Replikatsiooni tulemusena saadakse 1. DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on universaalne protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.( A-T, C-G) Transkriptsiooni käidus saadakse DNA molekuli 1. ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks liituma promootoriga, kindel nukleotiidne järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks. Süntees lõppeb, kui jõutakse terminaatorini, mille piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist. Transkriptsioonil saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekule.(A- U, C-G) Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. Repressor valk, mis võib takistada ensüümi ühinemist promootoriga. See valk ühineb osaliselt või täielikult selle osaga, millega peaks ühinema hoopis ensüüm.
* Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis erinevalt eri ajahetkedel avalduvad. 1. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes( tRNA, rRNA, osade ensüümide geenid) 2. Geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes(insuliini geen kõhunäärme rakkudes) 3. Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil(lootel elundeid tekitavad geenid) 4. Geenid, mis ei avaldu kunagi. Regulatsioon:sõltuvad ensüümi seondumisest / mitteseondumisest promootoriga. Repressor valk blokeerib promootoriga. Aktivaator valk-aktiveerib enne transkriptsiooni promootori (aktivaatorained: vitamiinid, hormoonid) Struktuuri geenid mis määravad ja kontrollivad raku ainevahetuses, ehituses osalevate valkude sünteesi. Regulaator geenid kontrollivad struktuuri geenide avaldumist. TRANSLATSIOON valgu süntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. DNA- komplementaarsus RNA geneetiline kood VALK
Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas, interfaasi ajal. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga(DNA nukleotiidi järjestusega, geeni algusosaga) DNA ahel keeratakse järk- järgult lahti, ning komplementaarne RNA sünteesitakse ahel ühest lõigust, RNA süntees lõppeb terminaatorpiirkonda(1 geeni nukleotiidse järjestuse lõppu) Terminaatorpiirkonnas- ensüüm eraldun DNA piirkonnast, DNA taastab oma biheeliksikuju, RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse. RNA süntees toimub eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. Geen avaldub, ehk toimub RNA süntees.
retroviiruse abil>siirdega raku geenid võivad kanduda üle klooniakse ja paljundatakse umbrohuleeri org geenide ning siiratakse haigesse. (struktuuri siiratav geen koostoime ettearvamatu, sisestada sobiva kahjurid immuunseks. koespetsiifilise promootoriga Geeniteraapia puudest või ülekandevektorisse) haigusest vabanemiseks. Geenivaigistusmeetod kindla Normaalselt talitlev geen mRNAmolekuli blokeerimine või lammutamine nn. mikro siiratakse raske gen puudega RNAdekaudu>geen ei avaldu. inimese koe
mitokondrid, tuumapiirkond mitokondrid, tuumapiirkond AEG Interfaas Interfaas EELDUSED 1 DNA ahela matriitsiks, 1-ahelalise DNA lõik nukleotiidid, DNA- matriitsiks, nukleotiidid, polümeraas, ATP RNA-polümeraas, ATP KOMPLEMENTAAR G-C; C-G; A-T; T-A G-C; C-G; A-U; T-A SUS KÄIK Alguspunkte(replikone) on Promootoriga seostab palju, kiirus 3-4k nukleotiidi polümeraas. Terminaator min. lõpetab. TULEMUS 2 terviklikku DNA molek., Tekib 3 eri vormi RNA-d: kuna replitseeruvad tRNA, mRNA, rRNA mõlemad ahelad ERINEVUSED Matriitsiks terve molek. Matriitsiks lõik DNA-st. Tekib 1 molekulide vorm. Tekib 3 eritüüpi molek.
Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatud algus e. initsiaatorkoodoniga AUG Metioniin Edasi loetakse mRNA-d 3 nukleotiidi kaupa. Lõppu e
3. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Koodonite ja aminohapete vastavus on ühesugune. Seda nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 4. Millega algab ja millega lõpeb geneetiline kood? Geneetiline kood algab alguskoodoniga AUG (Met) ja lõpeb stoppkoodonitega. 5. Kuidas toimub RNA-süntees? (transkriptsioon) Toimub raku tuumas. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.Transkriptsiooni viib läbi ensüüm RNA- polümeraas, mis seostub promootoriga. Vabaneb terminaatori polümeraas, RNA on valmis. 6. Kuidas toimub DNA-süntees? (replikatsioon) DNA süntees on DNA kahekordistamineraku jagunemise eel. Protsessi teostab ensüüm DNA-polümeraas. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. 7. Kuidas toimub valgu süntees? (translatsioon) Toimub ribisoomis. Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Lõpeb stoppkoodonitega. 8. Miks on geneetiline kood ühetähenduslik?
Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida. Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. Vastus: On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape. Milline aminohape
olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida. Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. - ehk koodipäike. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape. Milline aminohape antud tRNA külge
Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transkriptsioon toimub tuumas. Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine . Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad :
Kunagi vajalikud olnud geenid on minetanud oma tähtsuse, kuid on evolutsiooni jooksul siiski säilinud. Geeniregulatsioon seisneb transkriptsiooni reguleerimises – millised geenid on konkreetsel ajahetke aktiivsed ja millised mitte. Geeni avaldumine sõltub ensüüm RNA-polümeraasi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Kui ensüüm saab sinna kinnituda, siis transkriptsioon toimub ja kui ei saa, siis transkriptsiooni ei järgne. RNA-polümeraasi seostumisest DNA promootoriga võib takistada mõni teine valk, mida nimetatakse repressoriks. Kui repressor on kinnitunud promootorpiirkonnaga, siis ensüüm sinna seostuda ei saa ning transkriptsiooni ei järgne. Repressori kinnitumine promootoriga või sellest vabanemine ei toimu juhuslikult. Enamasti juhib seda protsessi regulaatoraine, milleks võivad olla väiksemad biomolekulid (vitamiinid, hormoonid jt.). Osa geenide puhul ei suuda RNA-polümeraas iseseisvalt seostuda promootoriga
Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transportvalgud.retseptorvalgus-amööb liigub toidu poole. kaitsefunkts- antikehad). Kui geenilt toimub RNA süntees, geen avaldub.*organismi kõigis rakkudes- rRNA,tRNA ja ensüümide geenid
Üheaegselt avaldub 10% geenides, seega 90% on kogu aeg mitteaktiivsed. Raku elutegevuse eri etappidel toimub transkriptsioon eri geenidelt. Vastavalt avaldumisele eristatakse 4 gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4) geenis, mis ei avaldu kunagi. Transkriptsiooni reguleerimine : kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkripts toimub, kui ensüüm ei seostu siis ei toimu. Ensüümi ühinemist võib takisada repressor. Repressorvalgu seostumine DNA mol-ga võib kattuda promootorpiirkonnaga seega ei saa ensüüm transkript-i alustada. Promootor peab repressorist vabanema. Transkripts regulatsiooni viga : kui tekivad valed geenid, siis tekivad nt vähkkasvaja rakud.
bakteritüvi saadi 1978a. Selleks oli hormoon insuliin. Transgeensed loomad · Esimene selline imetaja loodi aastal 1981. · Selleks oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. · Neid kasutatakse geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. Transgeensed imetajad · Keerukas ja vaevaline. · Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga. · Kaos, mis tuleneb embrüosiirdamisega seotud riskidest. · Kogu protseduur on õnnemäng, kus tulemus saadakse suure korduste arvuga. · Suurimaks probleemiks on geeni- konstruktide lülitumine retsipiendi genoomi -võib siseneda mitu koopiat suvalistes kogustes. · Võivad põhjustada ohtlikke mutatsioone peremeesorganismi geenides. Geneetiliselt muundatud hiir, kellel on võrrelduna nende looduslike liigikaaslastega kuni neli korda suurem lihasmass.
olekus. Substraadi kontsentratsiooni tõustes muutub tasakaal T-olekust Rüleku suunas. 7. Kirjeldage transkriptsiooni alustamist prokarüootsetes ja eukarüootsetes rakkudes. Prokarüoodid Eukarüoodid Transkptsioon algab kui RNA- Eukarüootidel on 3 tüüpi RNA-polümeraase: polümeraasi σ-faktor seondub geeni • RNA-pol. I (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) promootoriga ja lōpeb geeni • RNA-pol. II (mRNA) terminaatorjärjes-tuse juures. • RNA-pol. III (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) Promootorjärjestus on asümmeetriline ja määrab RNA sünteesi suuna. Prokarüootidel on RNA polümeraasi II transkriptsiooni üks RNA-polümeraas, mis sünteesib alustamiseks on vaja alati kōiki RNA tüüpe
transgeenseid imetajaid, kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevarikas protseduur.Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. Kolmandaks, siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. Neljandaks, lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Kultuurtaimede insenergeetilisel muundamisel on olnud neli peamist taotlust: · Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust)
Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Repliktsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. (A=T ; G=_C) RNA- süntees - Ehk transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga. Reaktsiooni viib läbi ensüüm RNA polümeraas. (A=U ; G=_C) Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. Transkriptsiooni vead - Nõnda nimetatud ''valede geenide'' avaldumine ja ''vajalike geenide'' mitteavaldumine võib
seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüün sünteesi alustamiseks peab ühinema-promootor Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis erineval ajal avalduvad. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen-DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia-geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika-teadusharu, mis uurib org pärilikuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geneetiline kood-mRNA mol. 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele amiinohappe jäägile valgu molekulis Genoom-kromosoomikolmpliktis sisalduv geneetiline materjal.(inim
järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema, nimetatakse promootoriks. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promotorpiirkonnaga. Kui ensüüm ühineb promotooriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi: ensüüm ei seostu, siis transkriptsiooni ei järgne. Ensüümi ühinemist promootoriga võib takistada mõni teine valk- repressor. DNA ja RNA ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitsünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise ingo ülekanne. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis
Geenide vaheosad. · Vajalik RNA polümeraas, mis seostub DNA piirkonna, mida nimetatakse promootoriks(promootorpiirkond), sealt alates hakkab ta keerama DNAd lahti ja ühele DNA ahelale ehitatakse komplementaarne RNA ahel. See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest: 1. Struktuurgeenid määravad ära struktuurvalkude tootmise. Rakumembraanis olevad valgukanalid, immunsüsteemis valgud 2. Regulaatorgeenid määravad ära struktuurgeenide avaldumise. Kõik ensüümid. · Transkriptsioonile järgneb translatsioon.
Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1
RNA molekul.RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks, siis eraldub ensüüm DNA molekulist. DNA taastab oma biheeliksi kuju ja RNA liigub tsütoplasmasse. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA. rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 9)kuidas toimib transkriptsiooni regulatsioon (135) Ensüümi ühinemist promootoriga võib takistada mõni teine valk-repressor. Repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim
2. Translatsioonile eelneb transkriptsioon. 3. Geen avaldub siis, kui mingil geenil tekib transkriptsioon. 4. Igale aminohappele vastab tavaliselt mitu erinevat koodoni. 5. Translatsioon toimub ribosoomides. 6. Koodon on geeni piirkond, millega seostub antikoodon 7. Stoppkoodon valgu sünteesi lõpetab. 8. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt. 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 10. Valgu süntees toimub ribosoomis 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt 1 aminohape. 12. Et geneetilist koodi iseloomustab mittekattuvus, siis üks ja sama nukleotiid ei kuulu kahe kõrvutiasetseva koodoni. 13. Promootor on osa DNA molekulist. 14. mRNA molekule sünteesitakse tsütoplasmasse 15. Molekulaargeneetika- uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. 16. Koodon AUG alustab translatsiooni Lk 123 Mõisted 1
Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkirptsioon ja trantslatsioon N: DNA-replikatsioon, mRNA molekuli süntees. *Trantskriptsioon toimub rakutuumas, osaleb mRNA plümeraas *Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk *inimesel on 32 000 geeni *Geeni ehitus: promootor|ACCGATTACCGATTA(transkriptsioon)|terminaator *mRNA polümeraas peab ühinema promootoriga->lõhub ära visniksidemed. *transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti. Kui promootorisse satub repressorvalk, siis ei saa RNA polümeraas toimuda(kuid on olemas ensüüme, mis aitavad seda lõhkuda) *Geeni avaldumine e. ekspreseerumine-leiab aset siis kui temalt kirjutatakse geneetlineinfo ümber mRNA'le
*Valkude ülesanded: katalüüsivad ja reguleerivad reaktsioone ; teabevahetus ; keha ehitusmaterjal ; osalevad organismide liikumisel ; muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe *Translatsioon - valgusüntees, mis toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. *Transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paikneb informatsioon RNA-ahelasse. *Kui rakkudes läheb vaja mõnda valku, siis aktiveerub DNA-ahelas just selle valgu valmistamisjuhist sisaldav geen. *RNA-polümeraasi seondumist promootoriga ja sünteesi algust reguleerib suur hulk valke. *RNA-sünteesil pole vesiniksidemete katkestamisel helikaasi abi tarvis. *Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA-ahelast. *Replikatsiooni eesmärk: päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele. *Replikatsiooni sisu: DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. *Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine. *Transkriptsiooni sisu: RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel.
kõrvale ühe uue. Komplementaarsusprintsiip osakaupade süntees (vea korral, saab kiiresti parandada, hoiab energiat kokku). G-C, C-G, A-T, T-A Transkriptsioon Transkriptsioon matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA ühe molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNa molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Vaja: · RNA-polümeer · DNA molekuli · Energiat · Monumeere Ensüüm peab seostuma geeni algusosaga promootoriga. Selle käigus keeratakse biheeliks järk-järgult lahti ja sünteesitakse ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab lõigu lõppu terminaatorini. Seal ensüüm eraldub ja DNA keerdub tagasi kokku. RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse nii mRNA, tRNA kui ka rRna molekule. SEE toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes.
seda kahjustamata. Viimasel ajal on kasutatud lihtasmat meetodit geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdega rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. · Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA- sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. · Kolmandaks, siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. · Neljandaks, lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Kõige enam on geneetiliselt muundatud : hiir, siga, lammas, lehm, kana, kala, ahv. Transgeensed taimed Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Neli peamist taotlust :
sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on hirte ja teistegi loomade puhul kasutatud lihtsamat meetodit- geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdeda rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. Veel pole õnnestunudluua geenivektoreid, mis integeeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjutastada olemasolevaid geene. Siiratav geen epav olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. Veel lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisea seotud riskidest. Tulemus saavutatakse suure korduste arvuga. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide lülitumisega retsipiendi genoomi. Nied võib henoomi sieneda mitu koopiat suvalistest lookustes. + võivad põhjustada eluphtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. TRANSGEENSEiD TAIMi luuakse peamisselt põllumajanduslikel eesmäkidel.
mutatsioonid, mille tagajärjeks või olla nt vähkkasvaja. RNA SÜNTEESITAKSE DNA-S PAIKNEVATE JUHISTE JÄRGI *Valgusüntees (translatsioon) toimub ribosoomides, aga juhised selleks asuvad DNA järjestuses. Vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. *RNA sünteesi e transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paiknev info RNA- ahelasse. mRNA-ahela pikkus on keskmiselt 1000-1500 nukleotiidi. Selle molekuli süntees toimub järgmiste etappidena. 1. RNAd sünteesiv ensüüm seondub promootoriga (geeni alguses oleva DNA- järjestusega). 2. Seejärel alustab RNA-polümeraas uue RNA-ahela sünteesi. Polümeraas katkestab vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. Ensüümi möödumisel taastuvad DNAs olevad vesiniksidemed kohe. Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast. 3.Ribonukleotiide üksteise külge kinnitades liigub RNA-polümeraas piki DNAd edasi, kuni jõuab geeni lõpuni. Seal värskelt sünteesitud RNA vabaneb ja RNA- polümeraas lahkub DNAlt.
mitokondrites, mitokondrites, tuumapiirkonnas tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis EELDUSED 1 DNA ahel matriitsiks, 1-ahelalise DNA lõik nukleotiidid, DNA- matriitsiks, nukleotiidid, polümeraas, ATP RNA-polümeraas, ATP KOMPLEMN- G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A TAARSUS REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KÄIK Alguspunkte Promootoriga seostub (replikone) on palju, polümeraas. Terminaator kiirus 3-4 tuhat lõpetab nukleotiidi minutis TULEMUS 2 terviklikku DNA Tekib 3 eri vormi RNA-d: molekuli, kuna tRNA, mRNA, rRNA replitseeruvad mõlemad ahelad ERINEVUSED Matriitsiks terve Matriitsiks lõik DNA-st molekul Tekib kolme eritüüpi Tekib 1 molekulide molekule
keskkonnatingimuste poolt. 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. 3. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne 4. Translatsioonil sünteesitakse valku. 5. mRNA 3 järjestikust nukleotiidi moodustab koodoni. 6. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad eriaegselt ja mõned geenid ei avaldu üldse. 7. Ühe organismi geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. 8. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 9. Valgusüntees toimub ribosoomis. 10. Ühele koodonile vastab max-lt 1 aminohape 11. Antikoodon on osa tRNA molekulist 12. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku rakutuumas 13. Initsiaatorkoodonist alustatakse transkriptsiooni. 14. Kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad valgud. 15. Sarnaselt elusorganismidega on kõigile viirustele omane pärilikkus
avaldumist. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’-˃3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli. Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi sekundis. Mutatsioonide kontroll oluliselt halvem replikatsioonisünteesist. RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene. Transkriptsiooni tsükkel: 1. RNA polümeraas ja sigmafaktor seondub promootoriga 2. DNA lahti harutamine 3. initsiatsioon 4. elongatsiooni algus 5. elongatsioon 6. terminatsiooni signaal destabiliseerib polümeraasi 7. RNA eraldumine RNA polümeraas võib DNA molekulil liikuda mõlemas suunas. Liikumise suund määrab ära kumba DNA ahelat transkibeeritakse. Ka transkriptsioon põhjustab DNA superspiraale. RNA protsessing Eukarüoodis esineb RNA protsessing. Eukarüootse RNA protsessingu kolm peamist elementi:
populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes (eristatakse pärilikku e geneetilist ja mittepärilikku e modifikatsionilist muutlikkust) POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguste aminohappelise järjestusega valke PROMOOTOR DNA nukleotiidne järjestus, millega transkroptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA-polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema (kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi) PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega REGULAATORGEEN geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse REPLIKATSIOON (1.) DNA süntees. Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest
nukleotiidid, RNA-polümeraas, ATP olemasolu ja tRNA toodud aminohapete DNA-polümeraas, olemas olu ATP KOMPLEMNTAA G-C, C-G, A-T, T- G-C, C-G, A-U, T-A Igale koodonile kindel RSUS A amionohape KÄIK Alguspunkte Promootoriga seostub mRNA toob (replikone) on polümeraas. Terminaator ribosoomidesse info ja palju, kiirus 3-4 lõpetab tRna toob aminohappe ning komplimentaaruse tuhat nukleotiidi alusel pannakse need minutis kokku.
• Kuidas ja millal toimub DNA replikatsioon? toimub enne raku jagunemist, DNA kahekordistatakse, et saaks identse DNA uue ja vana raku vahel ära jagada, Kaksikahel keeratakse lahti ning DNA polümeraas sünteesib mõlema ahela külge uue ahela komplementaarsusprintsiibi alusel. • Kuidas ja millal toimub RNA transkriptsioon? Rakus on vaja kindlat valku, seda valku kodeeriv geen aktiveerub, RNA-polümeraas seostub promootoriga, RNA- polümeraas katkestab vesiniksidemed, nukleotiidid seostuvad järjest komplementaarsusprintsiibi alusel, RNA vabaneb ja RNA-polümeraas lahkub DNA ja RNA sünteesi võrdlus Erinevused Sarnane Replikatsioonis tehakse DNA Nii replikatsiooni kui ka pealt DNA-d, transkriptsioonis transkriptsiooni viivad läbi aga RNA-d
DNA ühendatakse ligaasiga (ensüüm) töötlemisel ning tekib rekombinantne geenivektor, mis sisaldab siiratavt geeni. 7/42) Transgeensete imetajate saamine on keerukas seetõttu, et on keeruline geenivektori viimine viljastatu munarakku, ilma munarakku kahjustamata. Samuti ei ole õnnestunud luua geenivektoreid, mis intgreeruksid genoomi DNA- sse soovitaval kohal, nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. Siiratav geen peab olema ka varustatu koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumis täpselt sealt, mil soovitakse. Kulukas on transgeensete imetajate saamine seetõttu, et kogu protseduur on kui õnnemäng, kus tulemus saadakse suurte korduste arvuga. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100- 200 katsetuse tulemusena ja seega võib üks elujõuline hiir maksta 200-300 tuhat krooni. Minu arvates ei ole nende loomine õigustatud, kuigi sellega tahetakse head. Eetilisest küljest tekib küsimus, et miks me teeme seda loomadega, kes ei
valk. 32. Translatsiooni terminatsioon. Protsess, mille käigus lõpuni sünteesitud polüpeptiid ribosoomist vabaneb. 33. Geeniekspressiooni regulatsioon. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et see geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teasel ajahetkel avalduvad. Geeni avaldumine sõltub RNAd sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi. Mõnikord võib ensüümi ühinemist takistada mõni teine valk e repressor. Et transkriptsioon toimuks peab repressorist vabanema. Kui mingil põhjusel avaldub ebaõige geen, võib see kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses, isegi raku hukkumise. Nt vähk. 34. Ribosüümid. Ensüüm, mis ei ole valguline aga koosneb RNA ahelatest, nt ribosoom. Seda peetakse ensüümiks, sest ribosoomi koosseisu kuuluv rRNA
Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas, interfaasi ajal. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga(DNA nukleotiidi järjestusega, geeni algusosaga) DNA ahel keeratakse järk-järgult lahti, ning komplementaarne RNA sünteesitakse ahel ühest lõigust, RNA süntees lõppeb terminaatorpiirkonda(1 geeni nukleotiidse järjestuse lõppu) Terminaatorpiirkonnas- ensüüm eraldun DNA piirkonnast, DNA taastab oma biheeliksikuju, RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse. RNA süntees toimub eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. Geen avaldub, ehk toimub RNA süntees.
asi lihtsam. Luuüdis on alati mingi hulk tüvirakke eri tüüpi vererakkude tootmiseks. Sellisel juhul oleks geenravi protseduur järgmine: puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukutuuri, seisse sisestatakse normaalgeen sobiva geenivektori, enamasti retroviiruse abil, kinnistatud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Muude puuete korral on asi keerulisem. Tuleb leida või konstrueerida sobiva koespetsiifilise promootoriga ülekandevektor ja sisestada selle struktuuri siiratav geen. Kuigi on ette tulnud rohkesti pettumusi, peetakse geeniteraapiat tulevikumeditsiini jaoks siiski oluliseks. Dominantselt avaldavate haiguste (nt. Huntingtoni haigus) geeniteraapia uueks võimaluseks on geenivaigistuse meetod. Meetod seisneb kindlate mRNA- molekulide blokeerimises või kiires lammutamises nn. Mikro-RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu (valku ei saa sünteesida). Sellist protsessi nimetataksegi
rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) DNA 2x raku jagunemise teel. Pr teostab ensüüm:dna polümeraas. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest dna molekulist 2identset dna molekuli 2)Transkriptsioon-(matriitssünt, mille käigus saadakse dna ühe ahelaga komplementaarne rna molekul)geenistr-s sisalduva info ümberkirjutamine mRNA rakutuumas interfaasi ajal RNA polümeraasi toimel. RNA polümeraas seostub promootoriga, keerab j-jlt lahti biheeliksi. RNA polümeraas sünteesib DNA ahelaga komplementaarse mRNA molekuli 3)Translatsioon- universaalne pr, nii eel- kui päristuumsetes rakkudes.algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Geneetiline kood-mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit), ühetähenduslik-ühele koodonile ei vasta kunagi mitu aminohapet, mittekattuv-ükski
Rasvtõvesse haigestumise soodumus. 5.2. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Mida uurib molekulaargeneetika? Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Selgitage geeni mõistet. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi; pärilikkuse tegur. Kuidas toimub RNA süntees? Ehk transkriptsioon toimub tuumas interfaasi ajal.selle teostab ensüüm RNA-polümeraas. Ensüüm seostub promootoriga. Süntees lõpeb kui jõutakse terminaatorini. Milles väljendub transkriptsiooni universaalsus? See on universaalne protsess, sest see toimub nii pro- kui ka eukarüootsetes ühendites. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse et see geen avaldub. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel
Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
DNA ligaas - ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad (Okazaki fragmendid) 3. Replikatsioon lõpeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 4. Repiklatsiooni käigus tekkinud vigade parandamine Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli RNA süntees ehk transkriptsioon DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees 1. Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2. RNA- polümeraas seondub promootoriga, geeni alguses oleva DNA-järjestusega 3. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4. RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarnse RNA molekuli 5. RNA- polümeraas jõuab terminaatorini 6. Lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees 7. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8. RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse Valgud Koosnevad aminohapetest Transpordivad aineid Võtavad vastu ja vahendavad infot
Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1
vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur *Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. *Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. *Siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal *Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. *Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide integratsiooniga retsipiendi genoomis. Neid
aa - avaldub, Aa - avaldub dominantne tunnus) F. Miecher eraldas rakutuumast nukeliinhappe J. Watson ja F. Crick avastasid DNA biheeliksi struktuuri DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks. Promootor sünteesi alguspiirkond Terminaator sünteesi lõppkoht Ensüüm, millega toimub DNA süntees on DNA-polümeraas ja ensüüm, millega toimub RNA süntees on RNA-polümeraas. Repressor valk, mis ei lase ensüümil seostuda promootoriga Geneetiline kood mRNA 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis Koodon mRNA nukleotiidikolmik G.Mendel pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi looja, pärandumise seaduspärasused, tegi katseid hernestaimedega T.H. Morgan avastas geeniahelduse, tegi katseid äädikakärbestega Pärilik muutlikus ehk generatiivne Mittepärilik ehk modifikatsiooniline Pärilik jaguneb:
Heterosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse erinevad alleelid (dominantne ja retsessiivne). 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? (lineaarse asetuse kromosoomis) Geeni aheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi. 12. Transkriptsioon. Transkriptsioon on protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneetiline kood RNA molekulile. Protsessi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. RNA-polümeraas seostub promootoriga (järjestus, millelt algab transkriptsioon). Ensüüm harutab DNA biheeliksi lahti Komplementaarse RNA moleuli süntees Terminaatoril (DNA järjestus, millelt lõppeb transkriptsioon) polümeraas vabaneb. DNA ahel suletakse ensüümide abil. RNA on valmis 13. Mis on promootor, mis on enhaaser? Promootor on DNA nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja
annaabi.ee 
