Tallinna.Teeninduskool LouisXIV Referaat Tallinn2009 Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide tagakiusamine, La Rochelle kindluslinna piiramine ja hävitamine. • Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. • Välispoliitika: 30-aastases sõjas toetas protestante Habsburgide vastu. Päikesekuningas Louis XIV (1643-1715) 1661. aastast valitses riiki ise • „Riik – see olen mina“ • „Üks kuningas, üks seadus, üks usk.“ • Versailles lossi rajamine • Merkantilistlik majanduspoliitika • Hiilgav õukond, etikett • Pariis = moepealinn • Raamatukogud, tähetorn, botaanikaaed • Vahuvein, jäätis, kahvel Merkantilism • 16-18.sajandil valitses Euroopa majanduses merkantilistlik mõteviis. • Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma, nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. • Valitsuse peaksid andma välja seadusi, mis toetavad tootmist ja hoiavad madalal tööjõu- ja tootmiskulud.
Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a., kui ema armuke suri, hakkas Louis valitsema absolutistliku kuningana. Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas.
Prantsusmaa kandis edasi moodi ja kokakunsti. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, kuninganna aga leppis olukorraga. Versaille' loss Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt.
Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega:
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt
.....................4 Merkantilistlik majanduspoliitika.................................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka noorem vend Philippe d'Orléans, kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel
Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta
Absolutism Prantsusmaal hiilgus või viletsus ? Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus?
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti. Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg kasvas, mis tõi kaasa mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud. Ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid siiski on tänaseks üks enim mäletatud ning austatud monarhe Prantsusmaal. Versailles Versailles Versailles Versaille´ õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versailles`õukond
Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624
jooksul. Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK See olen mina. Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas. Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega. Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist. Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert, kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid,
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaa on riik Lääne-Euroopas, kus 17.-18. sajandil oli valdavaks valitsemisviisiks absolutism- vorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Absolutismi teooria kujunes välja varauusajal, mil hakkasid moodustuma esimesed rahvusriigid, ning senist ühiskonna- korraldust ähvardas kokkuvarisemine- seda eeskätt humanismi tuleku ja feodaalsüsteemi suutma- tusega kohaneda seniste ühiskondlik-majanduslike muudatustega. Uue teooria tekkimiseks osutus sobivaim pinnas olema Prantsusmaal, kus kuningavõim oli tugev juba keskaja lõpust saadik. Ent kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb? Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi. 1610. aastal mõrvari käe läbi langenud Henri IV suurimateks saavutusteks jäid ususõdade lõpetamine katoliiklaste ning hugenottide vahel ja kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal. Järgnevalt troonile tõusnud L
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
PÄIKESEKUNINGAS LOUIS XIV PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal.
Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud vanamoodsateks. Seetõttu laskis ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi. 1682.a. kolis ta sinna kogu õukonnaga. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Majanduspoliitika Sel ajal kui õukonnas elati lõbusalt ja mureetult, oli riigiametnike mureks raha hankimine nii õukonna väljaminekute kui ka suurrigi vajaduste katteks. alates 1665.a. oli finantsistide peakontrolöriks Jean Baptiste Colbert /kolbä:r/, kes pärines tavalisest kodanlikust perekonnast ja oli oma elu pühendanud kuninga ja riigi teenimisele. Vastandina värvikais rõivais õukondlastele riietus Colbert alati musta.
1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas Karl xii-oli rootsi kuningas Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover. Louis xiii-saatis parlamendi laiali tahtis ise riiki valitseda
· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi,
sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul
koloniseerimine. Ta oli oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud mõttesse teda kukutada . Ilmselt oli Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning istutas probleemid, millega Louis XV enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. Päikesekuninga õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis, sest seal olid rahva rahutused. Pealinnas asuvad kuningalossid aga olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000
Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju USA Iseseisvussõja mõju !789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine
Louis XIV soosis kunstide arengut, tema õukonnas oli mitmeid muusikuid ning kirjanike. Seepärast saigi Louis XIV sajandist Grand Siècle (Suur Sajand). Et silmapaistvad kunstnikud saaksid säilitada oma positsiooni, oli Louis valmis maksma neile pensioni. Nende nimekiri 1663. aasta kohta on säilinud, mil ülevalpeetavaid oli kolmkümmend kolm. Kuningas puutus kokku ajastu kolme väljapaistvama kirjanikuga: Molière, La Fontaine ja proua de Sévigné. (Dunlop, 1999) Prantsuse õukond oli eeskujuks kogule Euroopale. Prantsuse keelest sai seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keel. Samuti dikteeris õukond Euroopa moodi ning kokakunsti. Versaille's aga ka levinud kombelõtvus, kuningas ise oli üks eesrindlikumaid. Kuningas Louis XIV oli lugematul hulgal armukesi. Kaheteistkümne aastaselt armus ta marssal Shombergi naisesse, kes oli omal ajal olnud kadunud kuninga Louis XIII soosik.
Maria Theresia valitsemise ajal parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine kooli kohustus ja kohtupraktikas kaotati piinamine. Kuigi ta keelustas oma riigis Jesuiitide tegevuse võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks. Keisrinna oli väga range igasuguse kombelõtvuse suhtes, taunides, lõbustusi ning isegi teatrit (Piirimäe 2014:73). Noorena oli Maria Theresia elavaloomuline tütarlaps. Peale saksa keele oskas ta ladina, hispaania, prantsuse ja itaalia keelt ning armastas väga muusikat. Ta hoidis väga oma perekonda ning keisriks saades tõstis mehe kaasvalitsejaks. Maria Theresia oli 16 lapse ema, ta hoolis väga oma lastest. Kuigi Maria Theresia ei olnud oma eluajal väga populaarne, hakati teda hiljem kõrgelt hindama. Austrias muutus ta tegusa ja emaliku valitsejanna sümboliks (Piirimäe2014:73). 12
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20.
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisorjus kaugele keskaega jäänud, v
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil.
Rubens oma suurtes mütoloogistes maalides.Heledanahalised naised, tõmmud mehed. TEADLASED Descartes- rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. "Arutlus meetodist" ilmus 1637a. Ta ütles, et on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Voltaire(1694-1778)- "Purustage koletis!" katolikuku kiriku kohta. "kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda!" Lähtus loodusõiguse teooriast. Tema poliitiline idaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab filosoofide nõuannetest juhindudes ühiskonna ümber kujundada. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II- ga. Montesquieu: ühiskondlik-poliitiline teos : "Pärsia kirjad" (1721). "Seaduste vaim" (1748). Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse liberalismi üheks isaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
