Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Printerid - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
printer, printerite, printerid, laser, liides, poogna, tindi, töökiirus, graafika, müra, lahutus, löök, andmekandja, laserkiir, formaadi, lõõts, tabelid, tehnoloogia, valgusdiood, lahutusvõime, keeruka, muutmälu, kalli, laserkiire, trumli, parameetrid, värvilisus, eraldusvõime, formaat, söötmine, fondid, liidesed, pidevate, printida, kassakallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel)
Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks
ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel).......
....5 2.1 Laserprinteri tehnoloogia......................................................................................7 2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem ....................................................................... 8 3.1 Värvilisus..............................................................................................................9 3.2 Lahutus- ehk eraldusvõime...................................................................................9 3.3 Töökiirus...............................................................................................................9 3.4 Paberi formaat ja söötmine................................................................................. 10 3.5 Printeri eluiga......................................................................................................10 3.6 Tarkvaratoetus ................................................................................................................
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER....................................................................
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid,
..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
mitmesugused abilülitused. Nende puuduseks on väiksem lülituselementide arv ühel 1 kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed võimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve. Väljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mäluelemente, mis nõuavad suurt elementide tihedust ning vähem võimsust. Puuduseks on oluliselt väiksem töökiirus. Npn-bipolaartransistor: Räni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p- piirkonnad, mis moodustavad transistori. Pärast difusiooniprotsesse kristalli pind oksüdeeritakse, mis annab väga hea SiO2-isoleerkihi. Kontaktpindade moodustamiseks jäetakse isoleerkihti maski abil sobivad avad. Ühendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil. Bipolaartransistore kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi lülituselementide valmistamiseks
....................................................................................... 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8 1.5 Printer.........................................................................................................................8 1.5.1 Termoprinterid....................................................................................................9 1.5.2 Laserprinterid ...................................................................................................10 1.5.3 LED-printerid ...........................................................................................
Need protsessorid on sobivad suuremat arvutusvõimsust vajavate rakenduste kasutamiseks. Loomulikult on olemas ka tuntav hinnavahe nende protsessori mudelite vahel. Kasutatud lühendid: FC-PGA Flip-Chip Pin Grid Array SSE Streaming SIMD Extensions SIMD Single Instruction Multiple Data PPGA Plastic Pin Grid Array MMX MultiMedia eXtensions on Inteli poolt välja töötatud lisa protsessori jõudluse suurendamiseks graafika ja heli töötlemisel. Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada
happeid - granaatõunamahla, äädikhapet, sidrunimahla, uriini, sappi, väävelhapet ja soolhapet. Süsinik- ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8. sajandini, seejärel hakati eelistama viimaseid Aniliintindid: 19. sajandi teisel poolel hakati looduslikke värvaineid üha rohkem asendama sünteetilistega. Need olid odavad, heade värvimisomadustega ning väga erinevates värvitoonides. Aniliintindid võeti laialdaselt kasutusele 20. sajandi alguses. Musta tindi saamiseks kasutati nigrosiini, naftoolsinakasmusta ja happelist musta. Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv: Trükivärvid on segud, mis koosnevad värvainetest, sideainetest, lahustest, kuivatusainetest ja kuhu on lisatud mitmeid teisi aineid, mis
Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev
SSD-d kasutavad selle asemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning selle kasutamiseks pole vaja spetsiaalseid draivereid. SSD ketta eelised võrreldes kõvakettaga: · pöördumisaeg on suurusjärgult 100 korda väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid; · lugemise/kirjutamise aeg on suurusjärgult 3 korda kiirem; · puudub müra, sest ei ole liikuvaid osi; · vastupidavus löökidele on hinnanguliselt 8 korda parem; · energiatarve on oluliselt väiksem kui kõvakettal (SSD ketas tarbib 2-3 vatti ja kõvaketas 6-7 vatti); · vibratsiooni ei ole, sest puuduvad liikuvad osad; · töökindlam. Keskmine tõrketa tööaeg (Mean time between failures, MTBF) on 3 korda suurem; · magnetväli ei mõjuta välkmälu; · soojust eraldub vähem;
Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske
........................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed.................................................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14 1. Võrdlusskeem.................................................................................................................. 14 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.................................................14 3. Analoog- ja digitaalinfo
Kui mõni programm salvestatud mälulehekülge vajab, kopeerib operatsioonisüsteem selle kettalt põhimällu ja tõlgib virtuaalsed aadressid füüsilise mälu aadressideks. Virtuaalsete aadresside füüsilisteks aadressideks tõlkimist nimetatakse vastendamiseks (mapping). Lehekülgede kettalt põhimällu kopeerimist nimetatakse lehekülgede saalimiseks. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. PILET 4. Printerid ja värviline trükk. Printerid liigitatakse löögita ja löögiga printeriteks. Löögiga printerite hulka liigitatakse näiteks õisprinter ja maatriksprinter. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse
......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed............................................................................................................ 10 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) ............................................................10 5. PILET...........................................................................................................................................10 1. Võrdlusskeem..........................................................................................................................10 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid.................................................................11 3
da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse. Mikrofon väljastab elektrilise analoogsig- naali (vt. joonis 2), see tähendab, elektriline signaal vastab üks-ühele membraani võngete- le. Analoogsignaal on võrdlemisi tundlik mitmesugusele mürale (vt. joonis 3, aga kui algne 5 signaal on piisavalt tugev (võimendatud) ja ülekandeliin kvaliteetne, pole müra väga suur probleem. Paneme tähele, et teises linnas võimendamisest ei ole kasu, kuna müra võimen- dub samuti (vt. joonis 4). hälve hälve hälve aeg [ms] aeg [ms] aeg [ms] Joonis 2. Analoogsignaal Joonis 3. Mürane Joonis 4. Võimendatud mikrofonist analoogsignaal mürane analoogsignaal
akna paremas pooles. Seejärel võid otsingu lõpetada või seda teiste võtmesõnadega korrata. Printeri lisamine Printeri lisamiseks ühenda see arvuti külge vastavasse porti. Paralleelporti ühendatava printeri korral lülita arvuti välja, ühenda printeri kaabel ja lülita arvuti uuesti sisse. USB- või IEEE 1394-porti võid printeri (või mõne muu välisseadme, nt videokaamera või MP3-pleieri) ühendada ilma arvutit välja lülitamata. Windows XP teeb uuemate printerite puhul selle tüübi ise kindlaks ja käivitab vajaduse korral printeritarga (Add Printer Wizard). Vasta selle küsimustele. Kui automaatne tüübi tuvastamine ei toimi, vali stardimenüüst korraldus Printer and Faxes. Klõpsa tööpaani ikoonil Add a Printer, mis käivitab printeritarga. Vasta selle küsimustele. Kui printeri draiver pole Windows XP koosseisus, siis tuleb see sisestada disketilt või hankida Internetist Microsofti tugisaidist.
.. summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL – Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL – Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL – Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet ECL – Emitter-Coupled Logic ... väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS – Metal Oxide Semiconductor n(channel)MOS transistor: pnp poljuhid, p-p pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal, mis suleb transistori, kui pinge n-pooljuhi kohal = +V = H p(channel)MOS transistor: npn pooljuhid, sama lugu, ainult nüüd asub gate p-
....................................................................................................58 videomälu (Video memory)...................................................................................................59 vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)................................................................ 60 värviline kujund.....................................................................................................................62 Printer (Printer)..........................................................................................................................62 maatriksprinter (Dot matrix printer)..................................................................................... 62 laserprinter (Laser Printer).....................................................................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer)..................................................................
................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .................................................................................................... 58 o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) .................................................................. 59 o värviline kujund....................................................................................................................... 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) ....................................................................................... 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) .................................................
!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid
liikuvaid osi. SSD kasutab sama liidest, mis kõvaketas. Operatsioonisüsteemile paistab SSD tavalise kõvakettana. SSD eelised võrreldes tavalise kõvakettaga: SSD kirjutamise ja lugemise kiirus on võrreldes kõvakettaga oluliselt suurem Vibratsiooni pole, sest puuduvad liikuvad osad Töökindlam, tõrketa tööaeg on pikem kõvaketast Soojust eraldub vähem Väiksem kaal Vastupidavus löökidele on palju parem Puudub müra, kuna pole liikuvaid osi Energiatarve on kõvakettaga võrreldes väiksem SSD puudused võrreldes tavalise kõvakettaga: Hind on suurem Maksimaalne mälu maht on üldiselt väiksem, kulukam on toota suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi.
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas)
prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37
pooljuhttehnoloogias valmistatud välismälu. Tehnoloogia arenedes on sellised kettad muutunud kättesaadavaks. Praegu kasutatakse SSD-mälude valmistamiseks tavaliselt välkmälu (flash) tehnoloogiat. SSD mälu tunneb arvuti kõvakettana, sest nad kasutavad sama liidest. Tegemist oleks nagu suure mälupulgaga, mis on ehitatud arvuti sisse. Eelised: Pöördumisaeg on 100 väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid. Lugmise/kirjutamise aeg on 3 korda kiirem. Puudub müra sest pole liikuvaid osi. Vastupidavus löökidele hinnanguliselt 8 korda parem. Energiatarve oluliselt väiksem. Vibratsiooni ei ole. Töökindlam, keskmine tõrkevaba aeg 3 korda pikem. Magnetväli ei mõjuta välkmälu. Soojust eraldub vähem. Väiksem kaal. Puudused: Kallim, gigabaidi hind on üle 10 korra suurem,. Maksimaalne mälumaht on väiksem, kantavates arvutites kuni 256GB aga kõvakettal kuni 1Tb. Käsustik: Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid.
vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti.
Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti oli Eckert-Mauchly UNIVAC I 1951. MAGNETOPTILINE ketas kirjutamisel kasutatakse magnetid, lugemisel optikat. Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlik metallist ketas. Nii kirjutamise ja lugemise ajal pole kunagi füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisel võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev elektromagnet, millega muudetakse ketta polarisatsiooni. Kasutatakse arvuti kõvaketastena ning ei vaja erilisi failisüsteeme. ZIP-SEADMED turule tõi Iomega 1994. aasta lõpus
SSD-d kasutavad selleasemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning selle kasutamiseks pole vaja spetsiaalseid draivereid. SSD ketta eelised võrreldes kõvakettaga: • pöördumisaeg on suurusjärgult 100 korda väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid; • lugemise/kirjutamise aeg on suurusjärgult 3 korda kiirem; • puudub müra, sest ei ole liikuvaid osi; • vastupidavus löökidele on hinnanguliselt 8 korda parem; • energiatarve on oluliselt väiksem kui kõvakettal (SSD ketas tarbib 2-3 vatti ja kõvaketas 6-7 vatti); • vibratsiooni ei ole, sest puuduvad liikuvad osad; • töökindlam. Keskmine tõrketa tööaeg (Mean time between failures, MTBF) on 3 korda suurem; • magnetväli ei mõjuta välkmälu; • soojust eraldub vähem; • väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
