull 4. MAX sõnad. LAHKU NT: üüratu väike, ääretu suur, tohutu võimas. 5. Sidekriips. NT: maa- alune, plekk-karp, päev-päevalt. 6. PANE TÄHELE SISU!! NT: Pikk poiss pikkpoiss. Vana isa vanaisa. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE
optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse liitvalgusest värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Soojad ja külmad toonid Värvitoonid jagatakse soojadeks ja külmadeks. Soojad on värvid, mis meenutavad
Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini)
olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8. KUNINGATE ORG-KALJUHAUAD Niiluse kaldal kõrbes asuv org,kus kaljuseintes on palju hauakambreid. 9. VAARAO TUTANHAMON Vaarao Tutanhamoni haud avastati 1922.aastal. 10. TEMPLI ÜLDISELOOMUSTUS(põhiplaan,sambad,värvused) Nelinurkne,kõrge müüriga muust maailmast eemaldatud,osaliselt pealt lahtine ehitis.Sammaste vorm,eriti ülaosas(KAPITEELID) meenutas tihti taimi-papüürost,lootost,palme.Templite juurde viivaid teid ääristas 2 rida sfinkse, kes kehastasid vaaraosid või päikesejumalat. Templisse pääses läbi väravaehitise 2-st ülespoole ahenevast müüriplokist koosnevast avast, mida nimetati PÜLOON. OBELISK-Ülalt ahenev neljatahuline,püramiidja kujuga
Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel
· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni võimelisemad kui alkaanid, sest p-side ulatub tasapinnast välja; annavad kergesti liitumisreaktsioonidele · Alkeen- CnH2n; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp2 olekus. (nimetuses kasutan lõppu -een)
kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. ·Optimaalne kontrast on umbes 10:1. ·Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. ·Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. ·Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. ·Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. ·Tuleb anda silmadele puhkust ja vaadata kaugusesse. Klahvistik ja hiir ·Õlavöötme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem
tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust kuumutada, sest toatemperatuuril on hüdrolüüs väga aeglane. TAA hüdrolüüsi võrrand: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sulfiifide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadenemise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H 2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. KUi vee ja lahuse piirpinnal korras CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada
tunnetab ka oranzis sisalduva punase ja kollasevibratsioone. Seetõttu tuleb oranzi ravitsemisel kasutades arvestada psühholoogiliste teguritega, mis seonduvad nii punase, kollase kui ka oranziga. Rohelisel värvusel on iseseisev tervendav tähendus, millele lisanduvad kollane ja sinine kui rohelise koostisosad. Lillas peituvad aga ka punane ja sinine, mille toimega peate samuti arvestama. Hall koosneb varjatult muidugi mustast ja valgest. Kõik need varjatud värvused on oma psühholoogilise tähenduse tõttu olulised ning neid ei tohi segi ajada kunstnike poolt kasutavate pigmentidega.[23] · Sinine ja kollane on rohelise varjatud värvused. · Kollane ja punane on oranzi varjatud värvused · Roheline, kollane ja sinine on türkiisi varjatud värvused. [24] 13 Sisekujunduse oskuslik kasutamine
dispersioonikõverast. Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Dispersioonikõveralt saab leida erinevaile lainepikkusele vastavaid murdumisnäitaja väärtusi. Murdumisnäitaja muutub spektri nähtavas piirkonnas küllaltki vähe, kõigest 1- 2%. Kuid sellestki piisab, et lahutada valge valgus erivärvilisteks komponentideks. Spektrite liigid: 1)pidespekter - spektris on esindatud kõik värvused. Nende vahel ei ole musti ribasid. Sekke annavad hõõguvad tahked kehad, vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid. Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter - siin on mustal foonil värvilised jooned. Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Joonte asetus sõltub ainult sellest, millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas
Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Värvused ja variatsioonid Merevaik on tavaliselt meekollane, oranz, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must. Enamasti on ta läbipaistev või läbikumav. Ta läigib matilt või rasvaselt, mõnikord öeldakse selle kohta ka: vaiguläige. Keemiline koostis (VALEM) Merevaik koosneb peamiselt süsinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb väävlit ja rauda. Keemiline valem: C10H16O Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes
b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1 1000 km meteoorid/asteroidid/komeedid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest meteoorid/asteroidid/komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a. Päikesesüsteem tiirleb ümber Galaktika tuuma b. Galaktikas on umbes 150 tuhat tähte c. Galaktika on kerakujuline d. Taevas nähtav Linnutee on meie Galaktika 14
Dissotsiatsioonivõrrandite koostamine. Õ ül 9 /lk 94, töölehelt ül 3 4. Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes. Ioonvõrrandite koostamine. Õ ül 8 / lk 111, töölehelt ül 4, 5, 10. 5. ! Lahuse keskkonna (happeline, aluseline, neutraalne) määramine. Õ ül 6 /lk 116, töölehelt ül 6-9. Peab oskama põhjendada! 6. Millised ioonid põhjustavad happelist keskkonda, millised ioonid aluselist keskkonda? pH väärtused erinevates keskkondades (indikaatorite värvused). Õ ül 9 /lk 111, töölehelt ül 8. 7. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine (nt NaCl) lahustumine vees? (ehk kuidas tekivad ioonid lahusesse?) 8. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Töölehelt ül 2. 9. Miks tahke NaCl ei juhi elektrivoolu, aga NaCl vesilahus juhib? 10. Miks kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahuse temperatuur langeb, kaaliumhüdroksiidi lahustumisel vees aga tõuseb? 11. Molaarse kontsentratsiooni arvutamine.
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM Broom on ke...
poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis-temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik – teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant).
100001101 : 1001 = 11101 269 : 9 = 29 110011 + 110011 x 1010 =1000110001 51 + 51 x 10 = 561 11011 x 110110 1011011 = 27 x 54 91 = 1361 10101010111 1000110 x 1011 : 1001101 = 1010 70 x 11 : 77 = 10 PRAKTILINE TÖÖ 2: LIHTAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: 1. Elektriahela skeem: 7 2. Elektriahela takistite valik: üliõpilased valivad takistite värvi- rõngaste värvused vastavalt oma koodi viimase numbrile Va Takistite värvirõngaste värvused - R R R R R R R7 ria U 1 2 3 4 5 6 nt 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2. 3. 4. 1
· Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel. Erinevad värvused: Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Lauasool: Kõige hõlpsam on toiduvalmistamisel täpselt doseerida peeneks jahvatatud lauasoola, mis on
2 3 Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini)
vismut metall. Tema tihedus normaaltingimust el on 9,78 g/cm3 sulamistemperat uur on 271 Celsiuse kraadi. KOOBALT Värvuseks on hõbevalge. sulamistemperat uur 1495 Celsiuse kraadi FLUORIIT Fluoriit on mineraal. Fluoriit esineb peamiselt sulfi idse mineralisatsioonig a hüdrotermaalse tekkega lõhetäidetes. GRANAADID Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid. Granaatide kõige iseloomulikumad värvused on punane ning roheline. Kristallid kuuluvad kuubilisse süngooniasse, mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. MAGNEESIUM Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall,Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu
annaabi.ee 
