Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ei oska piisavalt elatist teenida
Naine on ka äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi ning alandlik, sest oli valmis abti käske täitma. Ferondo on rumal kuna ta ei oska piisavalt elatist teenida ; Armukade naine tundis seda. Ta on ka kergeusklik nagu nainegi, kuna uskus ,,Puhastustuld". Ferondo võtab sisse mingit pulbrit ja ta maetakse surnu pähe maha. Abt, kes vahepeal tema naisega lõbutseb, toob Ferondo hauast välja ja paigutab vangikongi; ta pannakse uskuma, et ta viibib ,,Puhastustules". Pärast ärkamist hakkab ta abti ja oma naise last oma lihase pojana kasvatama. Novelli ülesehitus algab jutustajapoolse sissejuhatusega, millele järgneb tegelaskujude lühike iseloomustus; peategelase omakasupüüdliku idee kirjeldamine; idee teostamine; kas õnnestub?; lõpplahendus. Ma arvan, et novelli kulminatsiooniks oli see kui ülesärganud meest hoiti vangikongis ja teda piinati ning naine jäi samal ajal lapse ootele.
,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus (Inferno), puhastustules (Purgatorio) ja paradiisis (Paradiso). Reis saab alguse 1300. aasta suurel reedel põrgust. Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab maist tarkust. Vergilius näitab talle patuste piinu. Kujutatud stseenid sümboliseerivad inimese teadvuse ärkamist maise tarkuse mõjul. Põrgu asub poeemi järgi maakera põhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, põrgul on 9 ringi.
ihaldab.Kui teed heateo, täitub vastutasuks ka sinu soov. Loo puänt, üllatav pööre: Mees ei saanudki naistevahetusest aru ja pidi leppima selle tulemusega, et ta lapsed Gilettaga sai. Nad elasid õnnelikult elulõpuni. 3.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Abt: Noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest.Petlik ja salasepitseja-mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules.Leidlik-mõtles välja protseduuri "Puhastustuli". 2.Naine: Noor ja väga ilus naisterahvas.Heatahtlik ja otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest.Kergeusklik- usub "Puhastustuld".Alandlik ja oli valmis abti käske täitma. 3.Ferondo: Rumal ei oska piisavalt elatist teenida.Armukade ja kergeusklik usub "Puhastustuld" Loo sõnum: Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna. Loo puänt, üllatav pööre:
Tema esimene teos ,,Uus elu" koosnes põhiliselt luuletustest. Beatrici kujutas täiuslikuna, kirjeldatakse unistusi, kiindumust, armupiinu. ,,Jumalik komöödia" on ulatuslik poeem, kus kirjeldatakse eksinud inimese rännakut teispoolsusesse. Igas osas on 33 laulu, kolmikvärssides, koos sissejuhatava lauluga 100 laulu. Peategelane rändab Vergiliuse toel läbi 9 põrgu ringi, kus näeb patuste kannatusi. Põrgus teiste hulgas piiskopid, antiikkirjanikud. Puhastustules on need kel lootust patud lunastada. Lõpuks jõuab paradiisi kus teda juhib Beatrice, kellega jõutakse 10. taevasse. Seal kohtutakse jumalaga, kes ilmutab end valguse ja tarkuse kujul. Jumal on armastus. Teose põhiidee: Armastus, ausus, tarkus aitavad inimese kurjusest headusse. 3. Fancesko Petrarca 1304-1374 kirjutas itaalia keeles, pühendas Laurale, kes tema loomingus ingellik, õrn ja noorena surnud tütarlaps, keda luuletaja armastas terve elu
Dante Alighieri "Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu
piinad. Vergilius · teos koosneb kolmest osast põrgu, puhastustuli ja paradiis. · sümbolid kujundid, mille fantaasiarikkus küündib fantastilisuseni, ning keskaja kultuuris levinud arvude ja värvide sümboolika. · Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatusega on koguarv 100. · Hauatagune maailm koosneb maisest loodusest, hõlmates nii selle ,,kõrge" kui ka ,,madala" poole. · Teoses on kasutatud satiiri ja groteski s.o üleloomulikkuseni küündivat, madaldavat liialdust · Puhastustules satiir ja grotesk taanduvad. · Puhastustule tippu kui maapealset v lihtsurelike paradiisi 7 surmapattu, kõlbeline tee · ,,Paradiisi" taevastesse märtrid, Jumala truud teeniad, usu nimel suur kangelaslikkus · ,,Kümnendas taevas" (kristliku Jumala asupaik, Dante hauataguse teekonna ülim siht) ilmutab Jumal end valguse ja armastusena. · astuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole · põrguväraval on kiri ,,Jätku sisseminejad kõik oma lootused maha."
Ühed koolkonnad väidavad, et selleks surematuks osiseks on teadvus, mis kandub edasi järgmisse ellu, teised jälle väidavad, et alles jääb vaid karma, mis säilitab selle inimese eksistentsi. Budismis ei vastandata maist ja taevast elu. Uskumuse kohaselt on elamiseks kuus erinevat kohta. Kaks "ülemist" ehk "kõrgemat" on taevad, kolm "alumist" on puhastustuli ehk põrgu. Nende vahel on füüsiline maailm. Taevastes asupaikades elades saadakse tasu oma heade tegude eest, puhastustules aga lunastatakse oma halbu tegusid. Inimeste maailmas elatakse hea karma saamiseks, sest ainult seal on see võimalik. Vaim või puhas teadvus võib elada neis kõigis, vastavalt oma karma hetkeseisule. Nirvaanasse on võimalik jõuda igaühes neist. Mis täpsemalt toimub teadvusega pärast surma, sellest räägib põhjalikult Tiibeti surnuteraamat.
Püha Vaim vist ühendab Isa ja Poega. Sakrament Kiriku õnnistav toiming, mille kaudu oli võimalik osa saada jumala armust. Ilma sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Sakramendid: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Puhastustuli 12. sajandist levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe otse taevasse ega põrgusse vaid puhastustulle. Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool
Kui hakkas tekkima varandusli kihistumine mõeldi välja sabati aasta. Igal seitsmendal aastal anti kogu varandus tema esialgsele omanikule tagasi. Judaism keelab ka sportliku jahipidamise. Judaism on teiste religioonidega võrreldes silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega. Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte
isegi pühakuks. Minu teine loetud novell rääkis mehest, kes oli küll jõukas kuid ihkas rohkem varandust ja seetõttu kaotas kogu oma vara. Ahnus on üks seitsmest surmapatust. Kuigi see mees tegi pattu, siis elas ta õnnelikult ja sai pärast veel rikkamaks kui oli enne. Kolmas novell rääkis abtist, kes ihaldas ühte abielunaist. Oma tahtmise saamiseks mõtles ta välja plaani, mis selle naise abikaasa mõneks ajaks kõrvaldaks. Samal ajal, kui naise mees arvas, et viibib puhastustules, lõbutses abt tema naisega. See lugu näitas selgelt, et mungad ja eriti mungakloostri ülem, kes sel ajal pidasid end lihtinimestele suureteks eeskujudeks, olid just kõige suuremad patused. Neljas novell, mida lugesin rääkis noorest naisest, kelle armsama mõrvavad tema endi vennad. Tütarlaps, suurest kurbusest, kaevab oma armsama pea maa seest välja, paneb selle savipotti ja nutab selle kohal iga päev. Vennad saavad tema saladusest teada ja võtavad temalt peaga poti ära
Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris Martin Lutherit oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku ukse külge naelutama just 31. oktoobril (1517). Eesti rahvakalender kõikide pühakute päeva siiski ei tunne, vähemalt möödunud sajandi andmete
,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest, Turgenevi jutud ning leedu legendi aineline ,,Lokis". Osalt lõpetamata jäänud teosed: kriitilised tööd vene kirjanduse kohta- ,,Nikolai Gogol", ,,Aleksander Puskin", ,,Ivan Turgenev". Kunstiajaloolistest töödest tähtsamad ,,Ajaloolised mälestusmärgid", ,,Keskaja arhitektuur" ja ,,Inglise kunst".
sajandil. 2. Tollajased kirjanikud olid näiteks Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespear ja Cervantes. 3. Humanism on inimlik, mis õpetab teistele inimese meeli ja iseloomu. 4. Dante Alighieri peateos on "Jumalik komöödia" 5. Teos on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Komoöödia teose pealkirjas viitab sellele, et õnnetult algaval lool on õnnelik lõpp. 6. Põrgul on 9 ringi, igas ringis on erinevad patused. Puhastustules kustutatakse Dante laubalt 7 P-tähte ehk seitse surmapattu, see on lihtsurelike paradiis, kes alguses on teinud midagi seitsmest surmapatust, kuid seejärel kõlbelise elutee leidnud. Paradiisi ehk taevasse laseb autor aga pääseda vaid neil, kes algusest peale on truult Jumalat teeninud. 7. Novellizanri loojaks peetakse Giovanni Boccaciot. 8. Boccacio peateos on "Decameron". 9. Ta avastas proosaromaani ja kirjutas nii luule kui proosateoseid. 10
Seetõttu on missaohver ka kristliku koguduse ohver, millega kaasnevad koguduse adoratsioon, palved, kannatused ja teod. Lisaks on see kogu kiriku ohver: selle ohvri toovad paavst, kes on kiriku ühtsuse märk ja teener; kohaliku piiskopkonna piiskop; armulauda pühitsevad preestrid; ning kõik kiriku ustavad, kes elavad veel maa peal, samuti need, kes on juba võitnud taevase tasu. Viimaks tuuakse see ohver lahkunud usklike eest, kes viibivad veel puhastustules. Kirik toob missaohvri, et nad võiksid täielikult osa saada Kristuse valgusest ja rahust. - armulaud pühitseb Kristuse ligiolekut tema sõna ja vaimu väes. On tõsi, et Issand viibib meie juures väga mitmel viisil: Pühakirja sõnas; kristlaste palvetes; väikestes gruppides, kes kogunevad Issanda nimel; vaestes, haigetes ja vangides; sakramentides, mis Kristus on rajanud; missaohvris; missat pühitsevas preestris.
See on kirjutatud värsivormis, tertsiin (aba bcb cdc ...) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. 100 on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See on kirjutatud mina-vormis. Tema teejuhiks põrgus oli Vergilius (=mõistus) ja puhastustules Beatrice (=usk). Põrgu asus põhjas, see oli 9 ringist koosnev sügav lehter. Puhastustuli oli sümmeetriline mägi lõunas, millel oli 9 tasandit. Paradiis koosnes 9 liikuvast taevast ja kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2
Ajalooline- keskendub kummituste ajaloole ning vaatleb nei kindlatel ajahetkedel Psühholoogiline/ kogemuspõhine- põhineb inimeste kogemustel 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kehalised kodukäijad – unenäoline viirastuskuju esivanemad > pühakud Purgatoorium Kurat surnu kujul: Paulo Einhorn (1627): 1) pühakud taevas, 2) hinged puhastustules, 3) äraneetud surnud < kõik kuradist 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Dracula oli üks Euroopa verisemaid türanne, kes hukkas oma ohvreid teibasse ajades. Dracula on tähenduselt „kurat“. Oma halastamatuse tõttu sai ta Euroopas laialt tuntuks ning jutud tema kohta ringlesid, ning mõned lood omistati ka teistele valitsejatele
lahkub ruumist. Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub. Pastor Roth, kes on võtnud sisse koha ruumi keskel suurel puust toolil, üritab oma raamatu põhjal selgitada midagi inimloomusele omast ja on ainus, kes püüab teemat kindlal rajal hoida
E. Goldstein "Haunting experiences", E. Tucker "Haunted halls", K. Koski "Kuoleman voimat" 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Jälle selle Ülo slaid, mis eriti midagi asjalikku ei ütle. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kodukäijad unenäoline viirastuskuju Esivanemad on olulisemad kui pühakud Purgatoorium ehk puhastustuli Kurat surnu kujul Paulo Einhorn (1627) - pühakud taevas hinged puhastustules - äraneetud surnud < kõik kuradist 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Algupärase Dracula juurde ei kuulunud mingeid vampiirilikke jooni. T a valitses XV sajandi keskpaiku ja oli Euroopa üks Verisemaid türanne, Ivan Julma teisik. Juba ta nimigi on tähenduslik Dracula, "kurat"
Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem 3 kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub. Pastor Roth, kes on võtnud sisse koha ruumi keskel suurel puust toolil, üritab oma raamatu põhjal selgitada midagi inimloomusele omast ja on ainus, kes püüab teemat kindlal rajal hoida.
Kogemused on reaalsed ja ka vaimolendid on reaalsed. Žanripõhine, kus tihti elatakse läbi seda mida on varem kogetud või millest on loetud. Esindaja Bachtin ja Medvedjev. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Vanasti nähti surnutes pühakuid ja esivanemaid hoiti au sees, kristluse pealetungiga see asi aga muutus, tuttavaks said kodukäija, kurat surnu kujul, unenäolised viirastuskujud. Kristlus nägi surnuid kui hingi, kes on puhastustules. Kirikuisad teatasid, et surnu kannatab seal, kus ta patustas. Inimene võib tagasi tulla ka füüsilise kehastusena. Hing lahkub kehast aga keha elab edasi. Nii tekibki oht, et keegi võib selle keha üle võtta. Seetõttu tegeletaksegi rituaalidega, et keha kaitsta võõraste eest. Kirik tegeles esivanemate vastu austuse tõrjumisega ning soovis seda asendada pühakute austusega. Elavad said abistada surnuid kiiremini läbida puhastustuli
Ka ristisõjad olid algselt kahetsusretked neid nim ka palverännakuteks. Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada. Hiljem sai tavaks absolutsiooni väljakuulutamine kohe pärast pihti tekib puhastustule idee. Kuna Kristus ja pühakud on teinud heategusid ülemäära, siis on tekkinud headuse ülejääk, mis on kiriku teenistuses. Indulgents kustutab pärast pihti ja kahetsemist puhastustules veedetavat aega. 13. saj hakkavad ristisõjad maksma üha rohkem saab võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine. Ühesõnaga saab võimalikuks indulgentside ostmine, mis aitab vältida ristiretkele minekut. Hiljem hakatakse korraldama ristisõdadeks rahakogumist, millele lisandub hiljem raha kogumine muudeks asjadeks. 15. saj lõpus muutuvad need eriti massilisteks nt türklaste ohuga võitlemiseks. Raha ei voolanud aga lihtsalt kuuriasse.
. Üldse hiliskeskaja kiriku jaoks olid olulisel kohal indulgentsid, mida mõistetakse protestantlikus kirjanduses valesti - indulgents tähendab patu karistuse kustutamist, mille eelduseks on kahetsus ja meeleparandus. Katoliku ideoloogias on inimesel mitte 2, vaid peaaegu 3 võimalust - paradiis, põrgu ja puhastustuli. Enamus kristlasi ei vasta ideaalidele, nii et enamus läbivad puhastustule. Indulgents on kiriku arm, mille arvelt on võimalik lühendada puhastustules viibimise aega - selle tagatiseks on kristuse ja pühakute head teod. Inimene võib ka ise häid tegusid teha - oma heade tegudega kustutada oma hlabu tegusid . head teod nt kahetsusteod, almuste jagamaine, vaeste aitamine, hingepalvete tellimine. Inimesed tegid palverännakuid hiliskeskajal pigem väga harva suurtesse keskustesse, pigem kuhugi lähemale. Massiliselt võeti ette kuskile lokaalsesse palverännaku paika,
,,Põrgu" jääb meelde oma jõulise groteski (fantastiline liialdus) ja kontrastidega. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Üksikasjalikult kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka mõne paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustule tippu on tõlgendatud kui maapealset või lihtsurelike paradiisi. ,,Paradiisi" taevastesse laseb Dante tõusta neil, kes on kristlikku jumalat algusest peale truult teeninud. Seal kohtab pühakuid ja teolooge, nt Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 10. taevasse, kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab. Siit ka Dante peamine sõnum inimkonnale: kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. G
,,Põrgu" jääb meelde oma eriti jõulise groteski (fantasiline liialdus) ja kontrastidega: üks vapustav nägemus järgneb teisele. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Eriti üksikasjalikut kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka nii mõnegi paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustule tippu on tõlgendatud kui maapealset või lihtsurelike paradiisi. ,,Paradiisi" taevastesse laseb Dante tõusta üksnes nendel, kes on kristlikku Jumalat algusest peale truult teeninud. Seal kohtab pühakuid ja teolooge, näiteks Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 'kümnendasse taevasse', kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab. Siit ka Dante peamine sõnum inimkonnale:
Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721) ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari. PÕRGU
tihedalt omavahel seotud Jeesus Kristuse Vaimus. Armastuse side muudab meid üheks. Teatud mõttes on kõik Jumala rahva hulka kuuluvad inimesed üksteisest sõltuvad. Meie, kes me veel siin maa peal elame, sõltume meiega Issanda sõpruses ühendatud kristlike vendade ja õdede palvetest ja headest tegudest. Me usume ka, et palved, mis me ohverdame siit ilmast lahkunud vendade ja õdede eest, kes viibivad puhastustules, on väärtuslikud. 126 Patukahetsus lunastuseks on vajalik 980 Kristus andis kirikule meelevalla patte andeks anda ristimise sakramendi läbi, kuid ta andis kirikule ka väe anda andeks meie inimlikust nõrkusest põhjustatud patud, mis on sooritatud pärast ristimist. Kõige raskemat laadi patt on surmapatt. Surmapatt on tõsine
Rovennas. See on kirjutatud värsivormis, tertsiin (aba bcb cdc) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See on kirjutatud mina-vormis. Tema teejuhiks põrgus oli Vergilius (=mõistus) ja puhastustules Beatrice (=usk). Põrgu asus põhjas, see oli 9 ringist koosnev sügav lehter. Puhastustuli oli sümmeetriline mägi lõunas, millel oli 9 tasandit. Paradiis koosnes 9 liikuvast taevast ja kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2
,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari. PÕRGU
Põrgu põhi: istub 3 suuga Saatan, kes pureb kolme suurimat patust: Juudas (reetis Jeesuse), Cassius ja Brutus (reetsid Caesari). 15 Purgatoorium – sinna pääsemiseks Dantel 7 P-i laubal, need kustusid. Sinna määratud isikud olid teinud pattu, aga anti lootust: pärast mõnda aega kannatamist avanevad taevaväravad. Dante patt – kõrkus. Põrgus allegooria, puhastustules satiir ja grotesk taanduvad. NB! Seitse pattu: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus, liigsöömine, liiderlikkus. Paradiis – sinna pääsevad vähesed väljavalitud, kes on jumalat pühendunult teeninud. Nt. märtrid, Karl Suur, Roland, Aquino Thomas, Beatrice. Suur särav kirgastunud paik. 2. M.Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tallinnas, hakkas seal erinevaid ameteid pidama. Peres oli viis last, majanduslik
annaabi.ee 
