Hiidplaneetide tabel (1)

PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom .jaamad Avastajad
Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 -
179kraadi riidi kaatrid ,
2km-sed astan-
gud, tih=5,4
Veenus Maa 2 6 225d CO” 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,25 - Venera -
- pöörleb vastas
keskm.temp. 475Kraadi kivid teravate nurkadega
suunas, läbimõõt
ülisöövitavad pilved 100tuh väikest ja mitu-
12100km. Puudub
sada suurt vulkaani
vesi, magnetväli
Sagedased maavärinad
Maa Maa 3 5 365, 26d
keskm. Temp 15kraadi Kuu
Marss
4 7 687d CO2, N2, Ar, O, veeaur Pooluste prk-a katab Phobos Mariner4
Läbimõõt 6750km
Keskm.temp. 50Kraadi süsihappelume kiht Deimos (1965 Pilt pinnast)
Väga hõre, kraatrine pind Enamik punakas kivi-
kõrb, tih= 3,959
Jupiter
5 1
H2(70%), He(27%)
Io
Magnetväli 20x tuge-
Europa
vam kui Maal
Ganymedese
Callisto
Saturn
6
29,5 Maa a H2(96%), He(3%) Tih= 0. 67. Läbimõõt= Titan , Janus
rõngastega, mille kin-
120 600km Phoebe , Hype -
nitas Hygens 1655.
ron, Rhea ,Hele-
Kiirgab enam energi-
na, Dione, Tele-
at kui neelab.
sto, jne
Uraan
7 3
83% vesinikku, Telg on peaaegu paral - Miranda, Ariel Voyager2 W. Herschel
Massilt väiksem kui
15% heeliumi ja leelne ekliptikaga Umbriel, Titania ,
1781
Neptuun , rõngaste-
2% metaani
Oberon
ga. Pöörleb vastas-
suunas
Neptuun
8 4 164.8 Maa a H2, He, metaan (sinine värv)
Triton, Nereid Voyager2 U. Le Verrier
rõngad
Väga tormiline
J. C. Adams
J. Galle – 1846
Pluuto
9 9 248,09a N2 jt gaasid, väga hõre Tih=2,29 Charon , Nix,
Clyde Tombaugh
läbimõõt 4000km
Temp. -235 ja -210 kraadi 70%kivi, 30% jääsegu Hydra
1930
Tiirleb ümber oma
vahel.
telje vastassuunas