nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur 1) ristprojekteerimisel?
5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis seal on ju telgedel moondetegur umbes 0,82, aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7. Mis kujundiks projekteerub ring, kuid ta on a) paralleelne kiirtega Sirglõik b) paralleelne ekraaniga Ring (peaks olema) 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse vahel? Ristlõigu ristprojektsiooni pikkus= enda pikkus korrutada kaldenurga koosinusega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Terav nurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda tervanurga ristprojektsiooni suurus? 0 kraadi kuni 180. 11
kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel- ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1
2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonide alaliigid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu tõelise pikkuse suhet. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1 (0m<) 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
(x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 9. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: a)ristprojekteerimisel b)paralleelprojekteerimisel 1)Ristprojekteerimisel 0→1 2)Paralleelprojekteerimisel 0->∞ olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
(x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel
(x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel
paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega # Paralleelsete sirgete paralleelrpojetsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. # Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelprojektsioonidega.
2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. 3. Kui punkt on mingil joonel, siis tema projektsioon on selle punkti projektsioonil. 4. Kui tasapinnalist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lsõigu enesega. 6. Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon on kongruentne kujundi
pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk sirglõigu ja tema projektsiooni vahel 10. teravnurga ristprojektsiooni suurus võib muutuda nurga asendist tingituna nullist 180 kraadini 11. täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ning teine haar pole ekraaniga risti 12. joonis peab olema lihtne, mõõdetav ja piltlik -- objekti määrav. 13. objekti määravate jooniste saamise põhimeetodid: monge'i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristprojektsiooni meetod. 14. põhikvoot - kaugus põhiekraanist, delta z ehk z-koordinaat; esikvoot - kaugus esiekraanist,
5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojekteerimisel üldiselt võib moondetegur muutuda vahemikus (0; ) 7. Kui ring on paralleelne kiirtega, projekteerub ta sirgeks.Kui ring on paralleelne ekraaniga, prjekteerub ta ringiks. 8. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. A'B'=AB cos 9. Sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. (0-90) 10. Teravnurga ristprojektsioon võib nurga asendist tingitult olla 0-180 11. Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb
Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3
Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3
Kui sirged asuvad ühel ja samal tasapinnal, mis on kiirtega paralleelne, siis projekteeruvad nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist- ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga kaldprojektsioonis projekteerub ellipsiks ja ristprojektsioonis ringiks 10) Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 11) Mis on sirglõigu kaldenurk? Nurk lõigu tegeliku pikkuse ja lõigu projektsiooni pikkuse vahel.
Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus
(x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 10
(x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m 1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel
4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 10
erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid piltlikkus nõuab üldasendit. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel,
Sirglõigu moondeteguriks nim sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel Et cos fii (väiksemvõrdne) 1, siis jääb ristprojekteerimisel lõigu moondetegur m vahemikku 0 (suuremvõrdne) m(väiksemvõrdne) 1. 2) paralleelprojekteerimisel 0 (suuremvõrdne) m < lõpmatus 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega - Sirgeks 2) paralleelne ekraaniga Ringjooneks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? See avaldub koosnius funktsiooni kaudu. A`B`=AB cos fii, (lõigu enda ja kaldenurga koosinuse vahel.) 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahle. 12
(x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12
lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel mille poolest need alaliigid üksteisest projekteerimisel, kui ta on paralleelne erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kiirtega (paralleelne ekraaniga)? Sirglõiguks kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. (kaldprojektsioon-ellipsiks, ristprojektsioon- Kaldprojektsiooni puhul langevad ringiks). projekteerimis kiired tasapinnale kaldu, 13. Nimetage objekti määravate jooniste
8. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse leidmiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°. 12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel *sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega. *ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel).
8. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse leidmiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaaatetid? Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°. 12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel *sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega. *ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel).
telgede moondetegurite vahekorra alusel? a) rist- ja kaldaksonomeetria b) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz). * 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mx my ) * 2) c) Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised (mx my mz). 89. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. 1) Ristisomeetria 2) Ristdimeetria 3) Kaldisomeetria 4) Kalddimeetria 90. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ring 91. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? 1,22 R ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R 92. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy (xz; yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? Koordinaatpindade paralleeltasanditel asetsevate ringjoonte kujutiseks ristaksonomeetrias on
1). Punktist S väljuv kujutamiskiir k läbib näiteks punkti A ja likab ekraani 0 punktis A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2. Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kik kujundi tasandis, siis antud kujund projekteerub sirgliguks. 3. Kui punkt asub mingil joonel, siis ta kujutis asub selle joone kujutisel (AABAAB joon. 1). 4. Objekti üksainus projektsioon lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis. 2 S B B A A
- teist järku joone pöörlemisel ümber oma telje Nimetage teist järku pöördpinnad - pöördellipsoid,pöördparaboloid, pöördsilinder, pöördkoonus, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid Kuidas tekib rõngaspind ? - ringjoone pöörlemisel ümber oma telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi selle ringjoone tsentrit Nimetage tehnikas kasutatavate aksonomeetria liigid - ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria Mis kujundiks projekteerub kera ... 1) ristaksonomeetrias ring 2) kaldaksonomeetrias raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel Moondetegurid: 1) ristisomeetria - mx:my:mz=1:1:1 2) kabinetprojektsioon - mx:my:mz=1:½:1 (kaksvaade 1/0,82=1,22)
Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine.
kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga
Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen. Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal puuduvad nii kepikesed kui kolvikesed. Jaotub: silmasisene, silmakoopa sisene, kanalisisene, ajusisene. 16. Kuidas korraldab nägemisristmik infot? Joonista. Välimised reetina närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN- s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi. 17. Mitu kihti on LGNis? Millistele kihtidele jõuab samapoolse silma info, millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile. Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile. 18. Kus asub esimene binokulaarne rakk? - V1 alas ehk triibuline koor. 19. Mis on silma juhtivuse sammas. Kui lai, kuidas koores paikneb? -
üksiku objekti punktist lähtuva kiire difraktsiooniga, mis annab eseme punktist selle kujutises punkti asemel hägusketta, nn. Airy ketta. Kaks punkti on lahutatavad/eristatavad, kui intensiivsuse lohk nende vahel on >10%. 4 Sellisel juhul määratakse optilise süsteemi lahutusvõime valemiga: C konstant ( tavaliselt 0,61) poolnurk, millega objekt projekteerub objektiivläätsele (lambda) valguse lainepikkus (delta) - lahutusvõime (eeta) objekti ja läätse vahelise keskkonna murdumisnäitaja 5 Kasutatud materjal: Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile Optika" Tallinn ,,Koolibri" 1995 LK 50-51 http://www.novaator.ee/ET/tehnika/maailma_voimsaim_optiline_mikroskoop_suudab_piiluda _viirusi/
ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria. 2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria 3) Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria 4) Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 64. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias – ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstrtuktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 66. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 67
29. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 30. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit. 31. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 32. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on 1. 33. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 36. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon.
Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret. Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega. Klaasplaadile 10 on kantud nurgaskaala 0...360°. See pöörleb koos niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale. Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu mõõtepeasse. Peeglit reguleeritakse nii, et valgusvihk oleks maksimaalne. Okulaarmõõtepea Niitrist Nurgaskaala
68. Mis on algebrallse koverjoonejark? * Aigebraline koverjoonejark tahendab selle joone ja sirge lolkepunktide arv. Seejuures loikepunktlde hulka tuleb arvutada nli reaalsete kui ka imaglnaarsete koordlnaaatidegapunktld 69. Sonastagelause teist jarku joonte paralleelprojektsioonidekohta. * Teist jarku paralleelprojektsioonikson samanimellnetelst jarku Joan (s.t. ellips projekteerub ellipsiks) 70. Nimetage koik teist jarku jooned. * Ellips, hOperbool,parabool 71. Mis on ellipsi kaasdiameetrld(teljed)? * Ringi ristdiameetrltest saadakseparalleelprojekteerimiselpaar ellipsi kaasdiarneetreld,kumbki neist poolitab telsega paralleelsedkoolud. Ristuvad kaasdiameetridon ellipsi teljed 72. Skitseerlge elllpsi punkti P konstruktsloon, kul on antud ellipsl teljed * 8
läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid) 34. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 35. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid)
läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid) 34. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 35. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid)
holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt. AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED Visuaalne agnoosia-suutmatus ära tunda visuaalselt nähtavaid objekte*kuklasagara või kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele VEEL VAATA SLAIDIDELT!
Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt- siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade 14 Kui punkt asub esiekraanil, siis langeb tema eestvaade kokku punkti enesega (B≡B''), pealtvaade aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel. Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt)
(Ex .L s) 6. Mis juhtumll tasapinnallse kujundl paralleelprojektsloonlks tuleb slrgloik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevadkOik kujundi tasandis. 7. Mis on slrgl61gu moondetegur? * LOigu paralleelprojektsiooni ja temaoriginaalpikkuse suhe. 8. MiIIlstesplirides v51bmuutuda slrgl6igu moondetegur: 1) ristprojekteerimis~l, 2) paralleelprojekteerlmisel? * -1) 0 s ms 1 2)Osmsao 9. Mis kujundlks projekteerub paralieelprojekteerlmisel ring, kui ta on: 1) paralieelne kiirtega --;/ 2) paralieelne ekraanlga? * 1) Sirgloiguks 2) Kaldprojektsloonlselilpslks, rlstprojektsloonisrlngiks J 10. - - .. Kuidas avaldub slroloiou ristDro1ektsiooni Dikkus selle loiQU - kaldenurga ja pikkuse kaudu?
ühe või mõlema käega pöidlale ja sõrmenukkidele. Keha raskus on ligikaudu võrdselt jaotunud kõikidele toetuspunktidele. Õlad on lähtejoone kohal, pea otse, vaade suunatud rajale. Kaela- ja turjalihased hoitakse pingevabad. Asend "Valmis!" Käsklusel "Valmis!" tõstetakse puusavöö ühe rahuliku liigutusega õlavööst veidi kõrgemale. Taga oleva jala põlv tõuseb maast, õlavööde nihkub sõrmede toetuspunktist natuke ettepoole. KRK projekteerub samuti ettepoole esimest lähtepakku. Keha raskus jaotub kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale, ent ka tagumine jalg on vastu pakku surutud. Jalgade surve pakkudele kindlustab jalalihaste teatud eelpingestuse, mis suurendab lähteliigutuste võimsust. Käed on sirged, pea otse, vaade suunatud rajale. Jalgade optimaalseks painutuseks põlveliigestes loetakse esimesel jalal 90-100°, tagumisel jalal 120-130°. Sellises asendis tuleb
ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48. Mis on algebralise kõverjoone järk? Algebraliste tasakõverate järk on projekteerimise suhtes invariantne, s.t. sõltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama järku joonteks. 49. Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta. Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (s.t. ellips projekteerub ellipsiks). 50. Nimetage kõik teist järku jooned. ellips; hüperbool; parabool. 51. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 52. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 53. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 54. Mis on kruvijoone samm (keerd)?
proiekteeri- kujutamiskiirtest paralleelne sirge(h"llx); erijuhulpunkt,kui vadtasandidt I e1ja n L e2fioon.2.3). h I ez(h"= E" = E), - l6igud horisontaalilprojekteeruvadpohi- Sirgeja ekraanil6ikepunkti nimetatakseselle ekraanilet6elisespikkuses(A'B' = AB); sirgeiilqpunktiksehk idlieks.UlOlunul on sirgel - esikaldenurk q2 projekteerub p6hiekraanile kolmj€ilgpunkti fioon.2.4): t6elisessuuruses, sestg(h,h'1= g(h',x). p6hijelg(kap6hijelgpunkt)P: s X e1i esij€ilg(esijiilgpunkt) €, _E=S X ezi - Ar g' E=F" ktilgjiilg(kulgjalgpunkt) K=s X es. Sirge p6hi- ja esijtilje tuletamisel peab juhindumaasjaolust, et P": s" X X, P'c s' ja E : s ' x X, E" c s" .
moodustistega ühe ja sama poolkera piires. 2. Assotsiatiivsed teed eh. Assotsiatiivsed kiud - need lähevad sama poolkera koore teistele aladele. 3. Komissuraalsed teed - need ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga) nii ühendavad nad ka samu struktuure. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi corpus gallosum'i Peaaju koore keskused Peaaju koore keskused jagatakse 2. suurde rühma 1. Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad
Kujutised - Joonisel kasutatavad kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Kujutised, sealhulgas ka vaated, paigutatakse joonisel peakujutise asukoha keskselt. Peakujutiseks valitakse eset kõige paremini iseloomustav kujutis. Põhilistest vaadetest on selleks eestvaade. Teised kujutised orienteeritakse eestvaate kui peavaate suhtes. Kui esemete mõni element põhilistes vaadetes projekteerub moonutatud kuju ja mõõtmetega, tuleb kasutada lisavaadet. Niisugustel juhtudel tuleb noole ja suurtähega ära näidata vaate suund, saadav kujutis aga märgistada sama täht-tähisega. Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise täht-tähise juurde pööramise märk. Osaline vaade ümbritsetakse kas pideva vabakäejoonega või murretega peenjoonega. Kui eseme teatud sümmeetriline
Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus: tagakamber 179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni: Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Võrkesta assotsiatiivsete neuronite kihi aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage. Silmalääts on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. Ripskeha asub rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on sellele kinnitunud erilise sideme - ripsvöötmekese abil
moodustistega ühe ja sama poolkera piires. 2. Assotsiatiivsed teed eh. Assotsiatiivsed kiud- need lähevad sama poolkera koore teistele aladele. 3. Komissuraalsed teed- need ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga) nii ühendavad nad ka samu struktuure. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi corpus gallosum'i Peaaju koore keskused Peaju koore keskused jagatakse 2. suurde rühma 1. Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis
on rohkem, on tuntud kui päsmakesed (blobs) - sealsed rakud on seotud värvide nägemisega. Alad, mis jäävad päsmakeste vahele (interblobs) on seotud kuju ja liikumise tajumisega. Hierarhiline paralleelne mudel visuaalses töötluses: V1/V2 funktsioon, kolm järgnevat juhteteed (V4, V5, V3) ja nende funktsioonid. 1. V1 on hierarhia esimene töötluse aste. V1 on primaarne ala, mis saab suurima sisendi taalamuse lateraalsest põlviktuumast (LGN) ja projekteerub teistesse kuklaaladesse. 2. V2 on hierarhia teine aste. Ka V2 projekteerub kõikidesse teistesse kuklaaladesse. 3. Peale V2 ala ilmnevad kolm eristatavat paralleelset juhteteed, mis viivad kiirukoorde, ülemisse temporaalvakku (superior temporal sulcus) ja alumisse oimukoorde. Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus? V1 piirkonna kahjustamisel käituvad inimesed nii nagu nad oleksid pimedad, kuid visuaalne sisend võib
annaabi.ee 
