läks lennuk minema. Minu vanemad vennad Rein ja Enn käisid vaatamas, kuhu pommid kukkusid. Üks maja Laial tänaval oli rusudeks, see oli rohkem Toomemäe poole. Selle maja rusudest kaevati välja ellujäänud väike naine ja laps. Botaanikaaias oli hävinenud üks elumaja. Seal elas minu klassikaaslane Enn Lipmaa. Talle oli pidanud üks klassivend külla tulema ja ta läks sõbra poole vaatama, et kuhu too jäi. Tagasi tulles oli tema maja rusudeks ning terve pere surnud. Ahervare ainult suitses. Saatsime ta Tallinna sugulaste poole. Oli teine näost kahvatu, lõug värises. Üks pomm kukkus apteegi juurde ning ei lõhkenud. Koolimaja, mis seal lähedal oli, ning kogu tänav suleti. Tunnid jäid ära. Olid olnud voodis pikali ning raudvoodi otsad hoidsid rusud neist kõrgemal. Kokkuvõtteks Niisiis rääkis vanaema minu kaudu oma loo. Tal on väga palju huvitavaid mälestusi veel,aga see oli põhiline lugu.
S. püüdis minevikukangelaste saatuses oma saatusega paralleele leida, ajaloolisest tõest eriti kinni ei pidanud. 1900.a. valmis abieludraama "Surmatants", milles kirjeldas tõenäoliselt oma õe abielupõrgut, aga ka isiklikke kogemusi (Kurt). 20.sajandi algus tõi kaasa Strindbergi-buumi Euroopa lavadel. Rootsis avati Prantsusmaa ja Saksamaa eeskujul intiimteater, millele S kirjutas 1907.a. jooksul neli kammernäidendit: "Rajuilm", "Kummitussonaat"; "Ahervare" ja "Pelikan". Kõik neli näidendit avaldasid mõju ekspressionistliku teatri arengule kogu maailmas. Elu lõpul kirjutas veel ajaloodraamasid.
Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja puudest 20. sajandi alguseni, enamasti PõhjaEestis ja mujal, kus külaasustus oli üldine. Ärkamisajal sai kujutlus hiiest kui jumalatele pühendatud kultuse ja ohverdamiskohast uuesti elavaks." Looduslik pühapaik võib olla tavaliselt kas mägi, mets, puudesalu või põõsastik, üksik püha puu või põõsas, allikas, oja, jõgi, järv, väike veesilm, kivi või ahervare. Püha paiga võib moodustada üks või mõni äsja loetletud loodusobjektidest. Ahto Kaasik, Eesti maausuliste juhte, on kirjutanud looduslike pühapaikade mitmekesisest looduslikust väärtusest järgmist: pühapaik võib olla nii väärtuslik maastik (Panga hiis Mustjala kihelkonnas), kaitstav looduse üksikobjekt (TammeLauri tamm Urvaste kihelkonnas), esmatähtis elupaigatüüp (Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas), haruldase liigi
· ,,Hemsö rahvas" (1887) · ,,Mere rüpes" (1890) Kogud · Novellid ,,Rootsi saatused ja sündmused" (1885) · Novellid ,,Abielu" (1928) · Näidendid ,,Valitud näidendid" (1984) Pihtimused · ,,Inferno" (1897) · ,,Üksi" (1905) Näidendid · ,,Isa" (1887) · ,,Mäng tulega" (1892) · ,,Gustav Vasa" (1899) · ,,Erik XIV" (1899) · ,,Unenäomäng" (1901) · ,,Surmatants" (1902) - draama · ,,Ahervare" (1907) - ekspressionistlik · ,,Kummitussonaat" (1907) - ekspressionistlik · ,,Tontide sonaat" (1923) · ,,Talupoegade kuningas" (1938) 8 · ,,Meister Olof" (1972, värsitatult 1978) renessansidraama · ,,Preili Julie" (1975) naturalistlik kurbmäng ,,PREILI JULIE" 1888. aastal kirjutatud ,,Preili Julie" on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi
annaabi.ee 
