Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puhastus ja hügieen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puhastusaine, toimeaeg, soojus, ettevalmistumine, pindpinevust, puhastustööd, mõningaid, pinduOn ebaesteetiline Kahjustab tervist Mõjutab inimese elu Mustuse jagunemine: Mustuse jagunemine: · Pinnale kinnitumise järgi (määrab Keemilise koostise järgi (oleneb puhastusaine puhastamise meetodi): valik): Lahtine mustus (liiv, praht, vesi, tolm, Orgaaniline mustus veri, uriin, mikroobid karvad, tuhk jt.) Mineraalne mustus liiv, pori, setted Pinnale kinnitunud, kuid pinda Vees lahustuvuse järgi: mittesööbinud mustus (kuivanud pori, rasv, Vees lahustuv mustus lahjad
kuivada! 4. Kui trappidest tuleb ebameeldiv lõhn, siis esmalt peske trapid aluselise puhastusainega puhtaks, alles siis võib soovi korral sinna kallata desinfitseerivat ainet. 5. WC-s lisaks poti seest puhastamisele, pöörake tähelepanu puutepindadele: nupp, kaas, prilllaud. Puutepindade puhastamisel piisab regulaarsest niiskelt pühkimisest. 6. WC harja eelistage asetada rippuvasse asendisse. Topsikud, kus hari seisab puhastusaine lahuses, on soodne elukeskkond mikroorganismidele. 7. Puhastage regulaarselt arvutiklaviatuuri, telefoninuppe, ukselinke, lüliteid, trepikäsipuid jms. 8. Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on mõnusaks elukeskkonnaks mikroobidele: soe, niiske ja küllap jätkub ka rasvast mustust. PLEKKIDE EEMALDAMINE Plekke tekib kogu aeg
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
KODUNE KONTROLLTÖÖ IT P-16 Vastused leiad: T. Tamm jt. 2012 „Majapidamistöö majutusettevõttes“ 1. Loetle puhastuse põhitegurid. Aeg( aine mõjumise), puhastusaine (keemiline mõju), temperatuur (vee), ja mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 2. Vee osa puhastusprotsessis. Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi?
Kuidas pehmendada vett? Ø Vett kuumutamisega Ø Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad CA- ja Mg-ioone. Reaktsiooni tulemusena moodustub sade. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Mida külmem on vesi, seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus. (Vee tihedus on suurim 4'C juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse ning seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiide sisaldavate ainete lisamisega. puhas vesi vette on lisatud tensiide sisaldavat ainet 4 TENSIIDID Tensiididel on kolm ülesannet: Ø alandavad vee pindpinevust Ø aitavad mustust eemaldada (tensiidi molekuli hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ning tensiidi molekulid viivad mustuse pesulahusesse)
-tuuluta sageli ruume -õpi korda hoidma -kasuta õigeid pinnakattematerjale -hinda töökultuuri -kasuta prügikorve ja-kaste Mustuse liigitus: 1. Keemilise koostise järgi 2. Pinnale kinnitumise järgi 2. Ohtlikkuse järgi 3. Vees lahustuvuse järgi 1. Keemilise koostise järgi: · mineraalne mustus (liiv, pori, paberitükid, veesetted jne) · orgaaniline mustus (rasv, veri, urin, mikroorganismid jne) Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusaine valik. 2. Pinnale kinnitumise järgi ehk tüübi järgi: · lahtine mustus (praht - paberitükid, taimelehed; kuiv lahtine mustus- liiv, tolm, karvad, tuhk; märg lahtine mustus - veepiisad, lumelörts, pori); elektrit mitte juhtivad pinnad, nagu nt. plastik-, lakitud ja vahatatud, sünteetilisest materjalistpinnad seovad endaga mustust elektriseerumise mõjul.
lõpetamist. Kasutuselevõtupesu eesmärk on eemaldada pinnalt ehitustolm, ehituse käigus tekkinud mustus ja plekid. Üldjuhul kasutatakse neutraalset või nõrgalt aluselist pesuainet. Ehitustolmu eemaldamiseks on soovitatav kasutada nõrgalt happelist puhastusainet, pH 5 – 6, mis eemaldab hästi aluselist betoonitolmu. Alati tuleb arvestada pinnakattematerjali omadusi ja valmistaja poolseid juhiseid, sellest sõltub: • puhastusaine valik • puhastusmeetodi valik (hõõrdeketta värvus) • pinnakattematerjali kaitsemeetodi ja kaitseaine valik Joonis 9. Pesukettad ja harjad põrandahooldusamasinaga põranda pesemiseks. Foto L. Padu Kasutuselevõtupesu ei või teha enne kui paigaldamisest on möödunud piisavalt aega, näiteks et veebaasil liim oleks kuivanud. Peale kasutuselevõtupesu pind kaitstakse tootja poolse juhendite alusel pinnakaitseainega. Pindade kaitsetöötlus toob esile
difusiooniprotsess, mille käigus eraldub mustus puhastusvedelikku (difusioon kokkupuutuvate gaaside või vedelike aeglane, ilma välise mõjuta teineteisesse tungimine, segunemine) vee tungimine kuivanud mustusesse mittelahustunud mustuse osade lahusesse viimine Vesi puhastusprotsessis vesi niisutab pinda leotab ja transpordib mustust eemaldab mustuse mehaaniliselt toimib soojusenergia kandjana ja puhastusaine lahjendajana loputab pinnalt mustuse Vee omadused: 1. vee pindpinevus - tensiidid lõhuvad vee pindpinevuse - kõige suurem vee pindpinevus on 4ºC juures 2. vee karedus (negatiivne nähtus) - vee on lahustunud soolasid, peamiselt magneesium- ja kaltsiumsooli. Mida rohkem on soolasid, seda karedam on vesi. - 1º dH (1 kareduskraad) = 1 liitris vees on lahustunud 10 mg CaO või ekvivalentne hulk muid Ca või Mg- ühendeid.
Koristusainete valmistajad on tooteid arendades uurinud nende mustuse eemaldamise efektiivsust ja mitmesugustele pindadele sobivust. Sellest lähtuvalt on koostatud doseerimisjuhendid ja mõnedele ainetele ka vee soovitav temperatuur. Õige doseerimine on eriti oluline koristusainete kontsentraadi korral. Kontsentreeritud puhastusainet tuleb doseerida alati vette. Koristusaineid tuleb alati mõõta. Liialt kange koristusaine lahus. · Võib kahjustada puhastatavaid pindu · Raskendab töötamist (vahutab) ja tööd tuleb juurde (loputamine) · Võib kahjustada töötegija nahka ja hingamisteid On ebaökonoomne ja kahjulik ning koormav ümbruskonnale 7. Vee omadused Vesi on puhastusaine tähtsaim koostisosa. Koos pesuainega moodustab vesi pesulahuse. Vee osa puhastusprotsessis: · Vesi niisutab pinda · Leotab ja transpordib mustust · Eemaldab mustuse mehaaniliselt
vahendiga klaasilt ladestused. Viimistle klaasi klaasipuhastajaga. Kasuta taastajat vähemalt 20C temperatuuriga ruumis. Loksuta Aquapeli ampulli. Pigista Aquapeli ampulli käepidemeid kokku avades nii toote. Kanna taasataja ampullil oleva aplikaatori abil horisonataalsete ning seejärel vertikaalsete liigutustega ühtlaselt klaasile. Väldi toote sattumist värvipindadele ning tihenditelel. Poleeri koheselt klaasi pehme paberiga.. Ära lase tootel enne poleerimist kuivada! Suuremaid pindu töötle osade kaupa. Viimistle klaasi puhta pehme paberiga kuni klaas on ühtlaselt puhas. 15 1.4 Mootori hooldamine Petro Patchi" abil on kiiresti võimalik parandada kütusepaake. Samuti sobib see radiaatori-, kere-, karteri-, käigukasti-jm. parandusteks. Kütuse-, hapete-, kuuma- ja külmakindel. Sobib suurepäraselt tarvitamiseks ka koduses majapidamises. KASUTAMINE: puhasta eelnevalt pind. Eemalda lahtine rooste
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United Nations WHO.-World
või 100 ml toidu kohta. Lisaks väljendatakse vitamiinide ja mineraalainete kogus ka protsendina täiskasvanud inimesele soovitatavast päevasest kogusest(GDA). Pakendi märgistus peab olema eestikeelne ja ei tohi tarbijat eksitada. See tähendab, et märgistusel ei tohi anda ebaõiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu jm kohta. 10. TARBEKEEMIAKAUBAD Tensiinid- pesuaktiivsed ained. Tensiinid aitavad vee niisutusvõimet parandada. Alandavad vee pindpinevust ja parandavad vees niiskusevõimet. Kasutamise järgi jaotatakse tensiinid kahte põhirühma: seep ja sünteetilised tensiinid. Seebid- alandavad vee pindpinevust, ei ärrita nahka, lahustuvad vees, on alati leeliselise, eemaldavad alati vaid pealmist mustust, vahutamine takistab mustuse lahustumist. Sünteetilised tensiinid- alandavad märgatavalt vee pindpinevust, lahustavad tõhusalt rasva, ei kahjusta pinda, pesuainet on kerge välja loputada, võivad ärritada nahka
Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus, kergus ja raskus, lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Värvide otstarve on katta pinda ja kaitsta pinda ilmastiku eest, sileda pinna saavutamine ja parema puhastamise tagamine. Värvi säilitamise tingimused: Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumas. Kui värvimistöö on pooleli ning peate säilitama poolenisti või rohkem kui poolenisti täidetud purke, eemaldad kaasa ja katta purk
Liiga paksu kihti ei tasu kuhjata kuna hiljem selle tasaseks lihvimine on vaevarikas. Nitropahtlit kasutatakse aukude täitmiseks enne pinna värvimist. Saadaval valmispastana kui ka pulbrina (segada veega). Kantakse peale ja lihvitakse samal viisil nagu puidukitti. 7 Vaha sobid ideaalselt väikeste putukkahjustuste täitmiseks. Vahapulgad koosnevad karnauuba-vahast, pigmendist ja vaigust. Vahaga võib parandada pindu, mida viimistletakse šellaki või vahaga kuid enamik viimistlusvahendeid ei kata ega kuiva vaha peal. Varem lakitud pindade auke võib vahaga täita. Vahapulki on saadaval erinevates toonides. Sobivat tooni saab ise erinevates toonides pulkadest segada lõigates vahapulga otsast tükid ja sulatades neid jootekolviga ühtlaseks massiks. Poleeritud pindade kriimustusi saab parandada spetsiaalsete pehmete vahakriitidega. Peits tungib sügavale puidukiududesse, kuid ei moodusta pinnale kaitsekihti
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
Lõikelauad, mida kasutate toidukäitlemisettevõttes peavad olema erinevatele toorainetele erinevad ja need peavad olema siis kas märgistusele või ka värvile eristatavad. Kõik selle toidukäitlemisettevõtte töötajad peavad lõikelaudade kasutusest ühtemoodi aru saama. ruumide, seadmete hooldus ja puhastus Kõigis toidukäitlemisettevõtetes on enesekontrolliplaanis olema puhastusplaan, kus on kirjas, mis pindu, kui tihti ja millega te puhastate. See enesekontrolliplaan võiks olla teil käitlemisruumis seina peal, et oleks lihtne seda jälgida ja sellest ka pinni pidada. TOIDU FÜÜSIKALINE, KEEMILINE JA BIOLOOGILINE SAASTUMINE 1. BIOLOOGILISED (mikroobid ja nende toksiinid) - avastamine ainult laboratoorselt; Enamus toidust põhjustatud haigestumisi tuleneb bioloogilisest saastusest. Mõnikord võivad
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baali kari
optimaalse (või kriitilise) piiri. Miks? Esitada vähemalt 3 põhjust. Toiduaine kvaliteet võib langeda - kõrbemine, soojusvahetus võib aeglustuda – katlakivi, tekib kihiline keemine mullilise keemise asemel. Soojusenergia kaod suurenevad. 3. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur λ? Võrrelda vabal valikul 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. Piim ja kondenspiim – piim juhib paremini ja kondenspiim halvemini, sest on rasvasem. 4. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Mida õhem sein ja mida parem soojusjuht, seda parem. Vältima peaks täiendavate seinade tekkimist ning küttepind peaks olema kahjustamata. Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega. 5
Töö eesmärk on välja töötada soovitused klientidele mehhaanilise puhastuse asendamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgnevad ülesanded: · Töötada läbi teemakohaline kirjandus, ajakirjandus ja Interneti leheküljed. · Tutvuda alternatiivsete meetoditega mehhaanilisele näopuhastusele. · Selgitada välja asendusmeetodite efektiivsus, populaarsus klientide seas ja hinnatase. · Viia läbi eksperiment, mille käigus autor proovib mõningaid esitatud meetodeid selgitamaks välja nende läbiviimise käiku ja tõhusust. · Külastada ilusalonge, kus pakutakse alternatiivseid meetodeid, küsitleda kosmeetikuid. · Saadud tulemuste analüüsi põhjal töötada välja soovitused klientidele. Töö struktuur koosneb kolmest peatükist: · I peatükk: naha ehitus ja ebapuhtuste teke üldiselt, naha puhastuse vajalikkusest ja üldtõed, mehhaanilise puhastuse tutvustus.
Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma piisava sagedusega. Kõiki puhastamise ja desinfitseerimisega seotud tegevusi, sagedusi ja vahendeid kajastatakse ettevõtte puhastamis- ja desinfitseerimiseplaanis. Tee näiteks nii: Koosta puhastamise- ja desinfitseerimiseplaan tabeli kujul Kanna tabeli esimesse lahtrisse puhastatava objekti nimetus nt töölauad, põrand, aknad, toidunõud, grillahi jne Järgmisesse lahtrisse kanna puhastusaine nimetus, vajadusel koos kasutamisjuhisega Edasi lisa puhastusvahendi nimetus ja kirjeldus (kasuta erinevaid värve) Neljandasse lahtrisse lisa puhastamise sagedus ( nt 1 x päevas, 1 x nädalas) Viimasesse lahtrisse lisa vajadusel info desinfitseerimise kohta (vahend, sagedus) Objekt Puhastusaine ja Kasutatav Sagedus Desinfitseerimine
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel k
Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma piisava sagedusega. Kõiki puhastamise ja desinfitseerimisega seotud tegevusi, sagedusi ja vahendeid kajastatakse ettevõtte puhastamis- ja desinfitseerimiseplaanis. Tee näiteks nii: Koosta puhastamise- ja desinfitseerimiseplaan tabeli kujul Kanna tabeli esimesse lahtrisse puhastatava objekti nimetus nt töölauad, põrand, aknad, toidunõud, grillahi jne Järgmisesse lahtrisse kanna puhastusaine nimetus, vajadusel koos kasutamisjuhisega Edasi lisa puhastusvahendi nimetus ja kirjeldus (kasuta erinevaid värve) Neljandasse lahtrisse lisa puhastamise sagedus ( nt 1 x päevas, 1 x nädalas) Viimasesse lahtrisse lisa vajadusel info desinfitseerimise kohta (vahend, sagedus) Objekt Puhastusaine ja lahjendus Kasutatav vahend Sagedus Desinfitseerimine (vahend, sagedus) Köögi lauad, riiulid Lapid, kollased Vähemalt 1 x päevas WC põrand Mopp, punane 1 x päevas Ei desinfitseerita Kastid,
Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega, mis vähendavad lahusti pindpinevust (seep, Na- ja K- fosfaadid) ja pindinaktiivsete ainetega, mis suurendavad pindpinevust. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus. Pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm (nt. COOH) · Alandavad pindpinevust hüdrofiilne molekuliosa nõrgendab jõudusid molekulide vahel ning vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pragudesse.
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjat
Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms.
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmis
Kliimaseadme külmutis muutub vedel külmutusaine rõhu alanemise ja temperatuuri tõusu tõttu auruks (gaasiks). Aurustudes seob külmutusaine endaga hulga soojust. Hiljem muudetakse külmutusaineaur rõhku tõstes ja temperatuuri langetades jälle vedelikuks. Veeldumise käigus vabaneb aurustumisel neeldnud soojusenergia ja siirdub välisõhku. Seejärel protsess kordub. 1.7 Soojustehnika põhimõisteid Kliimaseadme tööpõhimõttest arusaamiseks on otstarbekas eelnevalt meelde tuletada mõningaid soojustehnika põhimõisteid. Need on: · suhteline õhuniiskus · rõhk · temperatuur · soojus/soojusenergia · soojusjuhtivus · soojusmahtuvus · aurustumistemperatuuri sõltuvus rõhust 1.8 Suhteline õhuniiskus Jälgides õhu temperatuuri muutusega kaasnevaid ilminguid, on kerge tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust (veeauru) kui külm õhk. Sooja õhu jahtumisel muutub õhk tihedamaks, veeauru mahub temasse vähem
temperatuuri tõusu tõttu auruks (gaasiks). Aurustudes seob külmutusaine endaga 6 hulga soojust. Hiljem muudetakse külmutusaineaur rõhku tõstes ja temperatuuri langetades jälle vedelikuks. Veeldumise käigus vabaneb aurustumisel neeldnud soojusenergia ja siirdub välisõhku. Seejärel protsess kordub. 1.7 Soojustehnika põhimõisteid Kliimaseadme tööpõhimõttest arusaamiseks on otstarbekas eelnevalt meelde tuletada mõningaid soojustehnika põhimõisteid. Need on: · suhteline õhuniiskus · rõhk · temperatuur · soojus/soojusenergia · soojusjuhtivus · soojusmahtuvus · aurustumistemperatuuri sõltuvus rõhust 1.8 Suhteline õhuniiskus 7 Jälgides õhu temperatuuri muutusega kaasnevaid ilminguid, on kerge tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust (veeauru) kui külm õhk.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukl
toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4
Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. 33. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! 34. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad. Termodünaamika põhilised sõnastused: 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale.
Kinnises süsteemis auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis kõik aurustub, kuid
erineva kiirusega esmalt need, mille p küll on kõike duurem, difusioonikiirus kõige suurem jne.
Kõikidel juhtudel paur
annaabi.ee 
