tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis (6..8) ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka ühevärvilisi plottereid. Kasutatud kirjandus: Tiit Rummo "Arvutiga sõbraks" "AM" 1/1998 "PRINTERID" Jaak Pihlau "Printerid ja nende valimine" "Eesti Ekspress nr 16." Jaak Pihlau "Printerid" (AS Külim, Tallinn, I996) Jaak Pihlau "Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele I" (AS Külim, Tallinn, I997) Toomas Ordlik "Esmatutvus personaalarvutiga" Tallinn, 1993
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J.
25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6. Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering Umax = 50V t1 = 75ms t2 = 100ms Märgin, et hr Pihlau raamatu järgi on standardikohaseks valimisimpulsi osade pikkuseks 60ms (ahel katkestatud) ning 40ms (ahel ühendatud). U "4" "2" Umax 0 t 60ms 40ms 7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseering Kutsesignaaliks on harmooniline (pinge)võnkumine (telefoni sisendis) nivool Umax = 110V ning sagedusel f = 50Hz.
browse&category_id=350&Itemid=6&vmcc hk=1&Itemid=6 · http://www.arvutid24.eu/printerid/? category_id=30&id=1262&sort=&page=0&keyword=&vendor=0&price_min=& price_max=&stock_quantity_min=&stock_quantity_max=&Filtreeri=Filtreeri&pr inter_print_technology=maatriks&max_print_resolution_min=&printer_has_netw ork_card=&printer_has_duplexer= · Kasutatud kirjandus: Tiit Rummo "Arvutiga sõbraks" "AM" 1/1998 "PRINTERID" Jaak Pihlau "Printerid ja nende valimine" "Eesti Ekspress nr 16." Jaak Pihlau "Printerid" (AS Külim, Tallinn, I996) Jaak Pihlau "Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele I" (AS Külim, Tallinn, I997) Toomas Ordlik "Esmatutvus personaalarvutiga" Tallinn, 1993 "A ja O taskuteatmik" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1999)
Värviprinterite puhul kasutatakse samas prindipeas nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikesi. Jugaprinterite peamisteks eelisteks on nende odavus ja võimalus kergesti saada kvaliteetseid värvikoopiaid. Jugaprinterite teatavaks eriliigiks võib lugeda vahaprintereid, kus vedela trükivärvi asemel kasutatakse tahket tinti ehk vaha. 10 KASUTATUD KIRJANDUS "Printerid" Jaak Pihlau "Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele" Jaak Pihlau 11
Plotterid on suuremõõdulised printerid, mis on ette nähtud maakaartide, jooniste jmt. trük- kimiseks. Plotterid kasutavad reeglina jugatehnoloogiat, ent vajavad eripaberit ning on väga kallid. Koosta prinditehnoloogiate tabel, kus on kirjas printeri ning lehekülje printimise hin- naklassid, printimiskiirus, värviprindi võimalus ja prindikvaliteet. 49 Prinditehnoloogiat kujutav joonis on võetud Jaak Pihlau raamatust ,,Printerid", Tallinn Külim 1996. 28 Joonis 49. Laserprinteri tööpõhimõte 1 termilise kinnistuse plokk, 2 trumli pinda valgustav lamp, 3 tooneri puhastusmehhanism, 4 tooneripulbri väljaheitepaik, 5 laadimisseade, 6 koht trükielementide kandmiseks paberile, 7 standardelementide eksponeerimisseade, 8 paberi sööteseade, 9 paberirull,
,," , 1993. 8. ., . c. ., ,," , 1982. 9. .. . . , ., 2000. 10. .. . ., ,, " , 1982. 196 11. .. , .. . ., , 1988. 12. Jssakov J., Platonov A. , Rudenko V.S jt. Tööstuselektroonika alused. Tallinn, "Valgus" , 1982. 13. .., .., .. . , ,," , 1976. 14. Kaganov J. Tööstuselektroonika. Tallinn, ,,Valgus", 1972. 15. . . .. , ., ,, " , 1986. 16. Moorlat O. Analoogintegraallülitused. Tln. : Valgus, 1988. 17. Pihlau J. Digitaalelektroonika käsiraamat: Integraalsed loogikaelemendid. Tln.: Valgus, 1985. 18. Abo L. Raadiosedmete üksikosad. Tln.: Valgus, 1981. 19. Abo L. Raadiolülitused. Tln.: Valgus, 1990. 197
............................................................................................................72 2 1. Sissejuhatus Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a
annaabi.ee 
