Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia kirjand teemal Uimastid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uimasti, uimastid, loobuda, ebaseaduslikult, enamustel, amfetamiin, hasis, väsimus, stress, keskendumisvõime, harjub, doos, kalli, tapma, narkootikumidest, möödudes, ühegi.........2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8
hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3-5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. (Ganeri 2000: 25) Amfetamiini manustamise populaarseim variant on ninna tõmbamine, mõnikord tarbitakse seda ka suu kaudu, süstitakse vedelikuga segatult või suitsetatakse (Whyman 2002: 138). Peamine põhjus, miks amfetamiini tarvitatakse, on soov püsida ärkvel ning olla ergas.
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud.
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
taimeosadest. Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi. Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks. Seesugusel kujul on kanep tüüpiline niiöelda piibutubakas, millest muuseas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad. HASIS e. KANEPIVAIK: Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadaksegi hasisit, mis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse
Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasis on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must. Hasisit suitsetatakse enamasti sigaretis või piibus. Kanepivaik mõjustab motoorseid funktsioone, tema kasutamine võib põhjustada vigastusi, kuna inimese kontsentreerumisvõime väheneb
........................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
kooliõpilased puutuvad narkootikumidega rohkem kokku kui nende eakaaslased teistes Eesti linnades. Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö
narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
Ja võivad lõpetada kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või kaotada elu. Alguses proovitakse narkootikume huvi pärast või kellegi sõbra soovitusel. Tavaliselt pakutakse esimene kord tasuta või väikese summa eest. Nii tekib uues tarvitajas huvi. Eestis on levinud erineva hinna ja mõjuga narkootikume. Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju.See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus, halb enesetunne ja keskendumisraskused. Pideval tarvitamisel organism harjub ainega. Järgmine kord on vaja sama tunde saavutamiseks suuremat doosi. Algab uimasti sõltuvus. Mõnuainete alla kuulub alkohol, tubakatooted, rahustid ja unerohud, sissehingatavad mõrgised aurud ja gaasid. Kõik nad : 1. Kahjustavad hingamisteid (hašiš, marihuaana, crack). 2
Reaalsustaju kaob täiesti ja hirmumõtete all kannataja võib tappa enda või kellegi lähikonnast. (http://www.usdoj.gov/dea/images_lsd.html) Ectasy - Ecstasy's on kombineeritud amfetamiinile omane stimuleeriv toime LSD-le sarnase meelepetteid põhjustava toimega. Ecstasy mõju all ollakse rahulikud ja õnnelikud, agressiivsus on kadunud. (http://www.bluntbeats.com/wp-content/uploads/2007/03/ectasy.thumbnail.gif) 6 Amfetamiin - Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Amfetamiin ja amfetamiini tüüpi ained on kesknärvisüsteemi stimuleerivad ühendid. Kuna amfetamiini toimega kaasneb ka mitmeid ebameeldivat enesetunnet põhjustavaid nähte nagu vererõhu tõus ja südamepekslemine, on keemikud püüdnud sünteesiprotsessis amfetamiini üht või teist omadust kas esile tuua või vähendada. (http://www.postimees.ee/foto/6/9/575964533231c0ea02_3.jpg)
fentanüüli süstimine. Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus, et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi. Siit saad lugeda, kuidas narkouimas inimest aidata. Mida narkootikumid veel halba teevad? Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on
sinu usaldust kuritarvitatakse. • Kui tahad midagi teada, siis pigem on kasu sõbralikust küsimisest ja huvi ilmutamisest, kui pealekäimisest ja ristküsitlusest. • Aruta noortega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi suhtes. Põhjenda, miks sinu suhtumine uimastitesse on just niisugune. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Kui on kahtlusi, et õpilane võib tarvitada keelatud aineid: • Ära püüa alustada vestlust, kui on kahtlus, et laps on parasjagu uimasti mõju all. • Püüa vestluseks leida selline aeg, kus oled kindel, et suudate rääkida ilma, et peaksite vahepeal vestluse katkestama. • Püüa esmajärjekorras last mitte süüdistada, sest kui sul pole õigus, võib see sinu suhet lapsega tõsiselt rikkuda. • Otsusta juba varem, kuidas kavatsed reageerida, kui õpilane tõepoolest tunnistab, et on uimasteid tarvitanud. • Palu tal oma seisukohti kirjeldada ning kuula hoolikalt, mida tal öelda on, noored ei pruugi alati aru saada, et
.......................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale..................................................................................10 2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) ...........................................................................11 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale: ................................................................
Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja
(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
Ideaalmenüü koostamisel arvestada inimese individuaalseid eelistusi toiduainete suhtes. Analüüsida ka vitamiinide, minainete ja mikroelementide koguseid menüüs, äkki on vajalik lisapreparaate Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest.Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju.Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 23 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas.
väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13
Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27). Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest, kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha (Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti, millega tutvust 3 tehakse ja katsetatakse. Kanepi kerge kättesaadavuse põhjuseks on vahendajate olemasolu ja paljusus (Aasvee 2012, 56). 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas Koolinoorte seas hangitakse kanepit eelkõige sõprade kaudu. Erandlik pole ka tasuta jagamine.
tulemasinat.Lähteaine sissehingamiseks kasutatakse erilisi klaasanumaid,millega ainet kuumutatakse.Menetlus on tuleohtlik,sest lähteaine valmistamisel tekkinud eetrijäägid võivad kuumutamisel aurustuda ja plahvatada. 1.2.4 Kokaiini mõju Kokaiinijoove kiirendab pulssi,tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri,suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt: · Tunnetatakse jõudu · Väsimus väheneb · Inimene muutub jutukaks ja on püsimatu · Suurenem eneseusaldus · Mõttetegevus muutub hüplevaks;inimene on haiglaselt elevil,(speedi mõju all); võib ette tulla meeltesegadust 8 · Väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata · Tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral meeltesegadus ning sellest tulenev jälitusmaania ja agressiivsus
rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, kaovad mure ja hirm, nälg ja janu, nõrgeneb sugutung (näiteks oopium ja tema lkaloid, morfiin ja kokaiin); oFantastica - need on taimse päritoluga, nägemusi esilekutsuvaid uimastid (hai ja marihuaana); o Inebrantia - sisaldab sünteetilisi preparaate, mis algul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin); oHhypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt; oPeamiselt taimsed ained - ei mõju psüühikale (tubakas ja kofeiini sisaldavad taimed). 2. keemilise struktuuri alusel: o Poolsünteetilised (LSD)
kõrvalmõjude piiramiseks. Aastaks 2012 peab narkomaania tekitatud kahjude osas olema saavutatud püsiv langustendents. Pakkumise vähendamise valdkonnas on kandva tähtsusega erinevate jõustruktuuride koostöö tõhustamine. Aastaks 2012 peab narkootiliste ainete pakkumise vastane võitlus olema pädevate ametkondade vahel hästi koordineeritud ning väljaõpe ja tehnilised vahendid olema kaasaegsed ja nõuetele vastavad. Peatükk uimastid vanglas käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja vanglasiseste rehabilitatsiooni võimaluste tagamine. Seejuures peavad aastaks 2012 olema Eesti vanglates loodud "narkovabad" osakonnad ning rakendatud komplekssed meetmed motiveerimaks kinnipeetavaid järgima narkovaba eluviisi. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire
.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................
· 2005. aastal narkootikumidega seoses algatatud 146 kriminaalasja; · 2005. aastal konfiskeeritud 322,8 grammi uimastikahtlusega ainet ja tuvastatud 110 keelatud ainete üle müüri viskamise juhtu; · 98% kinnipeetavaist vabatahtlikult läbinud HIV-testi ja nõustamise (VCT 1). 2005. aastal tuvastati HIV kahel kinnipeetaval, kes on arvatavasti nakatunud end kinnipidamisaja jooksul süstides; · 199 HIV-positiivset kinnipeetavat. Valiti laager-tüüpi vangla, kuna uimastid on seal kergemini kättesaadavad ja konfiskeeritud kogused suuremad, kui kambertüüpi vanglates. Laager-tüüpi vanglaist on uimastitega seotud probleemid ja konfiskeeritud kogused suurimad just Murru Vanglas ("Uimastikoguse vähendamine vanglates", Eesti Justiitsministeerium, 2005). 1 VCT Voluntary Counselling and Testing vabatahtlik nõustamine ja testimine (i.k) 5 Küsitletud
................................................................................................................ 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.............................................................................................................................6 Heroiin............................................................................................................................. 6 LSD (Lisa 3).............................................................................................
Tubakas kahjustab keha nii seest- kui ka väljastpoolt! Tubakas põhjustab hingamispuudulikkust ja halvendab suutlikkust nii spordis kui ka suguelus, põhjustades meestel impotentsust ja naistel emakavälist rasedust ja iseeneslikke aborte, ning pärsib imikute kasvu. Peale selle muudab tubakas juuksed tuhmiks ja nahk närtsib ja muutub halliks. Tubakas on uimasti! Tubakast võib kiiresti sõltuvusse sattuda ning sellest on väga raske vabaneda. Juba esimene sigaret, mis sageli süüdatakse teatavasse gruppi kuulumiseks, on ohtlik. Tubakas avab ukse muudele sõltuvustele! Alkoholist või muudest, kergetest (hasis, kanep) või kangetest uimastitest sõltuvusse sattunud on enamasti sattunud kõigepealt sõltuvusse tubakast. Tubakas on kahjulik suitsetaja lähedastele! Lisaks meelehärmile põhjustab suits suitsetaja
käitumist. Mõlemal juhul (alkoholiga või ilma) pole tõendeid põhjuslikust suhtest kannabise ja vägivalla vahel. Teaduslikke tõendeid pole ka kannabise ja alkoholi koosmõjust, ära tuleks aga märkida, et juba ainuüksi alkohol võib stimuleerida agressiivset käitumist. Pigem vähendab marihuaana alkoholi tarbimist, sel lihtsal põhjusel, et nad lihtsalt ei sobi kokku. Rohke alkoholi tarbimise korral koos marijuanaga tekib väsimus, peavalu, mis võib tekitada järgmiseks päevaks tugeva pohmelli. Soovitav on tarvitada vaid marihuaanat, sest siis selliseid järelnähte ei esine (4). 4.1 Pikaajaline tarvitamine Regulaarselt korduva kanepimanustamise tagajärjel deponeerub THC-d rasvakoesse. Kroonilise manustamisega kaasnevad individuaalsed sümptomid: väsimus, lõtvus, tahetus, depressioon ja sageli ka kartlikkus, ärevus, paanikahood või segasus. On tuvastatud et THC nõrgendab õppimisvõimet
annaabi.ee 
