C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T
ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e
Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul. Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex. Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne
3. Servitutes personarum isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii hääleõigus Ius honorum õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7. Donatio propter nupitas mehe kink naisele pulmade puhul Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8. Locatio-conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe- külgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel)
võrdselt, ilma eelarvamusteta, ära"3 Kuna tänapäevased teadmised XII tahvli seaduste kohta pärinevad juristide ümberkirjutistest, ei saa me kindlad olla, et seadused olid tahvlitel täpselt samamoodi organiseeritud nagu neid praegu struktureeritakse. Seepärast ei saa me ka kindlad olla, kas seaduste argumentatsiooni struktuur on kooskõlas sellega, mida me tänapäeval õigeks peame. Ajalooline tagapõhi Analoogsed allikad Lisaks kaheteistkümne tahvli seadustele kirjutati kõik preetorite ediktid (Edictum perpetuum) samuti tahvlitele (Meyer 2007, lk 6). Kirja on pandud mitmeid sätteid, mis olid samadel teemadel kui kaheteistkümne tahvli seadused. Näiteks võib ühes preetori ediktis lugeda, et ,,kes peidab ennast võlausaldajate eest, peab andma enda valduse müügiks" (Johnson jt 2003, lk 191). Ka kaheteistkümne tahvli kolmas tahvel sätestab võlausaldaja ja võlgniku õigused. Siiski ei saa neid seadusi
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak
instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus. · Õiguse tundjateks preestrid, õigusvõimeline vaba Rooma kodanikust perekonnapea (Pater familias). Maa omandiõigus perekonnal. Protsess formalistlik ja eratoimetus. Magistraat vaid rahu tagajana. Preetorite (ka rahvaste) õigus · Õigus on ilmalik. Riik arendas eraõigust, eelõige välismaalaste suhtes. Iga-aastane määrus (edictum) rakendas ja täiendas vana õigust, juhindudes õiglusest (aequitas) ja teiste Vahemere rahvaste õigusest. · Pereliikmete iseseisvus suureneb, omandiõigust piiratakse. Lepingute süsteem ja laenutagatiste süsteem. Protsessis suurenes riigi osa. Edasised perioodid · I ja II sajandit nimetatakse klassikaliseks perioodiks.
4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised. Ediilide hagid aegusid ülimalt 1 a. Jooksul. 5. Legisaktsiooniline protsess
Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest pidamisest. Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine. Omandiõigus õigus asja vallata, kasutada, käsutada. kviriitlik omand omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand maatükid provintsis. Preetorlik omand preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand. Algne omandamine enne ei olnud kellegi oma
peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid) o Jurist salvius iuliandus ,,edictuum perpetuum" ca 130 pkr- võttis kokku senise preetorite õigustloova tegevuse, võttis kokku kõik senised ediktid, võttis kokku nii ius civile kui ius honorarium o Jurist gaius ,,institutiones"(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse, o lõi augustus ehk gaius octavianus(ajastu?!) rominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) o valitseja keiser ja jumal- dominus et deus o keisril võimutäius o majanduslik langus, rooma riik lagunes lääne ja ida roomaks
võlgniku poolt, nt võla maksmist. Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks. Actiones civiles-hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele Actiones civiles jagunes: a. Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest. b. Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid
Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi Pacta Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada. Pacta nuda-rõivasteta lepped, kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele. Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid. Pacta vestita alla kuulusid: Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente) Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad: a. Receptum-võla enda peale võtmine Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg Prata legitima-imperaatori konstitutsioonide alusel tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad: Vormivaba kinkimise lubadus
alates 15 naela raskuste jalaraudadega. Neljas tahvel sätestab, et võlgnik võib elada enda kulul, kuid astupidisel juhul peab võlausaldaja andma vähemalt naela jagu okasnisu päevas. Viies ja kuues tahvel sätestavad võlgniku ahelais pidamise päevad ning nende edasise saatuse. Ahelais võis võlgnikku pidada 60 päeva. Nende päevade jooksuk viidi võlgnikud kolmel järjestikusel turupäeval comnitiumile preetorite juurde ning kuulutati kui suure summa pärast oldi ta üle kohut mõistetud. Kolmandal päeval hukati võlgnik võlausaldaja käe läbi või paremal juhul müüdi orjaks üle Tiberi. Võlgniku saatuse üle otsustas võlausaldaja, kuna kohus määras võlgniku kindlalt süüdi. Küsimus oli vaid selles, et kui suure summa peale. Võlgnikul polnud mingit enasekaitsmise võimalust kui võlg polnud 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse langetamist makstud, ootas
D.) bis millesimo tertio decimo.(2013ndal aastal meie ajaarvamise järgi) VI 02.10.2013 1. Ühiskassa 2. Taastama vastavalt puutumatusele 3. Ebaharilik uurimine/juurdlus 4. Analoogia teel rakendatavad hagid; otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi (analoogia teel rakendatavatele hagidele eeskujuks võetud hagi) 5. Kõrgete ametnike hagid; preetorite hagid; tähtajalised hagid. 6. Tsiviilhagid; heausu hagid; rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Pandiga/hüpoteegiga seotud asjaõiguslik hagi; Publiciuse (poolt antud) asjaõiguslik hagi; Publiciuse hagi 8. Karistuslikud hagid;populaarhagid, rahvale määratud hagid 9. Lühikese käega üleandmine;pika käega üleandmine 10. Kostja või vastaspoole vastuväide;hageja nõue 11
(õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood
SG (ainsus): Nom. Praetor peregrimus võõrmaa preetor Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat. Praetoribus peregrimis võõrmaade preetoritele Acc. Praetores peregrinos võõrmaade preetoreid Abl. Praetoribus peregrinis võõrmaade preetoritega Voc. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Fides, ei f. ; Bonus, a, um: Nom. bona fides; Gen. Bonae fideicontractus (leping-põhisõna) bonae fidei heal usul (täiend) heal usul põhinev leping;
Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul. Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex. Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris
Arenes õigusteaduse õpetamine. Õpilasi oli vaja tutvustada õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Leidub rikkalikult juriidilist kirjandust, mis sisaldavad lühikesi aforisme ja definitsioone või milles kommenteeritakse preetorite edikte. Seega on õiguskirjandus praktilise iseloomuga. Varaklassikalisel perioodil saame rääkida juba koolkondade tekkest. Augustuse ajal tegutsesid kaks kuulsat juristi. Nendeks õigusteadlasteks olid Marcus Antistius Labeo ja Cneius Ateius Capito. Labeo koolkonda nimetatakse tema õpilase Proculose järgi prokuliaanideks ja Capito koolkonda tema õpilase Masurius Sabinuse järgi sabiniaanideks. Juba kaasaegsed (jurist
o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega. Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi
Sanguine et sudore. (cic.)-higi ja verega 33. Lex est dictamen rationis- Seadus on mõistuse ettekirjutis 3 VI 1. Arca communis- ühine kassa 2. Restitutio in integrum - taastamine tervikuna; endise olukorra taastamine 3. Cognitio extraordinaria – erakorraline juurdlus 4. Actiones utiles- analoogia teel rakendatavad hagid actio directa - otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi 5. Actiones honorariae- kõrgete ametnikude hagid actiones praetoriae- preetorite(Vana-Rooma kõrgeim riigiametnik) hagid actiones temporales-tähtajalised hagid 6. actiones civiles - tsiviilhagid actinoes bonae fidei – hea usu hagid actiones stricti iuris - rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Actio hypothecaria in rem - asjaõiguslik pandihagi actio in rem Publiciana - Publicuse asjaõiguslik hagi actio Publiciana – Publicuse hagi 8. Actiones poenales - karistushagid actiones populares - rahvahagid 9
olemasolust ei teadnud ning seega tal peitvara üle võimu ei olnud.46 15 2. sajandi keskpaigaks koolkondade erinevad põhimõtted ühtlustusid. Teatav ühtlustumine toimus koolkondade kõrvuti eksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt on see Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (,,Igavene edikt", u 130. a pKr). Seda kirjutades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Üheks selliseks ühtlustumise näiteks on peitvara. Keiser Hadrianus lahendas selle probleemi saalomonlikult, arvestades mõlema koolkonna ning vaidluspoole arvamusega: pool peitvarast saab leidja, pool maatüki omanik.47 ____________________ 45 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 117 46
osas Digesta 6. sajandil Rooma keiser Justinianus. Spetsifikatsiooniprobleemi lahendus tekkis seega suhteliselt hilja. Üldiselt olid 2. sajandi keskpaigaks alguses väga vastandlike põhimõtetega koolkondade erinevused ühtlustunud. Teataval määral ühtlustusid erinevad põhimõtted juba koolkondade kõrvutieksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt oli see sabiniaan Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (Igavene edikt, u 130 pKr). Seda koostades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Esiteks käsitles ta ius honorarium’it, preetorite õigust koos ius civile’ga ühtse õigusena (ius). Teiseks ühendas Iulianus ediktiredaktsiooni koostades kahe õigusteadusliku koolkonna põhimõtted. Nimelt võttis ta üle hilisest vabariigist
oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3. Kohtu- ja halduspretsedent – riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejuures kohustab riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Kujunes välja Vana-Roomas – preetoriõigus – preetorite ehk riigiametnike otsused konkreetsetes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. 4. Leping – enamasti niisugune akt, millel ei ole õiguse tähendust, kuna väljendab ainult lepinguosaliste tahet, mitte riigi kui terviku tahet. Kasutusel põhiliselt rahvusvahelises õiguses, aga ka tööõiguses (kollektiivleping). Siia kuuluvad ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon. 5
Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid –consilia plebis, mille otsused omandasid hiljem õigusliku kehtivuse kogu riigis Preetor-paretor, amet oli konsuli omast vanem, kuid madalamal astmel.Esialgu oli preetor aast ametis väejuhi ja kõrgeima poliitilise võimu valdajana. Hiljem võttis preetor üle õigusmõistmise juhtimise(kodanike ja välismaalaste õigusvaidlused). Imperium-kõrgeim ametivõim oli preetorite ja konsulite käsutuses. Neid saatsid relvastatud ametriteenrid e liktorid. Tsensori amet jagati kaheks kõrgemate magistraatide poolt. Tsensori kohustused olid kodanike maksujõulisuse hindamine ja maksude määramine, hiljem kombevahtide roll. Cura morum, kõigi kodanike kombejärelevalve andis tsensorileõiguse avaldada aualandavaid noomitusi. Mos maiorum, moraal oli õigusega ühevõrra tähtis. Ius quiritium-rooma kodanikuõigus. Rooma juristin nimetasid end preestriteks.
abinõude eest. Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid –consilia plebis, mille otsused omandasid hiljem õigusliku kehtivuse kogu riigis Preetor-paretor, amet oli konsuli omast vanem, kuid madalamal astmel.Esialgu oli preetor aast ametis väejuhi ja kõrgeima poliitilise võimu valdajana. Hiljem võttis preetor üle õigusmõistmise juhtimise(kodanike ja välismaalaste õigusvaidlused). Imperium-kõrgeim ametivõim oli preetorite ja konsulite käsutuses. Neid saatsid relvastatud ametriteenrid e liktorid. Tsensori amet jagati kaheks kõrgemate magistraatide poolt. Tsensori kohustused olid kodanike maksujõulisuse hindamine ja maksude määramine, hiljem kombevahtide roll. Cura morum, kõigi kodanike kombejärelevalve andis tsensorileõiguse avaldada aualandavaid noomitusi. Mos maiorum, moraal oli õigusega ühevõrra tähtis. Ius quiritium-rooma kodanikuõigus. Rooma juristin nimetasid end preestriteks.
[20]1749 lõpetas teose Institutiones iuris naturae et gentium, mis võttis kokku 8-köitelises Ius naturae (1740-1748) arendatud õigusõpetuse. Ta ei olnud õiguspraktik, vaid teadusteoreetik, kes kontrollis oma teooriat akadeemilistes kirjutistes ja loengutes, mh filosoofiast ja matemaatikast. W. kujutas õigust mitte isoleeritud, vaid teiste teadustega seotud õpetusena. "...nagu Cicero väga osavalt väljendas, et õigusteadust ei saa võtta XII tahvlilt ega preetorite käskudest, vaid hoopis filosoofia sisemusest." W. tahtis visandada üldist teaduslikku maailmaõpetust. Ta on pigem tuntud matemaatiku ja filosoofina. W-i õigusteooria oli vaid üks tema teadusteooria kasutusjuhtumeid, matemaatilise täpsusega väljaarendatud mõistete süsteem. Ta tuletas õiguse teooria etteantud ühiskonnamudelist ning samas kaasas õiguse teiste sotsiaalteaduste ringi. [21]W-i arvates tõde pidi end ilmutama mõtteselguses
ebapopulaarseks. Kuningavõimu kadumisega läheb Roomas riigijuhtimine valitavate riigiametnike kätte magistraadid. Magistraadid valitakse rahvakoosoleku poolt mitme kandidaadi hulgast ja nende võim on nii kollegiaalselt kui ka ajaliselt piiratud. Selle eesmärk oli see, et vältida võimu kuritarvitamist. Kõrgeimad magistraadid olid konsulid, kes valiti ametisse 1'ks aastaks. Hiljem konsuliameti kõrvale seati sisse uus amet preetorid. Preetorite ülesanne oli õigusemõistmise korraldamine. Kui kuningat enam ei olnud, pidi ülempreestri amet säilima ja selle ülesande sai endale pontifekside juht, pontifeks maximus. Pontifeks maximuse ülesanne oli ka kalendripidamine. Kui senat oli seni olnud kuningat nõustav kogu, siis vabariigi ajal sai temast kõrgeim riigi valitsus organ. Ühiskonna kihistus vabariigi ajal säilis ja isegi süvenes. Esimene jaotus oli kaheks grupiks jagamine orjad ja vabad.
saavutades siis Hattenhaueri väitel geomeetrilise meetodiga õiguses kõik mis vähegi võimalik. Õigusteadus ei olnud tema jaoks asi iseenesest, juura oli tema jaoks üks osa Teadusest. See oli tihedas seoses teiste teadustega, mida sai samuti analüüsida matemaatilise meetodiga. Oma raamatu eessõnas ütles Wolff "Ma olen kõigi õigusteadlaste seas süüdanud tule ja et nüüd on lõpuks selge, mida tähendab Cicero tabav ütlus, et õigusteadust ei tule ammutada XII tahvlist ega preetorite käskudest, vaid filosoofia sügavikest." Wolfi õpetuse keskpunktis on inimene kui üksikindiviid, kes koosneb hingest ja kehast. Ta on varustatud kõigi vahenditega, mida ta kasutab om lõppeesmärgi saavutamiseks - mõistusepäraseks eluks. Inimese ülesanne seisneb enesekasvatuses, iseenese ja kaasinimeste täiuslikkuse teostamises. Täiuslikkuse mõõdupuu on loomulik olek. Kogu õigus tekib kohustusest. Õigust võib leida sealt, kus loomuseaduse jõul tekib kohustus
annaabi.ee 
