Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa energiamajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektrijaamad, energiamajandus, energiavarad, kivisüsi, elektrienergia, kiis, väin, hispaania, vahemeri, sveitsi, luksemburg, polüneesia, saarestikud, guiana, pierre, tuumkütus, ekport, import, tuumaelektrijaamad, 6800, energiamajanduse, säästlikult, majanduskriisPindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune
enam kui 80 miljonit turisti. 37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid
(4807 m) · Prantsusmaa keskosas kõrgub keskmassiiv. Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. · Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. · Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga · Prantsusmaad eraldab Inglismaast La Manchi väin · Raudteeühendus on Portugali,Hispaaniaga · Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu · Maa põhjaosa on jahe ja niiske, kuus sajab keskmiselt 35 mm vihma · Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 · Prantsuse põllumehed kasvatavad nisu, otra, kaera, lina, suhkrupeeti, puu- ja köögivilju, loomadest peetakse veiseid ja lambaid · Prantsuse juustud ja veinid on kuulsad ja prantsuse
viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes -
Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Geograafiline asend Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopa, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia
rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole
Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt. Fourth level Fifth level · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. LOODUSVARAD JA KLIIMA Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit
1. Üldiseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank) 4 1.2.Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune
Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid Rahaühik Vahetuskurss(7/96) 1285 miljardit USD, 22 138 USD elaniku kohta sissevedu 17,6 miljardit USD väljavedu 14,7 miljardit USD 19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8% frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud) naised - 82,3 aastat mehed - 74,2 aastat 6,6 last tuhande sündinu kohta Haldusjaotus 96 departemangu, rühmitunud 22 regiooni Riigitähis FRA Riigikord vabariik, kehtib 1958. aasta põhiseadus Riigipea president Jacques Chirac (president valitakse otse seitsmeks aastaks)
Tüdrukuid on sündinud viimase 5 aasta jooksul rohkem, kui poisse. Argentina on demograafilise ülemineku teises etapis. Linnastumine Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 92% rahvastikust elab linnades. Iseloomusta linnade paiknemist. Suuremad linnad on kujunenud Argentina ida kaldale, Atlandi ookeani äärde ja Parana jõe suubekohale ja selle ümbrusesse. Linnad on mere äärtes kuna niiviisi on kaubandusega lihtsam tegeleda kuna transport toimub enamalt merdpidi. Argentina energiamajandus Milliseid energiavarasid leidub selles riigis ? Taastumatud energiavarad : nafta, maagaas, kivisüsi ja pruunsüsi. Taastuvad energiavarad: tuumaenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat ja tuuleenergiat. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ? Impordib naftat ja maagaasi ning samuti ka ekspordib neid. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse ? Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades
Cienfuegos, 140,734 Pinar del Río,139,336 Matanzas, 127,287 Ciego de Avila, 106,225 Sancti Spiritus, 98,283 Manzanillo, 97,038 Cardenas, 80,832 Palma Soriano, 76,179 (Wikipedia, 2003) Kuuba linnades elab 69 % rahvastikust. Linnadeks loetakse asulaid, milles elab üle 2000 inimese. (EE, 1990) Linnade paiknemine Kuubal: Kuuba on suhteliselt kitsas saar ja linnu on palju. Kõige tähtsam linn Havana asub Põhja- Kuubal ranniku ääres. Loodi Havana 1515 Hispaania kolonistide poolt. Arvatavasti sobis rannikuala kõige paremini kaubavahetuseks emamaaga. Ülejäänud suuremad linnad asuvad enamuselt rannikualadelt natuke kaugemal, vähemalt nii palju kui see Kuuba puhul võimalik on. Enamus linnu Kuubal on rajatud Hispaania konkistadooride poolt. Kuna linnu oli kergem rajada rohkem sisemaale, siis Kuuba rannikualadel väga palju linnu pole. Nii oli kergem linnu röövlite eest kaitsta
ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadused. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel. Veejõu ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast
http://www1.newark.ohio-state.edu/Professional/OSU/Faculty/jstjohn/Common%20rocks/Peat.htm http://www.chemical-engineering.co/2011/06/27/bituminous-coal/ http://en.wikipedia.org/wiki/Anthracite http://museumvictoria.com.au/melbournemuseum/discoverycentre/600-million-years/timeline/tertiary/brown-coal/ http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Fossiilkutused.htm Kivisüsi · 27% maailma primaarenergiast annab süsi. · Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · 40% maailma elektrienergiast toodetakse söest. Lõuna-Aafrikas, Poolas (üle 90%), Austraalias, Hiinas ligi 80% Indias ligi 70%, USAs ja Saksamaal ligi 50% elektrienergiast. · 13% kaevandatud söest (koksisüsi) kasutatakse terasetööstuses.
..............................................................................15 5.3.2 Kas rahvastik vananeb.....................................................................................................15 5.3.3 Meeste ja naiste eluiga.....................................................................................................15 5.3.4 Sündimus ja suremus.......................................................................................................15 6. Energiamajandus (Lisa 5)...............................................................................................................16 6.1 Energiavarade kaart.................................................................................................................16 6.2 Energiavarade eksport ja inport...............................................................................................16 6.3 Toodetakse energiavaras......................................................................
Marge Kurm Pärnu 2008 Sisukord 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 Lisa 1 14 Lisa 2 15
.......8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16 Taastuvad ja muul moel töötavad ja elektrit tootavad elektrijaamad:........................... 17 RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS............................................................ 19 Looduslikud eeldused:........................................................................................
................................................................................6 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis........................................................................... 6 4. Poliitika................................................................................................................................... 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................
Riigikord - vabariik Riigikeel - prantsuse keel Pealinn - Pariis President - Jacques Chirac Peaminister - Dominique de Villepin Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 62,1 mln Rahvastiku tihedus - 110 in/km² Rahaühik - Euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused
Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki.
Parasvöötme jõed: segatoitumine Püügivormid: (sademed, põhjavesi, sulamisvesi) Suurimad metsad on Venemaal, Brasiilial, Rannikupüük – kõikjal olemas, enamasti Lähistroopiline vahemereline kliima: (Euroopas: Rootsi) mitte valdav sademed (peamiselt talvel, siis ka IV Energiamajandus Avamerepüük – suuremad kogused suurvesi) Kõige tähtsamad maavarad – Nafta, Ookeanipüük – üksikud riigid kasutavad, Troopiline kliimavööde: ainult põhjavesi maagaas, kivisüsi väga kulukas (kuiv) Kõige tähtsam maavara elektrienergia
Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE
Pealinn: Pariis Lipp: sini-valge-punane Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Nicolas Sarkozy Riigikeel: prantsuse keel Religioon: katoliiklased (81%), moslemid (7%), protestandid (1,6 %) Suuremad linnad: Pariis, Marseille, Lyon, Toulouse, Nizza 2.1. Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1) 2.2. Pinnamood
Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni
13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik
Võrdle nafta transporti torujuhtmetega ja tankeritega!!! torusid mööda pidev transport, tankeritega maha ja pealelaadimine vees on reostumise oht suurem Tankeritega on parem suuremaid vahemaid läbida tagasisõit on tankeritel tühi Võrdle maagaasi ja nafta ammutamist ja transporti! Maagaasi ammutamine kergem, nafta transport kergem Tahked kütused Maailmamajanduses ringleb koksisüsi(tooraine mustmetallurgiale(malm,teras)) Koksisüsi on väärtuslikum kivisüsi. Võrdle kivisüsi kaevandamist karjäärides ja allmaakaevandustes!!! Karjäärist on odavam, aga rikub maapinda ja ei saa väga sügavalt, maa alt me ei hävita maapinda ja saab ka sügavamalt, aga vaja rohkem tööjõudu. Tuumaenergeetika Tooraine – Uraan Millised euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat, miks? Norra – põhiline hüdroenergia Eesti – muud kütust Poola – tahket kütust palju ja liiga kapitalimahukas
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Loodusvarad: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. RIIGI ARENGUTASE SKP: 2160000000000 $ (2010) Põllumajandus: 3,8% Tööstus: 24,3% teenuseid: 71,8% Sündimus: 12,43 Sündinud 1000 elanikkonnast (2010 ) Suremus: 8,65 Surnud 1000 elanikkonnast (2010) Internet kasutajad: 15182000 (2010) Telefoni kasutajaid: 36431000 (2009) Prantsusmaa on inforiik. SKP (ostujõu pariteedi) püsis peaaegu konstantne Prantsusmaa majanduse (2009 arvud
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem
-EKVATORIAALNE VIHMAMETS -> Kongo DV, Brasiilia, Indoneesia -> palmid, mahagon -> kiire juurdekasv, suur liigirikkus -PARASVÖÖTME LEHT- JA SEGAMETS -> Hiina, Poola, USA, Tsehhi, Saksamaa-> tamm, vaher, pöök -> keskmine juurdekasv, liigiliselt mitmekesine -PARASVÖÖTME OKASMETS -> Soome, Venemaa -> (eba)tsuuga, mänd, kuusk -> tähtis tarbepuit, madal juurdekasv, hõre -LÄHISTROOPILINE VAHEMERELINE METS -> Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia -> küpress, korgitamm, viigipuu -> väike juurdekasv, keskkonnakaitseline *kõrged puud ja liaanid 79. Metsade mõõtmis- ja hindamisviis METSAPINDALA - h/km2 METSASUS - % PUIDUVARU - m3 või tihumeeter METSADE AASTANE JUURDEKASV - m2/h 80. METSAD -> REGIOONID -> METSKONNAD -> KVARTALID 81. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid nähtusi? -pidevad metsatulekahjud [alepõllundus] (Kagu-Aasia, Indoneesia);
Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1. [1] Joonistus 1. Lissaboni väljak 1.2. Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugal piirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ning Madeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissabooni koordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon. 2)[1] 21 Joonistus 2. Portugali riigikaart 1.3. Looduslikud tingimused. 1.3.1
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...................................................................................9
............................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse ..................................................................13 6. ENERGIAMAJANDUS .............................................................................................14 6.1. Soome energiavarad ............................................................................................14 6.2. Taastuv energia kasutamine ..................................................................................14 6.3. Riigi energiavarud ................................................................................................14 6.4
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.......................................................................................................
See on tingitud sellest, et riigi keskosas paiknevad suuremad linnad ning ka suuremad järved. Võrreldes Ida- ja Kagu-Etioopiaga on suhteliselt tihedamalt asustatud ka Lääne ja Põhja-Etioopia. 2.4 Suuremad linnad ja linnastud 2.5 Rahvastik linnades Etioopias elab linnades vaid 1/5 kogu rahvast. 2.6 Linnade paiknemine Suuremad linnad paikenvad Kesk-ja Põhja-Etioopias. Nendesse piirkondadesse on linnad tekkinud, sest seal asuvad riigi suurimad veekogud (järved, jõed). 3. Energiamajandus 3.1 Energiavarad riigis Peamised energiaallikad Etioopias on puit, biokütus (loomasõnnik) ning ka nafta. Tohutust veejõust kasutatakse vaid 2%. Maagaasivarud on 24,92 mrd. M3 (2002), kuid varu on kasutusele võtmata. 3.2 Energiavarade eksport ja import Etioopiast eksporditakse maavaradest mujale kõige rohkem naftat. 3.3 Elektrijaamad Etioopia on üks vähestest Aafrika riikidest, kus on võimalik toota elektrit hürdoelektri- ja geotermaaljaamades. 3
annaabi.ee 
