"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost ...
luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel korrusel oli samuti kaks korterit, mis olid vähem luksuslikumad, kui esimese korruse omad. Kolmas korrus koosnes neljast toast ning seal elasid kõige vaesemad pansionärid. Neljandal korrusel olid pööning pesu kuivatamiseks ja kaks katusekambrit, kus elasid maja teenijad. Proua Vaquer’ oli keskealine naisterahvas. Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott. Ka tema rind oli lihav ning vabisev
sümpaatne ja hea inimene. Eugene läks Pariisi eelkõige sooviga õppida, saada hea töökoht ning teenida hästi raha. Ta oli pärit vaesunud aadliperest, seega olid kogu pere lootused tema peal. Ema ja õed armastasid ning hoidsid Rastignaci väga. Ema andis oma viimasegi raha, et poeg saaks ülikoolis õppida. Kuna raha tal palju polnud, suunduski vaene tudeng proua Vauquer´ pansionisse. Seal suhtuti alguses temasse hästi ja lugupidamisega, kuid hijem hakati arvama temast teisiti, kuna ta astus välja Goriot' eest. Eugene teadis, mis on vaesus ja viletsus, ta oli seda ise omal nahal tundnud. Tutvudes Pariisi kõrgseltskonna elustiili-ja oluga, tekkis ka temas endas tahtmine olla üks neist. Ta otsustas, et
juurde,”ülejäänud maailmale ei jäänud armastust Surma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse „Kümme Tuhat“- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt.Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal TEGELASED: Proua Vauquer – pansionipidaja, paks, vana ja kole naine, lesk, tahtis grioga abielluda, kuna ta tundus rikas Preili Michonneau – nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk, ,paljastab Vautrini. Härra Poiret – kulunud riietega, meie „suure sotsiaalse veski eesli“ moodi mees Victorine Taillefer – näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline
Hobused'' Nähtamatu võttis endal kaabu ja sidemed ära Lahkumine võõrastemajast varjumine Dr. Kempi juurde Nähtamatu surm Probleemid Inimeste mõistmatus haruldase nähtuse üle Nähtamatu mitte aktsepteerimine Griffini raske ja õnnetu elu Üksindus Altvedamine Tähtsamad tegelased ja nende vahelised suhted Meditsiinitudeng Griffin ja doktor Kemp Thomas Marvel Griffini abiline, kes ta lõpuks reedab Külalistemaja pidajad härra ja proua Hall Politseiülem Adye Tegelastevahelised suhted on üpris erinevad. Marvel soovib iga hinna eest Gfiffinit reeta. Samas kardab ta teda, sest Griffin lubas ta reetmise korral tappa Kuna Griffin on veetnud palju aega üksi, siis on ta aru kaotanud ning Kemp saab sellest aru ja tahab, et Griffin esimesel võimalusel arreteeritaks Oma arvamus Selle raamatu põhjal arvan, et inimesed ei peaks suhtuma neisse teistmoodi ja halvemini kes on
Uue töö sai ta poole tunniga valmis. Lõpuks harjus ta ka uue eluga. Tema ülesandeks oli hoida hoov puhas, kaks korda päevas vett tuua kööki, puid tassida ja lõhkuda ja maja valvata, et keegi võõras hoovi peale ei tuleks. Gerassim oli tõsine ja range. Ta sai endale elamise köögi kohale kambrisse. Sinna meisterdas ta ise mööbli. Vanaproual oli suur teenijaskond. Seal olid pesijad, õmblejad, tohter, koguni sadulsepp, kes oli samas ka proua arst ning isegi kingsepp Kapiton Klimov, kange joodik. Prouale tuli ükskord äkki mõte, et kui teeks Kapiton Klimovi naisemeheks. Ehk võtab aru pähe. Nii arutas ta seda mõtet ülemteener Gavrilaga. Nad arutasid omavahel, et Kapiton Klimovile meeldib vist pesija Tatjana. Tatjana oli virk. Talle anti pesemiseks vaid kõige peenem pesu. Ta tegi tööd kahe eest. Ta ol vaikne ja kartlik. Pikapeale oli ta jäänud silma aga Gerassimile. Ta ei andnud enam asu tüdrukule
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha
Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ülbeid inimesi. Julien pääseb tööle ühte rikkasse perekonda, Renalide juurde, koduõpetajana. Ta hakkab flirtima maja perenaisega, proua Renaliga. See on Julieni jaoks suur väljakutse ta ära võrgutada. Julien üritab prouaga võimalikult palju aega koos veeta ning üritab õhtuti aias istudes proual käest kinni hoida, mis tal lõpuks ka õnnestub. Kord isega härra Renali juuresolekul, kes seda ei näinud. Julienil siiski esialgu tundeid proua Renali vastu pole. Ta räägib prouale, et plaanib töölt lahkuda, kuid proua ei taha teda minema lasta sest talle meeldib Julien
...................................................... 9 Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -4- JUHTIMISSITUATSIOONIDE KIRJELDUSED Proua Vister on töötanud ettevõttes sekretärina kolm aastat. Kui ta tööle tuli, siis oli ta vormistatud kui ühe firma sekretär. Kolme aasta jooksul on tema töömaht suurenenud temale on lisandunud veel kolme sama ettevõtte allüksuste sekretäri ülesanded ja haldus. Töömahu suurenemisega ei ole proua Vistri palk tõsnud. Häirivaks teguriks on saanud ka tema töökeskkond, täpsemini siis kabineti valgustus, mis on äärmiselt kehva. Proua Vistril on kaks ülemust härra Haab ja härra Saar. Proua Vister pöördus valgustuse ja palga osas härra Haava poole, aga härra Haab vastas, et kuna proua Vister on senini kogu tööga hakkama saanud, siis ei ole põhjust seda vähendada ja tema palk vastabki töömahule. Valgustuse osa ütles ta vaid, et hetkel ei ole aega sellega tegeleda
Georgesil oli nii vähe raha, et ta ei saanud osta isegi juua, kui kurk väga kuivas, muidu oleks pidanud ta olema õhtul söömata. Georges kohtas aga oma vana sõpra Forestier'i , kes töötas ajakirjanduses ning kuuldes sõbra halvast elust üritas ta Georgesile tööd saada. See õnnestus. Noormees ei saanud alguses tööga väga hästi hakkama, seega Forestier'i naine aitas teda. Georges oli võtnud osa ka õhtu söömaaegadest, kust ta tutvus boheemlasliku naisega proua de Marellega ( Clotilde ). Noormehel ei läinud uute artiklite kirjutamine nii hästi kui esimene, kuna tal polnud enam abistajat. Duroyle meeldis proua Forestier, kes soovitas tal aga minna ja külastada Clotildet. Duroy külastaski naist ning hakkas temale mesijuttue rääkima, naisest sai lõpuks tema armuke. Ühel korral teatris käies, tuli aga Rachel (prostituut) Duroyd tervitama, mees ei teinud sellest aga välja ning naine tekitas skandaali
Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt
tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju. Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda kohvikusse, seal kohtus ta tütarlapse Amandaga kes talle süüa pakkus. Julien läks sealt edasi seminarile. Julien oli üks targemaid noormehi ja teda kiideti selle eest, et ta teadis uut testamenti peast. Proua de Renalist kuulis ta nii
keda salaja jumaldada, ta armastab raamatuid. Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka
Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt
rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert. Humbert oli kena, meeldejääv, hurmav, natuke imelik, armikas, kindlasti kaval ja tark. Talle meeldis väikesed tüdrukud, neid ta kustsus nümfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa , et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lõpuks suri proua Haze ja Humbert sai Lolita oma meelevalda, kuid siiski jäi tast ilma kui tüdruk rööviti(?) haiglast. Proua Haze. Proua Haze oli rahulik kuid natuke kannatamatu,edvistaja, paksem, unistaja. Prua Haze lasi ennast ära võrgutada Humbertil , kuna Humbert oli hea välimusega käisid linna peal juba ammu jutud , et nende , proua Haze ja Humberti, vahel on midagi ning muidugi proua Hazel polnud selle vastu midagi kuna proua Hazele Humbert meeldis.Muidugi kirjutas
Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt
küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas.
· Raamat on välja antud aastal 1872, romaan on tõlgitud Eesti keelde 1924. aastal. · Jules Verne on kirjutanud umbes 29 teost, raamat ,, 80 päevaga ümber maailma"oli üks kuulsamaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes ,, Le Temps". · Eesti raamatukogudesse ilmus raamat esmakortselt 1994. aastal. · On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale. Peategelased: Phileas Fogg, teener Jean Passepartout, agent Fix, Proua Auda. · Phileas Fogg oli üks suuremaid kõnemehi, väga silmapaistev elegantne härrasmees. Ta oli rikas härrasmees. Tema ajakava oli väga täpne ja ta oli väga vapper. · Jean Passepartout oli prantslane, kes oli pidanud erinevaid ameteid. Passepartout armastas täpsust ja korrektsust. Ta oli sõbralik ja korralik inimene. · Agent Fix oli agent kes oli kindel oma võimetes. Ta oli korralik agent kelle kinnisideeks oli võtta kinni härra Fogg.
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke
Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada. Julieni saab isegi
,, Isa Goriot" Honore de Balzac Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest.
19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune. Lõpuks andis salakaval härra
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida
Emilie Zola´ ,, Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie.
KAFKA Kafka 15ndal sünnipäeval kafka pakib oma asjad kokku ja jookseb kodust ära. Vares aitab teda. Kafka läheb bussiga shikokuse. Teel saab ta tuttavaks sakuraga, kes on kogemata sama vana kui ta kadunud õde. Kafka registreerib end odavasse hotelli shikokus, siis veedab päeva komura raamatukogus. Oshima avastab, et kafka on kodust ära-jooksik ja pakub kafkale abi, küsides proua saekilt, kas kafka võib jääda raamatukokku elama. Kafka ärkab põõsast, verega kaetud. Paanikas helistab ta sakurale, kes võtab ta enda juurde ööseks. Kafka veedab öö sakura juures, sakura lööb tal lahti, et tal aidata lõdvestuda. Kafka lahkub järgmisel hommikul, kui sakura on tööl. Oshima viib kafka mägimajja kochisse niikauaks kuni oshima ning saeki korraldavad kafka kolimise raamatukokku.
vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa
(Laval on võõrasema. Ta pilk on seinakalendril. Talle meenub, et on tema pulmapäev, päev mil ta Timmi isaga abiellus.Ta nuuksatab.) VÕÕRASEMA: Lilled! Koogid! Kohvi! Naabrinna! Kleit!.... Timm! Ervin! Timm, sina lähed tood proua Bebberi juurest meerulle ja Ervin läheb osrab lilled ja viib need hauale. (Ervin läheb sõnakuulelikult, aga Timm läheb vastutahtmist. Laval on Timm ja võõrasema.) VÕÕRASEMA:Tagant uksest! Kolm korda koputada! Ütle. Et on väga tähtis!... (Pagari emanda juures.) TIMM: Kuus meerulli! Ja ainult kõige paremat sorti! PROUA BEBBER: Enne tuleb vana arve tasuda, kui ma jälle võlgu annan! Seda võid kodus ütelda! Kelle rahakott ei luba, ärgu kooke ostku! Nii just ütlegi
Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja
Nabakov ttas veelkord lbi juba USA-s kirjutatud memuaarid ning avaldas need 1966. aastal pealkirja all Rgi, mlu. Memuaaride viimase peatki andis tema poeg alles 1999. aastal vabaks ja see ilmus Saksamaal taskuvljaandes autori 100. snnipevaks. Vladimir Nabakov suri 2. juulil 1977. aastal Montreuxs. 2.) Teose pealkiri: "Lolita". Pelakiri on selline kuna seal jutustab H.Humbert oma armastu- sest Lolita vastu. anr: romaan. 3.)Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel. Sndmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. 4.)Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu.Ent eelkige on see romaan armastusest selle prasusest, hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest. 5.)Autor tahtis selle raamatuga telda kas seda , et kik ei ole nii ilus kui inimesed arvavad, et ka igal ilusal perekonnal vib olla saladusi millest keegi ei tea vi siis
soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli.
püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt armastab, selleks on proua de Renal. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid
Selle koletu ja- lutuskepi abil. Hr de Balzac on nagu rahvasõbrast prints, kes maskeerib end, et külastada vaeste hurtsikut ning rikaste paleesid, keda nad tahavad proovile panna, hr de Balzac varjab end, et vaadelda." Ka ,,Isa Goriot" alguses ilmutab Balzac end sellise kõiketeadva ning kõikjale nägeva vaatlejana. Jutustaja, kelle vaatepunktist romaan avaneb, seisab väljaspool romaani sündmusi, teades rohkem kui tegelased. Ta on kursis proua Vauquer' minevikuga, tema pansioni käe- käiguga mitmekümne aasta vältel. Ta mõtleb isa Goriot' loo üle kõikide Pariisis juhtuvate lugude kontekstis. Ning ta pöördub otse lugeja poole, manitsedes viimast, et see romaani tõsiselt suhtuks. Selline väline ja kõiketeadev jutustajapositsioon on Balzacile omane. Balzac näeb korraga panoraame ja pisidetaile: proua Vauquer' pansioni terve Pariisi taustal ning ka viletsaid lahti
rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert. Humbert oli kena, meeldejääv, hurmav, natuke imelik, sarmikas, kindlasti kaval ja tark. Talle meeldis väikesed tüdrukud, neid ta kustsus nümfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa , et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lõpuks suri proua Haze ja Humbert sai Lolita oma meelevalda, kuid siiski jäi tast ilma kui tüdruk rööviti(?) haiglast. Proua Haze. Proua Haze oli rahulik kuid natuke kannatamatu,edvistaja, paksem, unistaja. Prua Haze lasi ennast ära võrgutada Humbertil , kuna Humbert oli hea välimusega käisid linna peal juba ammu jutud , et nende , proua Haze ja Humberti, vahel on midagi ning muidugi proua Hazel polnud selle vastu midagi kuna proua Hazele Humbert meeldis.Muidugi kirjutas
000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas
Isa Goriot küsimused ja vastused 1. Kus toimus tegevus? Tegevus toimus Pariisis proua Vauqueri perekondlikus pansionaadis. 2. Kes on pansionaadi elanikud? Leia neile ühine nimetus.( Missugused inimesed sinna sattusid? ) Pansioni elanikud on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi. Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik.
muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta Anastasie de Restaud, talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb
US Art Gallery Sai külastatud härra Urmas Sõõrumaa kunstigaleriid Rotermanni kvartalis. Kohe sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, et kui soe vastuvõtt oli. Proua, kes müüs pileteid, pakkus välja natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi.
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Tegelased: Indrek Karin Indreku naine Köögertal pankrotis ärimees Paralepp advokaat Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
sajandi kroonika". Stendhal tundis end renessansiinimesena, kes on sattunud valesse sajandisse. Kuna tegelikus elus nappis suurust ja ülevust, pöördus ta ooperi poole, kus võimsad tunded ja õilsad teod olid veel võimalikud, ja nii saigi Milano La Scala paigaks, kuhu ta oma mõtete ja unistustega põgenes. Ja loomulikult kuulus tema armuelu peategelaste hulka lauljanna. Stendhali andumus erootikamaailmale aitas tal luua imelisi naistegelaskujusid. Julien Soreli suurele armastusele proua de Rênali vastu on kogu kirjandusloost raske võrdväärset leida. Proua de Rênal on provintsilinnakese Verrières'i meeri abikaasa, kelle juures Julien koduõpetajana tööle hakkab ja õpib tundma ja läbi nägema juste milieu mängureegleid. Noor õpetaja ja majaproua armuvad teineteisesse. Ilus, naiivne, mitte enam noor proua de Rênal elab imestades läbi oma esimest tõelist armastust, Julien on alguses ainult "vallutamise" peal väljas. Aga siis haaravad ka teda tõelised tunded
lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus - liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda - see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus
Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Milliseid seaduseid rikuti? proua Männikmets härra Kobarpea § 14 lg 1 §55 lg 7 Varjas müügilepingus Kaevas I kat. kaitsealuse looduskaitse kitsendusi taime üles ja kündis taime § 56 lg 3 kasvukoha Ei registreerinud tehingut keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
D'Artagnanist ja ,,Kolmest Musketärist" saavad head sõbrad. Teenides mitmete töödega kuninga usaldust. Tõelised seiklused algavad, kui d'Artagnani naaber kaupmees Bonacieux ühel juurde tuleb ning palub d'Artagnanil leida tema naine ning näitab d'Artagnanile kirja kus on kirjas, et ta naine on röövitud. D'Artagnani hakkab asi huvitama ning ta lepib kokku hinnas. Siis, aga pannakse kaupmees vangi. Järnevates seiklustes satub vangi ka d'Artagnan, ta leiab üles oma proua Bonacieuxi, armub temasse ning peale seda usaldatakse talle kuninganna enda poolt salajane ülesanne. D'Artagnan peab minema inglismaale ning saama sealt tagasi kaelakee mille ta oli andnud oma armukesele Buckinghami hertsogile. D'Artagnan saab ülesandega hakkama ning saab kuningannalt autasuks sõrmuse mis talle hiljem väga palju kasu toob. Proua Bonacieux on kuninganna abiline varjamaks kuninga eest kuninganna suhet Buckinghamiga.
,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest.
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid
Kui Arthos, Porthos, Aramis ja vapper gaskoonlane olid duelliks kloostri taha kogunenud, sattus neile peale kamp kaardiväelasi. D'Artagnan, kes aitas musketäridel kaardiväelastega võidelda sai hoobilt musketäride sõbraks. Pärast mõnda aega kestnud põnevat elu Pariisis, tuleb tema juurde härra Bonacieux ja teatab, et ta naine on röövitud, ning palub d'Artagnanilt abi. Naine olevat kininganna usaldusalune. Peagi saabab proua Bonacieux koju, kus d'Artagnan päästab ta politsei käest, kuid sel hetkel on proua mees juba Bastille'sse viidud. Gaskoonlane sai proualt ülesande salajane kiri edasi toimetada. Üsna pea armus d'Artagnan võluvasse proua Bonacieux'i. D'Artagnanni abil aitab ta armatatu Buckinghami hertsogil kuninganna Annaga kohtuda. Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele.
Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded
Rinnlingen. Kuid selles loos ei omanud tähtsust mitte härra Rinnlingen, vaid tema abikaasa Gerda Rinnlingen. Ta oli daam, keda paljud sisimas kadestasid. 3 Johannes ja Gerda kohtusid esimest korda peatänaval, kus nende teed ristusid ning nad üksteist kaudselt tervitasid. Juba sellest hetkest hakkas Johannes proua vastu huvi tundma. Johannes teadis, kuidas see kõik lõppeda võib, kuid ta meeled ja tunded sundisid käituma vastupidiselt lubadusele iseendale. Teist korda kohtus Friedemann Gerdat teatris. Juhuse kombel istus proua täpselt tema kõrval, selle sama koha kõrval, kus Johannes alati istunud oli. Esimest korda ei suutnud Johannes etendusse süveneda ning pidi lausa poole pealt lahkuma. Gerda hullutas ta meeli
pulss. Päike kõrvetas erakordselt kuumalt, sest auto oli Mulberry poeakna juurde seisma jäänud; vanad naised omnibusside katusel lõid lahti musti vihmavarje; siin plaksatas lahti roheline, seal punane vihmavari. Proua Dalloway läks akna juurde, süli täis lillherneid, ja vaatas küsivalt oma väikest roosat nägu kibrutades välja." "Tuletorni juurde" 1927 Ilmus 1927.aastal Autobiograafiline Mõtiskelu Ramsayde perekonna ühiselust suviselt unisel rannal Romaan koosneb kolmest osast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
