Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Tööseadusandluse alused Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Puhkused § 55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem,
Kohustatud isikuks saadakse kas seaduse alusel või avalduse alusel (alates 1.01.1983 sündinuil on kohustatud isiku staatus juba seaduse alusel ning neil pole valikuvõimalust). Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised). Tulumaksu määr 2011. aastal on 21%. Tulumaksu kinnipidamisel, töötajale tehtavatelt väljamaksetelt, tehakse järgmised mahaarvamised: ·maksustamisperioodi ehk kalendriaasta tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot (2011 aasta maksuvabastus). Kalendrikuu kohta rakendatav summa on maksuvabast tulust 1/12 ehk 144 eurot. Kui töötaja soovib, et maksuvaba tulu oleks kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal esitada väljamakse tegijale vastavasisuline kirjalik avaldus; ·kohustusliku kogumispensioni seaduse kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse; ·töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu. Oluline on, et töötaja saab kätte oma vajaliku igapäevase puhkeaja, st 24 tunni jooksul 11 tundi järjestikust puhkeaega ehk 13-tunnisele töövahetusele peab järgnema 11-tunnine puhkeaeg. Nt juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 min, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. II Puhkused 8. Põhipuhkus ja selle andmise kord: puhkuse eesmärk ja kestus, andmise alused, saamise õigus, ajakava, kasutamise aeg ja kord, katkestamine ja edasilükkamine, tasu, hüvitamine, aegumine 3 Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest pole õigus keelduda, pole lubatud asendada muude
tööandja kolme tunni võrra (TLS § 53). Puhkus-töötaja tööst vabastamine seaduses või lepingus kindlaksmääratud päevade arvu ulatuses. Puhkus on töövaba aeg, mil töötaja ei pea täitma tööülesandeid ja ta saab kasutada seda töövõime taastamiseks. Töötajal on õigus kasutada puhkust oma äranägemisel. TLS § 28 lg 1 p 3 järgi on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Puhkust arvutatakse kalendriaasta alusel. Põhipuhkus-antakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkuse jagamisel osadeks peab vähemalt ühe osa pikkus olema 14 kalendripäeva. TLS annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Töötaja iga-aastane põhipuhkus on enamasti 28 kalendripäeva, kui töötaja ja
• (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. (RK s 25.01.2012 jõust. 20.02.2012 - RT I, 10.02.2012, 1) • (3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. • (4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. PÕHIPUHKUS
Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne). Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus puhkusele võrdeliselt töötatud ajaga. Tööle minnes ei saa töötaja siiski koheselt puhkust välja nõuda. Tööle asumise aastal tekib puhkuse nõudeõigus pärast kuuekuulist töötamist. Pooltevahelisel kokkulepel või tööandja ühepoolsel otsusl võib puhkuse ka varasemaks kasutamiseks anda. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta
11. Puhkuse kestus. Uus TLS sätestab igaastase puhkuse ehk põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus, 35 kalendripäeva on ette nähtud alaealistele, ja töövõimetuspensioni saavatele inimestele. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühasid, ega riigipühasid. TLS ei näe enam ette lisapuhkust, see on tingitud asjaolust, et tööandja on kohustatud tagama töö tervisele kohustatud nõuetele vastavad tingimused. Puhkuse arvutamine toimub kalendriaasta alusel. Seadus sätestab, et puhkust antakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast kuuekuulist töötamist. Edaspidi on töötajal puhkust saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest tähendab, et puhkust ei anta N: lapseootuspuhkusel v. tasustamata puhkusel oldud aja eest.
Õppepuhkusega seotud regulatsiooni käsitleb Täiskasvanute Koolituse Seadus. Seaduse alusel võimaldatakse töötajale ja avalikule teenistujale koolituses osalemiseks õppepuhkust. Koolitusteks saab võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkus on ette nähtud juhtudeks, mil töötaja ise avaldab soovi mõnel koolitusel osaleda. Koolitusel osalemise ajal makstakse töötajale tema keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Rasedus- ja sünnituspuhkus – seda puhkust on õigus saada naisel 140 kalendripäeva ulatuses ning see muutub sissenõutavaks vähemalt 70 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt Isapuhkus – isal on õigus saada 10 päeva puhkust kahe kuu jooksul enne ja
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus- Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämisel on eelisõigus töötaja esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Töölepingu seadus keelab tööandjal üles öelda töölepingut koondamise tõttu (välja arvatud tööandja tegevuse lõppemine ja pankrot) juhul, kui on tegu: · Rasedaga, · Naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnipuhkust, · Isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Töölepingu seadus näeb ette ka töölepingute kollektiivse ülesütlemise võimaluse. Seaduse § 90 lg 1 kohaselt töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt: · 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 19 töötajat; · 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20-99 töötajat; · 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100-299 töötajat;
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega.
Kooli nimi Krupp,kursus,klass Oma nimi Vormindamine Referaat Juhendaja Tartu 2009 PUHKUS Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.
*Töötingimused lepitakse kokku TL-u sõlmimisel enne töö alustamist peab töötaja teadma oma kohustusi, mida ja kuidas ta tegema hakkab ja mida temalt oodatakse. TLS EELNÕU. Rase pole in, alla 3-aastase lapse vanema kaitse välja jäetud. Puhkust antakse kalendripäevades. Riigipüha eelne päev lühendatud kui ei ole kokkulepitud teisiti. Ületunnitöö on reguleeritud praktiliselt nii, et raha ei anta. Riigipühal töötades 1,5 kordne tasu, varem 2 kordne. Puhkuste ajakava teatamise kohustus esimese kvartali lõpuks. 2. Teema - TL.-i sõlmimine TL.-u pooled ja sõlmimine. Lepingu poolteks on tööandja (TA) ja töötaja (T). Tööandjaks võib olla juriidiline isik, füüsiline isik, FIE, tööandja struktuurüksus. Töötajaks võib olla täisealine isik (18.a.), alaealine (noorimad 13-14.a.). Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala. Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja. Lepingu sõlmib töötaja isiklikult. Tööleping sõlmitakse:
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus-TLS § 93 Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu.
Kui jah, kas õppepuhkuse ajaks säilitatakse mulle töötasu? Töötamise ja õppimise valdkonnad kattuvad (IT). Kui pikale õppepuhkusele? On õigus õppepuhkusele. (§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.) Tääsikasvanute koolituse seaduse § 8. kohaselt (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. 2. 7-10 a lapse vanem võib puhata lapse koolivaheajal oma soovitud ajal, teatades sellest ette vähemalt 2 nädalat. Küsimus selline: Kas see kehtib ka suvise koolivaheaja kohta? Et töötaja saab sisuliselt puhata kesk suve, millal aga heaks arvab? – kuidas pahasele tööandjale vastate, mida soovite? § 62
töötajate puhkusi, kes töötavad töölepingu alusel kui ka avalikus teenistused töötavaid inimesi. Puhkus on üldmõiste kõikidele puhkuste liikidele. Puhkusi võib liigitada lähtuvalt sellets, millega seoses neid antakse. Reegline mõistame puhkuse alla töötamise eest antavat puhkust, kusjuures need jaotatakse omakorda põhi ja lisapuhkuseks. Lisaks sellele on töötajal õigus saada vanemapuhkust, õppepuhkust, palgatapuhkust. Puh §6, lõige 3 sätestab kokkuleppelised puhkused. Puh tulenevalt saavad puhkused õigust kasutada ainult need inimese,d ke son sõlminud töölepingu või töötavad riigi- või kohalikuomavalitsuse ametiasutustes. Töövõtulepingu, käsulepingu vms korral Puh ei kehti, set töövõtja, kaumisaaja vms ei saa endale puhkust või selle hüvitamist nõuda. Sellisel juhul tuleb ekstralepingus sätestada puhkuse saamise tingimused. Kes ise korraldavad oma tööd(nt ühemeheäriühing), siis saavad puhkust nõuda ainult iseendalt.
9) Puhkuse kestus. Tööõiguseseadus sätestab iga-aastase puhkuse ehk põhipuhkuse kestus on 28 päeva. Pikendatud puhkus 35 päeva on ette nähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajatele. Haridus- ja teadustöötajate iga-aastase puhkuse kestus on 56 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Töölepingu seadus ei näe enam ette lisapuhkust. 1.juuli 2009-st toimub puhkuse arvutamine kalendriaasta alusel. Töölepinguseadus sätestab, et töötajal on õigus saada puhkust võrdeliselt tööajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on töötajal õigus saada puhkust ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest tähendab seda, et puhkust ei anta lapsepuhkuse ja tasustamata puhkuse eest. Puhkuse nõudmine aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest see puhkus on. Puhkuse andmine toimub puhkuste ajakava alusel
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05
TLS § 55 Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. TLS § 68 28. Vanemate puhkused lapse sündimisel v lapsendamisel Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva TLS § 59 lg 1 Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis
Tööaja lühendamine (§ 53). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3-tunni võrra. 6.Puhkus. Põhipuhkus. - Põhipuhkus 28 kalendripäeva (§ 55). - Põhipuhkuse erisused alaealine 35 klp (§ 56), töövõimetuspensionär 35 klp (§ 57), haridustöötaja kuni 56 klp (§ 58). - Põhipuhkuse arvestus kalendriaastas (§ 68 lg 3). - Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 9 - Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
Detsember (esimene jõulupüha); 11) 26.detsember (teine jõulupüha). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Rahvuspühad kui ka riigipühad on puhkepäevad, tähtpäevad aga puhkepäevade hulka ei kuulu. Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuse liigid on 1) põhipuhkus; 2) vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus); 3) õppepuhkus. Töötaja iga-aastane puhkus on 28-kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva.
Tööaja lühendamine (§ 53). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3-tunni võrra. 6.Puhkus. Põhipuhkus. - Põhipuhkus 28 kalendripäeva (§ 55). - Põhipuhkuse erisused alaealine 35 klp (§ 56), töövõimetuspensionär 35 klp (§ 57), haridustöötaja kuni 56 klp (§ 58). - Põhipuhkuse arvestus kalendriaastas (§ 68 lg 3). - Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 9 - Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse
ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
.......................................................................................................110 § 61. Lapsendaja puhkus.........................................................................................111 § 62. Lapsehoolduspuhkus......................................................................................111 § 63. Lapsepuhkus...................................................................................................113 § 64. Tasustamata lapsepuhkus...............................................................................115 § 65. Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele.............................................115 § 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest............................................................116 § 67. Õppepuhkus....................................................................................................116
Kristel Keskküla MT1-10 Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lapsevanemate puhkused Lastevanematele on antud suuremad õigused saada puhkust just neile kõige sobivamal ajal. Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või iskul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud laspepuhkust : kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.Kuus tööpäeva, kui tal on
Öötöö ajavahemik kell 22.00 06.00 hüvitatakse 1,25 kordses töötasus. Riigipühal hüvitatakse töötamine 2 kordses tasus. Igapäevane puhkeaeg kahe tööpäeva vahel vähemalt 11h Tööpäevasisene puhkeaeg vähemalt 30min Iganädalane puhkeaeg vähemalt 48h järjest Puhkused: Tööpuhkus ehk põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted põhipuhkuse kohta 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkus antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult 5. Puhkuse kasutamise aja määrab tööandja 6. Puhkus on tasuline Puhkust võib nõuda, kui on töötatud vähemalt 6 kuud Vanemapuhkuste liigid: Rasedus- ja sünnituspuhkus antakse naistele 140 kalendripäeva Isapuhkus isal õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
