teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus
Fourth level tollest kauem, seetõttu oli Karl Fifth level VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. TEMA VALITSEMINE Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: 1. Muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks. TEMA VALITSEMINE 2. Maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Austria pärilussõjas vallutas Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. ·
uusi kirikuid. 1472. aastal moodustasid ungari aadlikud 15 000 mehelise armee. Friedrich sõlmis lepingu Saksooniaga ning eesotsas Saksoonia armeega läks võitlusesse Boheemiasse ja Moraaviasse. Seal toimus üks verisemaid võitlusi kogu austria päranduse sõdade ajaloos. Peale austria armee järjekordset lüüa saamist, algasid sunnitud läbirääkimised Breslaulis. Rahu oli tingimusel, kui Austria annab Preisimaale Ülemise ja Alumise Sileesia ning Glatzi krahvkonna. Peale nende tingimuste täitmist lahkusid Preisimaa väed Boheemiast. 1744. aastal saatis Friedrich oma väed uuesti Boheemiasse. Ta jõudis väga lähedale Austria hertsogiriigi piiridele. Kuid peagi ta pidi alla andma, sest Austria kindral Trauni tegutsemised osutusid targemateks ning kaalutletumaks kui noore Preisi kuninga omad. Kuid siiski ei suutnud Austria Sileesiat endale võita ning aastal 1745.
Balkani pässirohukelder, Maroko kriisid. Sõjaplaanid Saksamaa-välksõda Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A.U.-le appi Üldpealetung. Vallutati Camporetto.
Talurahva muutused 19.saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda..
Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks
· Ta oli Karl VI tütar Franz I Stephani naine ja Joseph II Leopoid II ja Marie-Antoinette'i ema. · Ta oli abielus Lotringi hertsogi Francois Stephane´iga. TROONILE SAAMINE · Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni. · See andis õiguse ka naissoost järglastel Austria valdused pärida. MARIA THERESI PEAEESMÄRGID · Muuta riigivalitsemine võimalikult effektiivseks. · Maksta Preisimaale kätte kibeda kaoutuse eest. PÄRILUSSÕDA · Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740 1748 ). · Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetust ning seetõttu oli t avõimeline oma riigi eest ka sõdima. EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE · Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti
·ertshertsoginna ja ·Ungari kuninga · nna. · ·Maria Theresia sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: · muuta riigivalitsemine v õimalikult efektiivseks ·ja maksta Preisimaale k ätte kibeda kaotuse eest. ·Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele . · Küsimus Maria Theresa abielu kohta t õsteti juba üles tema lapsepõlves. Ta esimene kihlatu oli Clement Lorraine'i, kes pidi tulema aastal 1723 Viini ja kohtuma Maria Theresaga. · Kuid enne Viini minekut Clement Lorraine'i
sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Friedrich II Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II. Aitäh
Friedrich Ebert Weimari vabariigi esimene presidentkes oli olnud ka 1918. a. novembris moodustatud valitsuse juht. Ebert oli tuntud kui ettevaatlik, aga kindlameelne poliitik, kellel õnnestus maha suruda kommunistide väljaastumised . Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg 2. oktoober1847 2.august1934 oli Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane,president aastatel 19251934, Tal õnnestus tagasi tõrjuda Vene vägede sissetung Ida-Preisimaale 1914.a. Adolf Hitler 20. aprill 1889 30. aprill 1945 , Kolmas Reich oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht 19211945. Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler 19331945 ning tiitliga riigipea "füürer ja riigikantsler", 19341945.
Vaid mõned nädalad pärast sõja puhkemist toimus Böömimaal otsustav Königgrätzi lahing, milles Austria sai hävitavalt lüüa. Preisimaa võit otsustas Saksamaa saatuse: Bismarck sai vabad käed, et ühendada suurem osa Saksamaast Preisi võimu alla. Pärast võitu Austria üle jälgis kogu Euroopa Preisimaa tugevnemist üha suureneva murega. Kõige enam häiris see Saksamaa naabrit Prantsusmaad, kes püüdis Saksa alade ühendamist takistada. Juulis 1870 kuulutaski Prantsusmaa Preisimaale sõja. Kogu Saksamaal tõi Prantsusmaa sõjakuulutus kaasa rahvusliku ühtekuuluvustunde tugevnemise. Isegi Lõuna-Saksa riigid, kes Põhja-Saksa Liitu ei kuulunud, otsustasid anda oma sõjajõud Preisi ülemjuhatuse käsutusse. Juba septembri algul saavutasid preislased prantslaste üle otsustava võidu Sedani lahingus ning tee Pariisi oli valla. Prantsusmaa keiser Napoleon III langes preislaste kätte vangi ja veetis ülejäänud elupäevad Inglismaal
Reini Liit 1803. aastal olid Prantsusmaa kontrolli all paljud Lääne-Saksamaa alad. Selle käigus kaotati paljud väikeriigid ning liideti need alles jäänud suuremate Saksa riikidega. 1806 moodustati Reini Liit 16 Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Ajapikku lisandus liiduga rohkem riike. Reini Liit oli sõjaline liit, mille liikmesriikide ülesandeks oli anda Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja osaleda impeeriumisõdades. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, kes olid sel ajal Euroopas ühed sõjaliselt võimsamaid riigid. Vastutasuks, Reini Liiduga koostöötamisest, andis Napoleon mõnele riigipeale kõrgema staatuse. Kõik Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Pühast Rooma riigist. Kui Napoleon esitas Austria keiser Franz II-le ultimaatumi, loobus too oma keisritiitlist, mille tagajärjel lakkas olemast ka Püha Rooma keisririik. Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 kui Napoleon sai lüüa Leipzigi linna all peetud
LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi suurema vastupanuta, 4. Augustil Belgiasse, kus osutati vastupanu. Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod. Sakslaste pealetung peatati. 80 000 prantslast, 1700 britti, 15 000 sakslast surnud. IDARINNE 17 august 1914 alustas Venemaa pealetungi Ida-Preisimaale. Uus juhtkond: Hindenburg ja Luddendorff. Vene armee taanduma. A-U’d Venemaa kottis, Saksamaa appi ja siis stabiliseerus olukord. 1915 AASTA Veebruaris alustab Saksamaa allveesõda. Saksamaa kasutab gaasi Ypres’i lahingus. Aprill-oktoober Gallipoli operatsioon (Briti ANZAC vs Türgi) Musta Mere väinade vallutamiseks Türgilt.
Serbiale sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida- Preisimaale 4.august Alustab Saksamaa 2. kindral Hindenburg ja Luddendorff 1914 sissetungi Belgiasse septembril suutsid vene armee 1914 Tannenbergi lahingus puruks lüüa. 21.-25. Piirilahing Sügis 1914
kui Venemaa mobiliseeruda jõuab. Rindejoon stabiliseerub siiski ning algab positsioonisõda ehk kaevikusõda. Selles sõjas tekkis esmakordselt vajadus pika positsioonisõja järgi, ehitati tuhandeid kilomeetreid kaevikuid, punkreid, okastraattõkkeid jne. 1916 Verduni lahing hukkub umbes 1 miljon meest. Somme´i lahing hukkub umbes 1,3 miljonit meest. Idarinne- Saksamaa peatab Venemaa rünnaku Ida- Preisimaale. A-U väed saavad aga Venemaa käest rängalt lüüa. 1915 suudavad Saksamaa väed läbimurda, kuid Venemaa peajõude ei suuda purustada. 1916 Venemaa vastulöök oli vaid osaliselt edukas. Lõpp-Sõjavaimustus kahanes hukkunute, nälja ja puuduse tõttu kiiresti. Hakkasid küpsema vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis see 1917 revolutsioonini, mille tagajärjel pääsesid võimule Lenini juhitud bolevikud, kes sõlmisid Saksamaaga separaatrahu. 09
imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik. Napoleoni vallutatud aladel tehti nii muutuseid võimus, kui ka ühiskonnas
vastu, Tilsiti rahu sõlmimisel ja teistes väiksemates sõdades. Ning kaotusega tuli leppida Suure Armee hävingul, Meresõjas ja Rahvastelahingus. Napoleon Bonaparte osa ajaloos on väga tähtis. Tänu tema valitsemisele sai konsulaadist keisririik, ning ta võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi," mis võrdsustas kõik inimesed seaduse ees, sätestas eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. Ta lõi Reini Liidu, mis oli vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Enne sõdasid kutsus Bonaparte alati kokku suure armee, mis suutis alistada enamiku sõdadest. Prantsusmaa, eesotsas Napoleoni ja tema vägedega oli võimsaim riik Euroopas. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart põhjalikult muutunud. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist ennistati Prantsusmaal Bourbonide võim. 1930.aasta juulis moodustati Prantsusmaal Ajutine Valitsus,
Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase koalitsiooniga, võeti ette Napoleoni poolt ning 1806. a. põrmustasid prantslased Jena ja
Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks
sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi Euroopas. Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani. Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid
Vasakule tiivale olid ilmunud aga Briti üksused. 21.-25.august nn piirilahingus said Inglise-Prantsuse väed lüüa ning paisati tagasi peaaegu Pariisini. Prantslased pidid loovutama olulise osaga tööstus ja majanduslikust potensiaalist.Saksamaa enesekindlus kasvas ja nad arvasid, et Inglismaa-Prantsusmaa on löödud ning nad loobusid Schiefferi plaanist, suunates väed otse Pariisi peale. Ülemjuhatus saatis aga otsustaval hetkel osad väed Ida- Preisimaale,kus tegelikult vägesi üldse vaja ei läinud.2.sept.kui saklased jõudsid Pariisi lähedale, lahkus Prantsuse valitsus linnast. Nõrgestunud ja kurnatud saksa väed olid Pariisis tagasi tõmbuma, kui ägedates lahingutes Prantslased koos inglaste abiga Marne´i lahingus nende vastu võitles. Samal ajal käisid sõjad ka idarindel. 17.august.1914 alustasid Venelased tungi Ida-Preisimaale, kus saklsaste nõrgad jõud tagasi löödi. Saksa väele määrati aga uus juht Hindebunburg ning kindral
1916.a sügisel suutsid Saksa laevad sisiki haardest läbi murda ning oma baasi naaseda Kokkuvõte 28.juunil 1914 Sarajevo atendaat, Franz Ferdinandi mõrv, tapja Gavrilo Principi 28.juulil 1914 I ms algus 21.-25.aug 1914 piirilahingud( eelnes Belgiast läbitulek) Sept 1914 Marne´i lahingua algus( taksod Pariisist) välksõda plaani lõpp, algab positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati Sõtta astub Türgi Kolmikliitude poolele(venelased tahtsid Musta mere ja Vahemere
Läänemere rannikule. Katariina II jätkas vallutuspoliitikat. Peamiseks vastaseks kujunes nüüd Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest. Kahesõjaga langes Venemaa kätte 2 mitteainult Krimmi poolsaar, vaid kogu Musta merepõhjarannik. Lisaks Musta Mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel. Kodusõdades nõrgestatud Poola oli kergeks saagiks naabritele Venemaale, Preisimaale, Austrial, kes kolme jagamisega hävitasid kunagise Ida-Euroopa suurriigi. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata jäänud Läti osad, Leedu ning suurema osa Valgevenest ja Ukrainast. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane.
Kogu euroopa oli sokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleonist sai Reini liidu eestkostja. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadeks ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. 1807 aastal lõppes Venemaa ja Prantsusmaa sõda Napoleoni hiilgava võiduga. Venemaa oli sunnitud rahu paluma.Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I ida-Preisimaal Tilsitis ning sõlmisid rahu ja liidu lepingu. Tilstis sõlmitud igavene sõprus oli Prantsusmaa ja Venemaa vahel ainult ajutine. Venemaa rikkus kontenintaalblokaadi ja Prantsusmaa ei olnud sellega rahul ning alustas sõjakäiku Venemaale. 1812 aasta 24 juulil
gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing. Kasutusel olid esimest korda tankid & lennukid (võitis Saksamaa). 5. Idarinne: • Toimus samal ajal Läänerindega. Vene armee tungis Ida-Preisimaale. • Saksamaa oli nõrk, liigne jõud oli tarbetu. Vene väed liikusid kindlameelselt. • Saksamaa määras kiirelt uue juhtkonna (Hidenburg & Luddendorff). • Vene väed sunniti Ida-Preisimaalt taanduma & teine löödi Tannenbergi lahingus puruks. • Venemaa oli edukas Austria-Ungari lahingus. Vastaspool kandis suuri kaotusi. • Samuti ebaõnnestus ka Austria-Ungari pealetung Serbiasse. • Appi tuli Saksamaa, tõi 1914. a sügisel väed Idarindele. Koos alustati pealetungi
kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne’i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond
kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne'i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond
-1795 sõlmisid itaalia ja preisimaa rahu prantsusmaaga, 1797 tegi seda ka austria -1798 Napoleoni väed alustasid egiptuse alistamist -prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis euroopa riike moodustama prantsusmaa vastase koalitsiooni- inglismaa , venemaa, austria ja türgi Poola jagamised: -kuulusid praeguse poola, leedu, valgevene ja ukraina alad -oli ahvatlev vallutusobjekt venemaale, austriale ja preisimaale -1772 toimus esimene poola jagamine -venemaa sai endale suurema osa paremkalda-ukrainast, valgevene , leedu alad ja kuramaa Revolutsiooniaegne eluolu: -sai üldiseks pöördumisvormiks ,,sina" -suured muutused moes, loobuti aristokraatlikust rõivamoest -suurt tähelepanu pöörati revolutsioonilise moraali kujundamisele -püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju -vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda
Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli
(Schlieffeni plaan) Saksamaa eesmärgiks: sõdida ühel pearindel korraga, vältida üheaegset sõdimist nii ida- kui ka läänerindel. 1. Tuli saavutada kiire võit läänerindel Prantsusmaa üle 6 nädalaga. 2. Saksamaa eeldas, et Venemaa (Prantsusmaa liitlasena) ei suuda rünnata enne 1,5 kuud. 3. Tegelikult ründas Venemaa Saksamaad 17. Augustil, tungides Ida-Preisimaale. 4. Saksamaa pidi hakkama sõdima idarindel ja läänerindel korraga. Pärast Prantsusmaa kapituleerumist tuli Saksa väed suunata läänerindele, kus koos Austria-Ungariga saavutada võit Venemaa üle. Kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. 6. Sõjategevus 1914 aastal Maailmasõja pearinnetel lääne- ja idarindel: osapooled, tähtsamad lahingud – Marne’i ja Tannenburgi, sh tulemused. Bel, Fra, UK
leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.: seetõttu ei tulnud Eestisse ja Lätti kunagi massiliselt saksa koloniste. Preisimaale nad tulid ja leedulastelätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas, nende nimigi kandus üle nende alistajatele. Leedu suurvürstiriik muutus aga ajapikku üheks Euroopa suurimaks ja võimsaimaks riigiks, mis laienes Vene vürstkondade arvel ja ulatus ajuti Läänemerest Musta mereni. d) Idapiir: põhjas elavaid soomlasi ristiti kahelt poolt Lääne- ja Kesk -Soome ristiti katoliku usku ja liideti Rootsiga
Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega
· Prantsusmaa palvel rünnati Ida-Prieisimaad AUSTRIA-UNGARI: · Sõjajõud koondati kahte ossa: väiksem osa Serbia ja suurem Venemaa vastu · Arvestati Saksamaa toetusega läänerinne idarinne Mujal maailmas · 2.august 1914 saksamaa · kaks vene armeed tungisid · Antandi riikid asusid ründab edukalt Luksemburgi sisse ida-preisimaale vallutama saksamaa · 4.august ründab Belgiat, aga · venemaa liikus kiirelt edasi kolooniaid mitte edukalt · saksa armeele määrati idas · Türklased tapavad · Prantsusmaa keskendus uus juhtkond umbes miljon lõunalõigule kuigi oleks · Tannenbergi lahingus armeenlast
1804 aastal võeti kasutusele Tsiviilkoodeks mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ees ning kiriku lahutamine riigist. Katolik usk kuulutati enamiku Prantslaste usuks. Napoleoni sõdadega Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist moodustati Reini liit. Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadesning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid Prantsusmaa vastast sõjategevust.Prantsusmaa suurimaks vaenlaseks oli enim arenenud riik Inglismaa. Kuid Napoolenist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aastal purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed. 1806. Aastal põrmustasid prantslased Preisimaa. Napolen sai lüüa merelahingus 1805 aastal Trafalgaris. Inglismaa kindlustas veelgi oma ülemvõimu maailma meredel. Poola aladest moodustati
Preisimaa võit otsustas Saksamaa saatuse: Bismarck sai vabad käed, et ühendada suurem osa Saksamaast Preisi võimu alla. Saksa Liit saadeti laiali ja selle asemel moodustas Bismarck 1867.aastal Põhja-Saksa Liidu. Sellesse kuulus peale Preisimaa enamik Saksa riike. Prantsusmaa üritas takistada Preisimaa tugevnemist ning Preisimaa mõistis, et ei ole võimalik vältida sõda Prantsusmaaga.Juulis 1870 kuulutaski Prantsusmaa Preisimaale sõja. Kogu Saksamaal tõi Prantsusmaa sõjakuulutus kaasa rahvusliku ühtekuuluvustunde tugevnemise. Isegi Lõuna-Saksa riigid, mis Põhja-Saksa Liitu ei kuulunud, otsustasid oma sõjajõud anda Preisi ülemjuhatuse käsutusse. Sõja kaotanud Prantsusmaa pidi maksa Preisimaale suurt sõjahüvitist ning osa piiriäärseid territooriume loovutama. Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Algasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks
*mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata moderniseerimiseks ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja *sõjaväekohustus võrdsust *Schönbrunni loss *1781- tolerantsuspatent kehtestas usu-ja *katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kombelisust südamevabaduse *kaotas maad Preisimaale *inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine *monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega
teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219. Kunstnik Christian August Lorentzen (1809). Maal asub Taani Riiklikus Kunstimuuseumis Paavst tegi Valdemarile ettepaneku minna Taani vägedega ristisõtta Palestiinasse, kuid kuningas eelistas lõpule viia Eestimaa vallutamise, minnes appi Mõõgavendade ordule ja Riia piiskopile Albertile. 15.
Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia · Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole
ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse Saksamaa+Austria-U. pealetund Varssavline
inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema. Idarinne- 17 aug 1914 2 vene armee sissetung ida-preisimaale, 2 sept 1914 Tannenbergi lahing saksa purustas vene armee, 2 mai 1915 Gorlice operatsioon, saksa murdis vene kaitseliinidest läbi seejärel rinne stabiliseerus , juuni 1916 murdis vene A-U kaitseliini läbi, tekitades suuri kaotusi, et edukalt jätkata puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia kuulutas A-U sõja, uus rinne,
Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult. *1917 nov-dets Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt *oktoober 1917 Caporetto lahing, Itaalia vs Saksamaa ja Autsria-Ungari. Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada. Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida-Preisimaal sakslaste poolt *1914 sügisel sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede
·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit). ·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale, moodustasid Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik OranjeNassau dünastia võimu all personaaluniooni, kusjuures Luksemburg (kuid mitte Holland) kuulus Saksa Liitu. ·Aasta varem Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale. ·Garanteeriti Sveitsi neutraliteet. ·Hannover loobus Lauenburgi hertsogkonnast Taani kasuks, kuid suurenes endise Münsteri peapiiskopkonna ja endise Preisimaa ala Ida
Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F.II Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaireiga. Keelas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust. 11.Kirja Maria Theresa ja Josep II valitsemisaega Austrias. Maria Valitses austriat. Tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks nin valitsemise moderniseerimiseks. Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja
hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleonist sai Reini liidu eestkostja. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadeks ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. 1807 aastal lõppes Venemaa ja Prantsusmaa sõda Napoleoni hiilgava võiduga. Venemaa oli sunnitud rahu paluma.Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I ida-Preisimaal Tilsitis ning sõlmisid rahu ja liidu lepingu. Tilstis sõlmitud igavene sõprus oli Prantsusmaa ja Venemaa vahel ainult ajutine. Venemaa rikkus kontenintaalblokaadi ja Prantsusmaa ei olnud sellega rahul ning alustas sõjakäiku Venemaale. 1812 aasta 24 juulil asusidki teele Napoleoni väed milles
5.AUSTRIA_UNGARI *tuleb võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu *suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria
Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati loobuda Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas muu hulgas see, et läänerinde komandöride protestidest hoolimata, võttis ülemjuhatus ostsustaval hetkel kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale venelaste vastu, kus neid aga tegelikult vaja ei läinudki. 2.septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarrsidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma
5. Saksa keisririigi sünd. a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile
Vene armeeüksustel õnnestus oskusliku taganemisega piirilahingut. Vältida ning ühineda. Taganemine tekitas Venemaal pahameelt. 1812. aasta augustis määras Aleksander I enda asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutzovi, kes otsustas Napoleoni lahinguga vastu 110-20 kilomeetrit mõskvast asuva Borodino küla juures. 1813. aasta jaanuaris ületasd Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda ning Ida-Preisimaale. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust. Suure Armee purustamine Venemaal ei tähendanu siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aasta kevadeks suudeti lühikese ajaga kokku jutsuda uue sõjaliselt äärmiselt tugeva armee. Lisad: 1799. aasta riigipöörde tagajärjel sai võimule Napoleon Bonaparte, tema kätte koondus nüüd võim. 1802. aastal määrati ta eluaegseks konsuliks ja 1804. aastal sai ta keisriks.
teised riigid ei lõpp Madalmaad ja P- Habsburgide uus keiser oli sekku teiste Liivi-Ja Eestimaa, Itaalia läksid keisriks valimise saksameelne. riikide karjala ja Viiburi Saksamaale. UK'st traditsioon jätkus. Sileesia jäi siseasjadesse läksid Venemaale sai poliitline France I-Marie Preisimaale. Rootsi sai valdusi Venemaa sai P juhtroll. Theresia Pr.maa sai P-Saksamaal Euroopa võim Troonile tulid abikaasa(S-R enamuse Kanadast Hollandi riiki -saimaks riigiks. Bourbonid, keiser) Hisp. Sai Lousiana tunnistati tingimusel, et neid Austria kaotas P-Am. pol. kaardi
annaabi.ee 
