jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta. Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammerkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. · Pronksiaeg Umbes 1800 eKr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks (kuni umbes 1100 eKr) ja nooremaks( kuni umbes 500 eKr). Vanemal pronksiajal oli asutus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lõpule, pronksesemete levik oli üpris vähene. Nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimise ja karjakasvatus, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse: kiviristkalmetesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete
algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m
hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend, lihvitud kirved käed pea all VANEM *metallist tööriistad *karjakasvatus *veekogude ääres, *kivikirstkalmed PRONKSIAEG *pronksesemete (lambad, kitsed, osaliselt ka sisemaal *laev- ja maakalmed 1800-1100 eKr valmistamine veised) *kindlustatud asulad *põletus- ja NOOREM *maaviljelus *üksiktaluline laibamatused PRONKSIAEG *küttimine, kalapüük asustus 1100 eKr - 500 pKr
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus
– 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad jahi- ja loodusandide korjamine, mõned asulad tööriistade keraamika (savinõude ja paiknesid ka valmistamisoskused teiste asjad valmistamine mererannal või . ja kaunistamine) isegi väikesaartel PRONKSIAEG (1800 Pronksesemete Karjakasvatus, Eesti oli jagunenud – 500 eKr.) valmistamine, maaviljelus, kaheks regiooniks: ehete rannikupiirkonnaks valmistamine, ja sisemaaks. palkelamute Mõned kindlustatud
Võeti kasutusele keraamika. Hakati valmistama savist nõusid, mis aitasid kaasa toidu valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati valmistama pronksist. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Sel ajal hakkas kujunema välja varanduslik ebavõrdsus. Jõukamad talud hakkasid teatud alasid domineerima. Pronksesemete jaoks toodi toorainet Skandinaaviast. Kujunesid algsed naabersuhted Skandinaaviaga, mis mõjutasid olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Eelrooma ja Rooma rauaajal (500. a eKr – 450. a pKr) hakkas majandus kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Rauaajal süvenes varanduslik ebavõrdsus veel rohkem. Ülikud maksustasid haritava maa. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole
rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu • Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam,
3. PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG Vanem pronksiaeg (u 1800 1100 eKr) Vanimad pronksesemed on hetkel Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt leitud sirp Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt
arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid. Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina. lisa andsid küttimine-kalapüük. Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus. Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise. Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. EELROOMA RAUAAEG(500eKr-50pKr) TÖÖRIISTAD
Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11. Miks on hakatud viimasel ajal teooriat eesti rahva kujunemisest ümber hindama? Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada? Sest pronksiaega eristatakse eelkõige kiviajast leitud pronksesemete järgi, aga algselt ei valmistatud Eestis pronksesemeid vaid toodi neid sisse Kagust ja lõunapoolt. Raske on eristada ka selletõttu, et kinnitusmuistendeid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 13. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja uued matmiskombed, tulid kasutusele uued ehte- ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Kujunes välja sotsiaalne kihistumine.(olid rikkamad ja olid vaesemad).
Leidude puhastamine ja konserveerimine. Andmestiku korrastamine ja aruande koostamine. Leidude ja andmestiku analüüs ning teadusliku töö koostamine. Dateerimine Stratigraafiline meetod Kihtide järgi muistise dateerimine, koostatakse suhteline kronoloogia. Tüpograafiline meetod Esemete uurimine, leidude asendi analüüsimine. Oskar Montelius eristas pronksesemete tüüpide põhjal Põhjamaade pronksiaja 6 alaperioodi. Dendrokronoloogia Kasutatakse puittaimede aastaringe. Vaja luua dendrokronoloogiline skaala, mis algab tänapäevast. Üsna täpne, kuid ei aita eriti vanade leidude dateerimisel. Radioaktiivse süsiniku meetod
paremini ära, aga teatud piirkonnast alades põlluharimine ja karjaksvatus nii oluline polnud, tuli tegelda ka küttimise, koriluse ja kalapüügiga, seal sellist keelevahetust ei toimunud, see piir nende kahe vahel läks kuskil Daugava jõe äärest. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Tema varasemast poolest on suhteliselt vähe andmeid, sest Eestis ei leidu pronksi koostisosi tina ega vaske, on pronksiaja algus paigutatud 1800eKr aastasse pronksesemete leiu järgi, a need Eestisse sisse toodud. Kuna pronks kallis, hakati Eestis kivist, sarvest, luust esemeid valmistame pronksesemete eeeskujul. Pronksesemed olid prestiiziobjektid, mitte niivõrd kasutamiseks. Aasta 1100 eKr paiku toimusid ühiskonnas suured muutused. Ilmusid täiesti uut tüüpi kinnismuistised. Esimeseks uueks kinnismuistiseks olid kindlustatud asulad. Neid on leitud eeskätte Saaremaalt ja põhjarannikult. Need rajati eelistatavalt poolsaarele/jõekääru/Asva asula lausa
oli veega ümbritsetud; on leitud 1,3-1,6 meetri laiune teadmata kõrguses paekivimüüri vundament, mis seda omakorda ümbritses. Arvatakse, et paekivimüüri peal võis olla palkidest tara. Selle müüri piiridest on leitud jälgi palkehitistest. On pakutud, et sellest kindlustatud asulas elas mingitsorti pealik, kes selle ümbritseval territooriumil (200-300 km2) kontrollis kaubandust ja käsitööd. Kindlustatud asula oli loodud pealiku väärtuste ehk pronksesemete ja kariloomade kaitsmiseks karjakasvatus oli kõrvale tõrjunud küttimise. Teine kinnismuistis on vanimad põllujäänused (vanuseks kuni 3000 aastat). Leiukohaks Saha-Loo Tallinna lähistel. Tegemist on põlispõldudega. Kasutati põlluharimisel leitud kive põllupeenarde tegemiseks, mille laius võis olla kuni 3 meetrit ja kõrgus paarkümmend sentimeetrit. Individuaalsed põllud olid suhteliselt väikesed: 20m x 20m. Süsteemitud põllud
kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus. c) Eesti rahva kujunemislugu: · vanem teooria kolm suurt rännet kiviajal: kunda kultuuri rahvas lõuna poolt, soome-ugri hõimud ida poolt, lõunapoolt sisserännannud indoeuroopa hõimud. · uus teooria 8. Eesti pronksiaeg ja vanem rauaaeg a) Pronksi eelised ja levik Eestis vanimad pronksileiud odaots muhust ja sirp võrtsjärvelt. Metalli eelised kivi ees. Jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. Pronksesemete vähene levik. b) Uuendused: · kindlustatud asulad (Asva, Iru) · kivikirstkalmed (Jõelähtme) maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega. · muinaspõllud (Saha-Loo) kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe. · kultuskivid (Tumala) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu:
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus
3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 500 e.kr. 1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied. Uut tüüpi kinnismuististeks on... ...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva, Irust, Narva lähedalt Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud paekivist tara(alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara),
hakata. Pole võimatu, et näiteks Iru kindlustatud asulas elas pealik ehk ,,kuningas",kes oli suutnud kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Teised kindlustatud asulad ei paikne aga põllumajanduseks sobilikes piirkondades. Nende tähendust aitavad selgitada kaevamistel avastatud arvukad pronksivaluga seotud leiud. Ilmselt olid kindlustatud asulate valdajad suutnud enda kätte koondada pronksitoorme sisseveo ning pronksesemete valmistamise ja turustamise. Võib-olla isegi muu käsitöö ja kogu väliskaubanduse. Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast. Pole võimatu, et osa toodangust viidi samuti läände, eelkõige Kesk-Rootsi. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga mõjutas olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Nii võib läänepoolseid eeskujusid näha kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti oli
soomlased, karjalased, liivlased, vepslased ja vadjalased. c. Lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud: · Nende ühtesulamisel varasemate soomeugrilastega jäävad Eestis peale viimased. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg 1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees vastupidavus ja kiirem töö. · Pronksesemete vähene levik vase ja tina looduslik puudumine. · Valdavalt jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. b. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) uuendused: · Kindlustatud asulad Asva Saaremaal, IRU Tallinna lähedal. · Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres).
pronksiaja rantkirved ja õlgkirves. Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51 – Ridala ja 53 – Asva). Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas. Pronksesemete valuvormide katked (võrud, kirved, ehtenõel) Tehumardi peitleid koosnes pronksesemete katketest. Kivikirstkalmed Jõelähtmes Pronksiajal rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos Lohukivid (e väikese-lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Oder, nisu ja kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud teraviljadä
kinnismuistised.arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida.Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid.Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina.lisa andsid küttimine-kalapüük. Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus. Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise.Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED
kasutati ka kulda ning meteoriitset rauda valdavalt kivi- ja sarvesemed PRONKS sisaldab tina ja vaske. Kõige parema Pronksi tähtsus tunduvalt tugevam ja pronksi saab inglistinast. Arvatakse, et kõige vastupidavam kui vask. Kui ese läks katki, oli varasem on arseenipronks. Areenipronks eraldab võimalik ümberkuumutada. Pronksil on samuti kuumutamisel hirmsat haisu ka madal kuumutamistemperatuur (~700-800°C) · Pronksesemete valmistamine - 1.) Nahast valmistatakse vorm 2.) Vorm kaetakse saviga 3.) Vorm kuumutatakse, et vaha välja voolaks 4.) Savi kuumtöödeldakse 5.) Pronks valatakse vormi Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) VASEKIVIAEG 5. at ema vasetöötlus levib Balkanile, kõige kiiremini aga Lõuna-Euroopasse 2. PRONKSIAEG - Kõige jõudsamini levib pronksikultuur Egeuse mere ääres. Seal hakkavad
On avastatud, et Euroopa meestel on selline haplotüüp, mis on iseloomulik lähis-idas elanud maaviljelejatele, samas aga on Euroopa naisliini pidi geene, mis on pärit kohalikelt korilastelt. See vihjab sellele, et naised võisid eelistada lõunapoolt tulnud viljelusmajandusega tegelenud mehi, mis ona loomulik, sest nad suutsid ka kindlasti peret paremini toita. See vihjab sellele, et paljud kultuurinähtused ei levinud vaid kultuurilaenudega vaid ka rahvastikurännetena. Pronksiaeg Pronksesemete hulgas donimeerivad kirjved. Tõenäoliselt oli neil ka mingi oluline tähendus Noorem pronksiaeg Ilmub palju uut tüüpi muistiseid. On leitud viis linnust, mille ümber on olnud kindlused. Kolm neist asuvad Saaremaal ja kaks põhjarannikul. Iru Linnapära rahvapärane nimetus, mis pärineb hilisemast ajast. Pirita jõe kaudu on ta ühendatud merega. Iru kindlustuse asula hoone juures on näha, et ehitati juba rõhtpalkhooneid katus toetus seintele. Selline elamu peab väga hästi sooja
asi palju keerulisem ning seda kõike oi oleks võimalik tuvastada kui hakata lihtsalt ülevalt kaevandama. Kääpad kaevatekse sektorite kaupa ning kuna vaehele jäetakse sektoreid eraldav sein siis sealt on samuti näha erinevaid kihte. TÜPOLOOGILINE MEETOD (O.Montelius) see on kõige olulisem meetod, on jäänud tänapäeval kasutusse. Montelius ei osanud alguses dateerida, aga ta teadis suhtelist järjestust. Tal õnnestus pronksiaja pronksesemete tüpoloogia (esemet väljanägemise võrdlus) põhjal eristada Põhjamaade pronksiajas 6 alaperioodi Esimene pronksiaaja periood Skandinaavias 1800-1000. Seda meetodit kasut. ka teiste perioodide uurimisel aga ka kinnismuistiseid omavahel võrdlemiseks. Poole sajandi veerandsajandi täpsusega sai dateerida.. DENDROKRONOLOOGILINE MEETOD Kõig täpsem meetod on dendrokronoloogiline meetod. Kui on tehtud dendrokronoloogiline skaala siis saab puudega võrrelda ja vastavalt pikendada skaalat
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt
Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes. Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel. Skandinaaviamaades on pronksiajal nii pikk kui lühike periodiseering. Lühikese järgi jagunes see kaheks: 18001100 eKr oli varane ja 1100 500 eKr hiline pronksiaeg. Pikema järgi on dateeringud kohati
on tegelenud selle uurimisega, nel tekkis idee, et kui see on täiesti terve , siis võib see paik tekitada erilise kõlakoja. Eestis pronksiaeg 1800- 500 ekr. I etapp 1800 1100 ekr, noorem pronksiaeg 1100 500 ekr. Puuduvad selged muistised vaneast pronksiajast. I pronksesemed jõudsid siia kagu poolt. Nooremast pronksiajast on leitud terve rida uut tüüpi muistiseid. Eesti rannikuvööndis ilmuvad kindlustatud asulad. Kõik need paigad sisuliselt olid pronksesemete valamispaigad. Asulates I korda märgata nelinurkseid elamishooneid. Iseloomulikud ka I nähtavd põllud. Hakati rajama ppõlde, põldudelt korjatud kivid on korjatud põlllupiirdeks. Uut moodi kalmed, kivikirstkalmed, maapealsed hauarajatised, kus surnu maetakse keskelolevasse kirstu ja ümber on laetud kivirind ja kaetakse pealt kivide ja mullaga. XI Esmalt õpiti raudesemeid töötlema ja tootma hetiitide poolt umbes 1500 ekr. Suutsid ise hakata tootma
ja lina. Kõplapõllundus. · Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus
. See sõna on kahe keele segu. Halkoliitikum- See on mõlemad ühes keeles, vasekivi aeg tähendavad. Pronks on kahe metalli sulam, selle pärast võeti esimese metallina kasutusele vask, kuna seda leidub ka tükkidena mitmel pool. Kulda ja meteoriitstet rauda on ka kasutatud. Esimesi leide on u 6000 a eKr, vaske on 5000 eKr. Vask on natukene pehme. Peamine pronks on vase ja inglistina sulam. Inglistina tegelikult looduses ei esine, seda on raske kätte saada. Pronksesemete eelis saad ümber sulatada! Seda on mugavam ja lihtsam teritada ning see on mugavam tööriist puudelangetamisel. Pronks on kasutusel lähis- idas juba üsna vara, esialgu küll vähe levinud, Balkanilt hakkas laiemalt levima. Lõuna-Euroopas ja Itaalias levis pronks juba varakult, alates 3000 eKr, Kesk-Euroopas u 2500 eKr, Põhja-Euroopas u 1800 eKr (ka Eesti). Selleks ajaks on Lõuna-Euroopa kujunenud oma arengus juba üsna kaugele (Kreeta-Mükeene kultuur). Pronksiaeg tõi kaasa
Kultuuri hilisel järgul ehitati eriti tähtsatele tahutud tammepuust hauakambrid. Puithoone peale kuhjati kive, nende peale mulda. Kontaktid võrdlemisi laiad: Unetice esemeid leitud Itaaliast, Austriast; kaubasidemed ka Kreekaga. Kaubanduses vankrid. Unetice kultuurist rohkesti peitleide, neis palju pronksesemeid: pistodade teramikud, käe- ja jalavõrud, metallspiraalid, kirved, arvukad pronksitükikesed. Neid võisid matta vahendajad. V palju rikkalikke pronksesemete peitleide Halle/Saale piirkonnast. Seostatud soolatootmisega piirkonnas (soola eest maksti pronksesemetega). Ka sama piirkonna haudades on väga palju pronksist panuseid. Ka kuldesemed. Pronkskirveste standardvormid ja pronksitükikesed võisid olla kasutusel raha asendajana kaubanduses ja vahetuses. Kesk-Saksa aladel eristatakse omaette allkultuurina Leubingeni kultuuri (Tüüringi aladel kuni Kesk-Elbeni). Kujunes u 17. saj eKr. Aluseks kohalikud neoliitilised hõimud
kallal, mille keegi on varem välja kaevanud, kuid mille kallal pole varem uurimstööd teinud. Kui vana on muistis, on esimene küsimus. On vaja ese dateerida. Stratigraafiline meetod ehk kihtide järgi paikapanek, seda nimetatakse ka suhteliseks kronoloogiaks, mida allapool ese on, seda vanem. Tüpoloogiline meetod ehk esemete uurimine, esemed jaotatakse liikidesse. Liike võrreldatakse omavahel. Monteliusel õnnestus pronksaja pronksesemete tüpoloogia põhjal eristada Põhjamaade pronksajas kuus perioodi. Kasutatakse loodus ja täppisteaduste teooriat. Dendrokronoloogilise meetodiaga saad dateerida ehitise poole aastase täpsusega, aga tuleb leida hästi säilinud puupalk ja seda on harva leida. Aastas kasvab puule kaks ringi, hele ja tume. Vastavalt sellele, milline on olnud suvi ja milline talv, on nende ringide paksus suurem. Dendrokronoloogiline meetod põhineb ringide paksuste omavahelisel suhtel.
(Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele. Peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, mõnevõrra vähem tähtis oli veel maaviljelus. Olid tekkinud esimesed põllulapid, mida hariti kõpla või küünega (kuusetüve tükk, millele oks külge jäetud). Vähenema hakkas, kuid siiski jäi veel oluliseks, küttimise ja kalapüügi tähtsus toidulauale. Pronksiaja lõpul pronksesemete leidude hulk suureneb, mis viitab arenevale kaubavahetusele naabritega (Kesk- Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel)
annaabi.ee 
